Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Tulenevalt lepingu p-st 5.2 kohustusid kostjad tasumisega viivitamisel maksma viivist 500 krooni päevas tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Lepingu p-s 6.1 leppisid pooled kokku, et lepinguobjekti otsene valdus antakse üle hiljemalt omandi üleandmiseks asjaõiguslepingu sõlmimise päeval, kuid mitte hiljem kui 01.12.2005. 04.10.2005 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu nr 104-10-05, mille p 2.1 alusel kohustus hageja tegema omal riisikol, omast materjalist ja oma töövahenditega Pärnus Xxxxxxx xx rajatava eramu projekti muudatustest tingitud lisatööd. Pooled leppisid kokku, et lisatööd tehakse 04.10.2005-15.10.2005 ja tööde hind ilma käibemaksuta on 46 532 krooni. Tööde eest tasumine pidi toimuma 7 kalendripäeva jooksul arve esitamisest. Töövõtulepingu p-ga 7.2 andis hageja objektile garantii kaks aastat, mis hakkab kulgema töövõtu objekti tellija poolt vastuvõtmise päevast. 09.12.2005 teavitas hageja kostjaid Xxxxxxx xx elamu ehitusobjektil 01.12.2005 toimunud tuleõnnetusest. Kostjad aktsepteerisid hageja taotletud hoonekarbi üleandmise uut tähtaega 01.01.2006. Hageja teatas, et finantseerib kostjate tellitud sisetöid 40 000 krooni ulatuses. Hagejapoolne finantseerimine oli kompensatsiooniks alltöövõtjate põhjustatud tulekahju eest. 04.04.2006 tõestas Pärnu notar Kaia Krüger poolte vahel sõlmitud asjaõiguslepingu Xxxxxxx xx kinnistu omandi üleandmise kohta ning 01.06.2006 kanti kostjad omanikena kinnistusraamatusse. 16.08.2006 asusid kostjad faktiliselt kinnistut valdama. 20.10.2006 allkirjastasid pooled teostatud tööde vastuvõtu akti. Seega on kõik lepingust tulenevad tööd kostjatele üle antud ning kogu lepingujärgne tasu sissenõutavaks muutunud vastavalt lepingu p-le 5.1. 30.10.2006 esitas hageja kostjatele lisaks ülalnimetatud aktile ka hageja esindaja allkirjastatud lepingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti, mis sisaldas arvestust 09.06.2005 võlaõigusliku müügilepingu ja 04.10.2005 töövõtulepingu alusel tasumisele kuulunud ja tasutud summade kohta ning kajastas kostjate võlga hagejale kokku 121 182 krooni (käibemaksuga). Veronika Tiivits võttis samal päeval akti hageja juurest kaasa, kuid ei ole seda allkirjastatuna tagastanud ega võlga tasunud. Kuna kostjad võlga ei tasunud, tegi hageja 14.11.2006 kirjaga kostjatele ettepaneku kohtuda kahe nädala jooksul erimeelsuste lahendamiseks ja lepinguobjekti üleandmise vormistamiseks. 27.11.2006 saatsid kostjad hagejale kirja, milles väitsid, et lepinguobjektil olevat rida puudusi, keeldusid hageja esitatud arvet aktsepteerimast ning taotlesid objekti üleandmist-vastuvõtmist. Lepingu p-s 4.1.3 kohustus hageja garanteerima ehitustööde, kasutatud materjalide ning paigaldatud seadmestiku vastavuse Eesti Vabariigis tunnustatud kvaliteedinormidele (RYL 2000, klass II), lepingu p 4.2.1 järgi andis hageja kostjatele 24 kuulise garantii lepinguobjekti valduse üleandmisest. Lepingud ei sätestanud, et objekt peaks vastama mingitele erilistele kvaliteedistandarditele. Ehitusseaduse § 4 järgi vastutab ehitustööde kvaliteedi eest garantiiaja jooksul ehitusettevõtja. Võlaõigusliku lepingu p 6.5 ja töövõtulepingu p 5.3 järgi antakse pooltel ehitustööde akti koostamise käigus ja/või elamule antud ehitajapoolse garantii kehtivuse ajal tekkinud vaidlused seoses ehitustööde kvaliteediga või elamu vastavusega lepingu sätetele, lahendamiseks poolte nimetatud sõltumatule eksperdile. Kostjate väited objekti puuduste kohta on alusetud. Kostjad hoiduvad tahtlikult põhjuseta kõrvale objekti üleandmis-vastuvõtmise aktile allakirjutamisest, eesmärgiga lükata edasi ehitusejärgset garantiiaega. Hageja on oma lepingulised kohustused kostjate ees täitnud ning kostjate keeldumine

3(13)

oma kohustuste täitmisest on põhjendamatu. Pooltevahelise lepingu rahaline kogumaht oli 2 044 435 (1 976 500+67 935) krooni. Kostjad on tasunud 1 923 254 krooni, tasumata on 121 181 krooni. Arcus Projekt`i Eramu ehituskonstruktsioonide ülevaatuse akt ei saa olla hagi rahuldamata jätmise aluseks, kuivõrd selles nimetatud puudused ja kõrvalekalded RYL-st ei takista hoone eesmärgipärast kasutamist, seega ka vastuvõtmist. Arcus Projekti 27.06.2007 kirjas selgitati, et aktis loetletud puudused ja kõrvalekalded ei nõua hoone ekspluateerimise peatamist. Vaeg- ja garantiitööde kõrvaldamiseks vajalike kulude eelarve on 2885 krooni. Ehitustööde faktilise lõpetamise ajaks 2006 oktoobris ei nimetanud kostjad ühtki puudust töös, mis takistanuks tööde vastuvõtmist ning erinevad väited puuduste olemasolu ja mahu kohta esitati 27.11.2006- 18.06.2007. Seega ei olnud kostjad akti nr 8 allkirjastamise järel õigustatud keelduma lepingujärgse tasu maksmisest, küll on hageja õigustatud keelduma omapoolse kohustuse - kõrvaldama pärast ehitise valmimist ilmnenud ja veel ilmnevad vaeg- või garantiitöödena käsitletavad puudused - täitmisest, kuni kostjad on täitnud omapoolse raha maksmise kohustuse. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista ostuhinna tasumata osa 121 181 krooni, viivised 30.10.2006-28.02.2007 eest 61 000 krooni ja viivise 500 krooni päevas alates 01.03.2007 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja ei nõustu kostjate 15.08.2007 ettepanekutega, kuid on nõus tegema hinnaalanduse ning alandama oma nõuet 2885 krooni, s.o. summa võrra, mis kulub puuduste kõrvaldamiseks objektil. Kostjate vastuväited ja vastuhagi põhjendused Kostjad hagi ei tunnistanud. Hageja ei täitnud lepingu p-s 4.1 toodut, kostjad viitasid järgmistele puudustele: vertikaal- ja horisontaal hüdroisoleeritud, polüstürooliga (100mm) soojustatud ja õhekrohviga viimistletud vundament. Tegelikkuses on polüstürooli paksus 50mm. Seega on tegemist olulise ehitusveaga; terrassi ja peasissepääsu puitpõrandaalune killustikalus, terrassi katusealuse 1 tugipost on praguline ja terrassilaudis on värviplekke täis, seega esineb töös kaks olulist puudust; II korruse aknaplekid on värviplekke täis, tänavapoolsel väikesel aknal on aknaraamil teibikahjustus, värv raamil on tunduvalt heledam, likvideerimata on hageja põhjustatud põlengu jäljed kogu aknaplekilt; betoneeritud välistrepi küljed on viimistlemata; pealisplaat ei ole õiges mõõdus ja puuduolev osa on täidetud segu ja kivipuruga, mis jätab lapitud viimistluse; rõdu kandekonstruktsioon, rõdu piire ei ole valmis, kuna rõdu tugipostid on pragulised ja kõverad ning betoneeritud tugipostide alus on värviplekke täis. Tänavapoolsel suure akna ja seina puutekoht kobrutab. Vihmaveerenn garaažiakna ja trepikoja akna kohal laseb vett läbi, mis tekitab külmaga jääpurikaid. Garantiiajal on lisandunud täiendavad puudused: aiavärava tiibade kõrguste vahe on 20 cm ja vihmaveerenni otsa ja trepikoja seina vahelt on sadeveed läbi nõrgunud ning määrinud renni otsa alt seina viimistluse. Seega ei ole hageja kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Pooled sõlmisid 09.06.2005 müügilepingu, mille kohaselt hageja ostis ja kostja müüs kinnistu Xxxxxxx xx Pärnus. Ostuhinnaks oli 1 976 500 krooni, mille ostja lepingus sätestatud tähtaegadel ja korras müüjale maksis, v.a 121 181 krooni, mis tuli tasuda kohustise nõuetekohase täitmise järel. Lepingu p 6.1 kohaselt pidi hageja otsese valduse ja p 7.1 omandi kostjatele üle andma hiljemalt 01.12.2005, mida ta ei teinud. Samuti on täitmata p 4.1.4 ja p-s.4.2 sätestatud müügigarantii. 16.08.2006 õnnestus kostjatel asuda objekti kasutama, vaatamata sellele, et objektil oli ja on siiani rida puudusi, mida hageja kõrvaldanud ei ole.

4(13)

04.04.2006 sõlmisid samad pooled ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, kus pooled avaldasid p-des 2.1 ja 2.2, et nad on sõlminud 09.06.2005 kinnistu müügi võlaõigusliku lepingu, mida ei ole muudetud ega tühistatud. Seega ei ole muudetud ka otsese valduse üleandmise tähtaega ega leppetrahvi maksmise kohustust. Lepingu p 6.7 kohaselt leppisid pooled kokku, et kinnistu valduse üleandmisega viivitamisel kohustub müüja ostjale nimetatud kohustuse tähtaegsel mittetäitmisel tasuma leppetrahvi 500 krooni iga kohustusega viivitatud päeva eest. Hageja on viivituses tänaseni, kuna ei ole lepinguobjekti valdust siiani nõuetekohaselt üle andnud. Tulenevalt VÕS § 159 lg-st 2 teatas kostja hagejale leppetrahvi nõudest 27.11.2006 ja 12.01.2007. VÕS §-st 208 tulenevalt sisaldab kinnistu müügihind müüja poolt kinnistu hoonestamist elamuks (töövõtulepingu sätteid - p 4.1.2), mis peab mh vastama lepingutingimustele ehk elamule kui ehitistele kehtestatud ja asja tavalistele omadustele ja kvaliteedile. Elamu vastab tingimustele, kui konstruktsioonid ja seadmed on töökorras, elamu on soojapidav ja puudusteta ja ehitatud head ehitustava järgides vastavalt RYL 2000, klass II kvaliteedinõuetele, mida antud lepinguobjekt ei ole. Kohaldamise kuulub TsÜS § 83 lg 1, mille kohaselt poolte kokkulepe uue tähtaja sõlmimise kohta on notariaalse vormi järgimata jätmise tõttu tühine. Ainetu on väide, et kostjad on kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi. Asja üleandmisega tekkinud viivitusest tulenev leppetrahv ajast, mil nõue sissenõutavaks muutus, s.o. 01.12.2005-16.08.2006 (259 päeva x 500 krooni) on 129 500 krooni. Puuduste hinnaks on ilma aiavärava ja fassaadi puuduste hinnata 11 156,90 krooni. Kostjad palusid hagejalt välja mõista 140 656,90 krooni. Hageja seisukoht kostjate vastuse suhtes ja vastus vastuhagile Hageja kostjate vastuhagi ei tunnistanud. 09.06.2005 kinnistu võlaõiguslik müügileping ehitamiskohustusega sisaldab võlaõiguslikku müügilepingut ning ehituse töövõtulepingut. Lepingu p 6.1 kohaselt leppisid pooled kokku, et lepinguobjekti otsene valdus antakse kostjatele üle hiljemalt omandi üleandmiseks asjaõiguslepingu sõlmimise päeval, kuid mitte hiljem kui 01.12.2005, eeldusel, et hageja on teostanud lepingu p-s 4.1.2 nimetatud tööd. Lepingu p 7.1 täitmine hageja poolt oli samuti otseselt seotud lepingu p-s 4.1.2 nimetatud tööde teostamisega. Kostjatele teadaolevalt toimus lepinguobjektil 01.12.2005 tuleõnnetus. Eeltoodud põhjusel palus hageja 09.12.2005 kirjalikult kostjatel aktsepteerida hoonekarbi üleandmise uue tähtajana 01.02.2006. Hageja nõustus finantseerima kostjate tellitud sisetöid (või inventari maksumust) 40 000 krooni ulatuses, mille hageja kandis 26.01.2006 Marek Tiivitsa arveldusarvele. Veronika Tiivits oma allkirjaga kinnitas pooltevahelise uue kokkuleppe. Samuti oli ta nõus, et vaegtöödena jäävad teostamata tänavapoolne piirdeaed ja varikatus, mis tehakse 2006 aprillis. Seega kostjad aktsepteerisid pärast 01.12.2005 asjaolu, et esialgselt kokkulepitud tähtajaks 01.12.2005, ei olnud hagejal temast mittesõltuvatel põhjustel võimalik objekti üle anda. 03.01.2006 sõlmisid pooled kirjaliku kokkuleppe, mille järgi osade tööde teostamise, kogusummas 107 535 krooni, pidi hageja täitma 15.05.2006. Kokkuleppele lisati märkus, et tööde lõpptähtajast mitte kinnipidamisel (15.05.2006) kohustub hageja tasuma leppetrahvi 500 krooni päevas iga tähtaega ületanud päeva eest. Seega on kostjate väited hageja poolt kohustuste täitmisega viivitamise kohta ebaõiged. Kostjad

5(13)

kinnitasid, et objekti õnnestus neil asuda kasutama 16.08.2006, kuid nende hinnangul on objektil siiani rida puudusi. Vundament on soojustatud polüstürooliga 50mm vastavalt ehitusprojektile, eelprojektis arhitekti poolt ette nähtud variant - 250mm Fibo plokk ja 100mm vahtpolüstürooli asendati 300mm Fibo plokiga, mis soojustati 50mm vahtpolüstürooliga, kuna selline konstruktsioon tagab elamu vundamendile sama soojapidavuse kui eelprojektis pakutud variant. 50mm soojustus ei ole ehitusviga, hageja ehitas vastavuses ehitusprojektiga lepingu p 4.2.2 mõttes ning notariaalse lepingu p-s 4.1.2 on viide 100mm polüstürooliga soojustamisele kirjutatud eelprojekti alusel. Projektis olid tugipostideks ette nähtud puitprussid, mille kasutamine on tavapärane, kuid puidu kuivamisel ei saa materjali deformeerumist ja pragunemist vältida. Üksnes juhul, kui projektis olnuks ette nähtud tunduvalt kallima liimpuidu kasutamine, olnuks pragunemine välistatud. Kostja viited värvimäärdumistele aknaplekkidel, tänavapoolse väikese akna teibikahjustustele ja raami tunduvalt heledamale värvile on vaadeldavad vaegtöödena, mis kuuluvad kõrvaldamisele (kui need on tekkinud hageja tegevuse tulemusena) ega saa olla tehtud tööde eest maksmisest keeldumise aluseks. Projektijärgselt puudus hagejal kohustus viimistleda välistrepi küljed. Välistrepi viimistlusena on ette nähtud betoon, millel võivad olla raketise jäljed. Trepi pealisplaat on paigaldatud vastavalt projektile, segu ja kivipuru kasutamine on ehituspraktikas tavaline. Rõdu kandekonstruktsioon ja rõdu piire on valmis. Kui mõni rõdu tugipost on tänaseks kõveram, kui lubab hea ehitustava, kuulub see väljavahetamisele garantiikorras. Lepingu p 4.2.1 järgi andis hageja lepinguobjektile 24-kuulise garantii. Nimetatud garantiivastutus annab kostjatele kindluse ja õiguse nõuda garantiiaja jooksul avastatud/tekkinud puuduste kõrvaldamist. Hageja aktsepteerib garantiiaja alguseks 15.05.2006. Ehituspraktikas väljakujunenud tava järgi teostatakse enne garantiitähtaja lõppu töövõtja ja tellija vahel garantiiajal ilmnenud või tekkinud probleemide osas objekti ülevaatus ning fikseeritakse tööd, mida töövõtja peaks garantiikorras veel tegema. Ebaoluliste puuduste puhul ei ole tavaks neid ka jooksvalt kõrvaldada juhul, kui need ei takista objekti kasutamist (nt lõhenenud rõdu tugipostid). Võlaõiguslikus müügilepingus (09.06.2005) ja asjaõiguslepingus (04.04.2006) ei lepitud kokku, et lepingu lisad peavad olema põhilepinguga samas vormis, st sõlmitud notariaalselt. Töövõtulepingule ei näe seadus ette kohustusliku vormina notariaalset tõestamist. Seega põhilepingu lisad ei pea olema põhilepinguga samas vormis, kui see ei tulene poolte kokkuleppest või seadusest. Hageja ei ole kohustatud kostjatele tasuma lepingu p-s 6.7 ette nähtud leppetrahvi, kuna ta ei ole viivitanud kinnistu valduse üleandmisega. Pooled sõlmisid 03.01.2006 täiendava kirjaliku kokkuleppe, mille järgi hageja pidi lepinguobjektil lõpetama tööde teostamise 15.05.2006. Nimetatud kuupäevaks lõpetas hageja kõik lepingujärgsed tööd. Kostjad põhjustasid ise oma käitumisega lepinguobjekti üleandmise viivitamise vormistamise sellekohase lihtkirjaliku aktiga, kuna üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamine viibib siiani kostjate keeldumise tõttu. VÕS § 159 lg 2 järgi on kostjad kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi – hageja oli lepingujärgsed tööd lõpetanud vastavalt poolte kokkuleppele 15.05.2006 ja kostjad ei teatanud oma kavatusest nõuda leppetrahvi mõistliku aja jooksul. Maakohtu otsuse põhjendused Pärnu Maakohus rahuldas põhihagi osaliselt ja mõistis Veronika Tiivitsalt ja Marek Tiivitsalt AS-i Renet kasuks välja solidaarselt ostuhinna tasumata osa 121 181 krooni ja viivised 30.10.200628.02.2007 eest summas 61 000 krooni. Kohus jättis rahuldamata nõude viiviste väljamõistmiseks alates 01.03.2007 kuni põhivõla täieliku rahuldamiseni. Kohus jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus

6(13)

jättis menetluskulud põhihagis kostjate kanda ja vastuhagis hagejate kanda. Vaidlust ei ole, et kostjate poolt on hagejale tasumata 121 181 krooni. Kostjate väide, et nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, on paljasõnaline. Kohus nõustus hagejaga, et tulenevalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust ja VÕS § 637 lg-st 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. 03.01.2006 leppisid pooled kokku, et osade tööde lõpetamise tähtaeg on 15.05.2006. Vaidlust ei ole, et 2006 augustis asusid kostjad majja elama, kuid keeldusid tööde vastuvõtuaktile alla kirjutamast ja 121 181 krooni tööde maksumuse tasumisest. TsÜS § 77 lg 3 kohaselt saab poolte kokkuleppega ettenähtud vormis tehtud tehingut muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Pooled sõlmisid 09.06.2005 notariaalselt tõestatud kokkuleppe hüpoteekide kustutamiseks, kinnistu võlaõigusliku müügilepingu ehitamiskohustusega, ühishüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu. 04.04.2006 sõlmiti notariaalne ühishüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, mille p-s 4.1 on järgmine sõnastus: võttes aluseks AS-i Renet ja Marek Tiivitsa ning Veronika Tiivitsa vahel 09.06.2005 sõlmitud kinnistu võlaõiguslikku müügilepingut, mille kohaselt AS Renet müüs ja Marek Tiivits ja Veronika Tiivits ostsid ühisvarasse kinnistu ning AS Renet esindaja kinnitust, et eelnimetatud lepingu järgsest ostuhinnast 1 895 500 krooni on tasutud ning ülejäänud 81 000 krooni kohustuvad Marek Tiivits ja Veronika Tiivits tasuma AS Renet arveldusarvele 3 pangapäeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Seega kohustusid kostjad tasuma puuduoleva ostuhinna hiljemalt 07.04.2006. Sama lepingu p-s 2.2 kinnitasid kostjad, et 09.06.2005 kinnistu võlaõiguslikku müügilepingut ei ole muudetud ega tühistatud. Lepingu p 4.2. kohaselt leppisid pooled kokku omandi üleandmises. 09.06.2005 sõlmisid pooled Xxxxxxx xx asuva hoonestamata kinnistu võlaõigusliku müügilepingu, millele seadus näeb ette notariaalse vormi ja ehitamise töövõtulepingu, millele seadus ei näe ette notariaalset vormi. Sellele tõlgendusele tuginesid ka kostjad oma vastuhagis (tl 120-123), leides, et VÕS § 208 sätetest tulenevalt müüdud kinnistu müügihind sisaldab müüja poolt kinnistu hoonestamist elamuks ehk töövõtulepingu (VÕS § 635) sätteid (p 4.1.12) .Töövõtulepingule tuginedes esitasid vastuhagejad leppetrahvi nõude. Et kinnistule elamu ehitamine tugines töövõtulepingule, on tõendatud ka poolte vahel 04.10.2005 sõlmitud töövõtulepinguga nr 104-10-05, mille kohaselt hageja kohustus tegema Xxxxxxx xx objektil projekti muudatustest tingitud lisatööd. Töövõtuleping sõlmiti lihtkirjalikus vormis. Kostjate väide, et kuivõrd põhileping tõestati notariaalselt, on kõik hilisemad poolte kokkulepped õigustühised, ei haaku seaduse ega hea usu põhimõttega. Hea usu põhimõte laieneb üldiselt tsiviilõigusele läbi TsÜS § 138 lg 1, mis kohustab oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimima heas usus. TsÜS § 138 lg 2 kohaselt ei ole õiguse teostamine seadusevastasel viisil lubatud, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele isikule. Pärast hagi esitamist kostjate poolt avastatud garantiikorras kõrvaldamisele kuuluvad puudused summas 11 159,90 krooni (tl 123,153), mis moodustavad 5% tehingu koguväärtusest 2 044 435 krooni ja vähem kui 10% kostjate poolt hagejale tasumata summast 121 181 krooni, on ebaproportsionaalsed, võrreldes põhihagi nõude ja tehingu väärtusega. Ehitusseaduse § 4 järgi vastutab ehitustööde kvaliteedi eest garantiiaja jooksul ehitusettevõtja. 09.06.2005 lepingu p-s 4.1.3 kohustus hageja garanteerima elamus teostatud ehitustööde, kasutatud materjalide ning paigaldatud seadmestiku vastavuse Eesti Vabariigis tunnustatud kvaliteedinormidele (RYL 2000, klass II) ja lepingu p 4.2.1 järgi andis kostjatele 24-kuulise garantii lepinguobjektiks oleva kinnistu valduse üleandmisest. Kaheaastase garantiiaja andmine tuleneb sellest, et ehituse käigus ei saa ette näha, millised puudused, mis on ja mis ei ole seotud inimtegevusega, võivad hiljem välja tulla, nagu antud ehituse puhul: rõdu tugiposti pragunemine, mille põhjused võivad olla erinevad (märg materjal, mis kuivades praguneb jm). Aiavärava tiibade vahe võib olla tingitud maapinna külmumisest, mis n.ö tõstab talvel väravaposte jne. Probleemid

7(13)

vihmaveerennidega ilmnevad siis, kui sajab. Arcus Projekti kirjaga (tl 108) on tõendatud, et objektil esinevad puudused ja kõrvalekalded RYL-st ning heast ehitustavast ei takista hoone ekspluateerimist ja nende kõrvaldamine ei nõua hoone ekspluateerimise peatamist. Eeltoodule tuginedes ei ole kostjate vastuväited põhjendatud ja hagi kuulub osaliselt rahuldamisele, s.o põhinõude osas 121 181 krooni, millele lisandub viivis 61 000 krooni ajavahemiku 30.10.200628.02.2007 eest. Ülejäänud viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, sest see ületaks põhihagi ja oleks kostjatele liiga koormav. Viivise maksmises on pooled kokku leppinud 09.06.2005 lepingu p-s 5.2. Vastuhagi ei kuulu rahuldamisele. Ehituse käigus juhtus objektil väidetavalt alltöövõtja põhjustatud tuleõnnetus. Menetluse käigus leidis tõendamist, et hageja hüvitas kostjatele tekitatud kahju, kandes Marek Tiivitsa kontole 40 000 krooni. Pooled leppisid kokku uue tööde lõpetamise tähtaja. Kohus asus seisukohale, et poolte vahel sõlmitud lihtkirjalikud kokkulepped on kehtivad. VÕS § 159 lg 2 kohaselt on vastuhagejad kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi, sest nad ei ole kostjat sellest teavitanud, vaid teatasid sellest alles 27.11.2006 (tl 41-43). 03.01.2006 leppisid pooled osade tööde lõpetamise tähtajaks 15.05.2006 (tl 161), 16.08.2006 asusid kostjad Xxxxxxx xx kinnistut faktiliselt valdama. Seega ei leidnud vastuhagi tõendamist ja tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused Veronika Tiivits ja Marek Tiivits palusid apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldatud osas rahuldamata 11 156,90 krooni ulatuses ja viiviste nõudes, rahuldada vastuhagi ning jätta kohtukulud hageja kanda. Kohus kohaldas vääralt materiaalõigusnorme ja protsessinorme. Hageja jättis müügilepingust tulenevad kohustused täitmata. Kohus kohaldas vääralt VÕS § 208 lg-t 1. 09.06.2005 notariaalse müügilepingu p 6.1 kohaselt pidi hageja otsese valduse ja p 7.1 kohaselt omandi kostjatele üle andma hiljemalt 01.12.2005, mida ta ei teinud. Kohus ei tuvastanud rikkumise vabandatavust ning hageja enda esitatud tõenditega leidis kinnitust, et hageja raske hooletuse tagajärjel toimus objektil tulekahju. Objekt ei olnud 01.12.2005 üleandmiseks valmis, sõltumata tulekahju tekkimisest. Objekt ei olnud valmis ka veebruaris, mistõttu ei saanud seda ka vastu võtta. 04.04.2006 ühishüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepingu p-des 2.1 ja 2.2 kinnitasid hageja ja kostjad, et 09.06.2005 kinnistu võlaõiguslikku müügilepingut ei ole muudetud ega tühistatud. Lepingu p-s 4.1 kinnitas hageja, et kostjad on tasunud lepinguhinnast 1 895 500 krooni ning tasuda jääb 81 000 krooni kokkulepitud maksumusest, mis on tasutud, kokku on võlaõiguslepingu p 5.1 järgselt tasutud kogu summa 1 976 500 krooni. Hageja rikkus lepingu p 4.1.1; 4.1.2; 4.1.3; 4.1.4; 4.2; (4.2.1 ja 4.2.2); 6.1, 6.2.; 6.3. ja 7.1. Välistrepi küljed on viimistlemata; pealisplaat ei ole õiges mõõdus ja puuduolev osa on täidetud segu ja kivipuruga, mis jätab lapitud viimistluse; peasissekäigu varjualuse rõdu tugipostid on pragulised ja kõverad; betoneeritud tugipostide alusel on värviplekid; 1. korruse terrassi katusealuse 1 tugipost on praguline, terrassilaudis on värviplekke täis; 2. korruse akende aknaplekid on täis värviplekke, tänavapoolsel väiksel aknal on aknaraamil teibikahjustus, värv raamil on tunduvalt heledam, likvideerimata põlengu jäljed aknaplekilt. Tänavapoolsel suure akna ja seina puutekoht kobrutab. Vihmaveerenn garaažiakna ja trepikoja akna kohal laseb vett läbi, mis tekitab külmaga jääpurikaid. Seda üritati ka tulutult parandada. Puuduste maksumus on 11 156,90 krooni, mille kohta esitasid kostjad tõendi, mida kohus ei hinnanud. Garantiiajal lisandusid täiendavad puudused: aiavärava tiibade kõrguste vahe on 20cm, vihmaveerenni otsa ja trepikoja seina vahelt on sadeveed

8(13)

läbi nõrgunud ning määrinud renni otsa alt seina viimistluse. Läbinõrgumine saab olla vaid ebakvaliteetse ehk puudustega töö tagajärg, mida kuivade ilmadega ei olnud võimalik tuvastada. Lihtkirjalikud kokkulepped sõlmiti üksnes täiendavate tööde tegemiseks, mitte põhilepingu järgsete tööde tegemiseks. Lisakokkulepped hõlmasid täiendavaid, notariaalse lepingu väliseid töid, mille maksumuseks kujunes 121 181 krooni. Kohus ei uurinud tõendeid põhjalikult ega analüüsinud, millised tööd kuulusid põhilepingu järgsete tööde hulka ja millised lisalepingu järgsete tööde hulka. Hageja ise esitas akti nr 8 oktoobrist 2006, millest ilmneb üheselt, et oktoobris 2006 valmisid puudustega seinad, välisviimistlus, vahelaed ja katus, avatäited, trepid, terrass ja muud tööd (piirded, rõdud, korstnad jne), mille aktijärgne maksumus oli 106 680 krooni. Ei ole selge, kust tuleb nõue 121 181 krooni. Kohus eeltoodut ja vastuhagi asjaolusid ei analüüsinud. Seega keeldusid kostjad põhjendatult 121 181 krooni tasumisest, tulenevalt VÕS § 111 lg-st l. Kohus kohaldas vääralt TsÜS § 83, § 77 lg-t 3, VÕS § 111 lg-t 1 ja § 223 lg-t l. Võlaõiguslepingus sätestati tähtaeg vastastikuste kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, mida kostjad täitsid. Muid notariaalseid lepinguid, mis selle lepingu tühistaks, ei ole. 04.04.2006 notariaalne leping vaid kinnitas poolte võlaõiguslepinguga võetud kokkulepet. Tuginedes hea usu põhimõtte meelevaldsele tõlgendusele asus kohus seisukohale, et TsÜS § 77 lg 3 ja § 83 sätestatud seadusest tuleneva kohustusliku vorminõude järgmine ei ole kohustuslik ja et lihtkirjalik kokkulepe muude töövõtujärgsete tööde tegemiseks sai muuta notariaalse lepingu kehtivust. Kostjad kohtu järeldusega ei nõustu, notariaalse tehinguga võetud õigusi ja kohustusi saab muuta vaid sama vormi järgides. Kohus ei tuvastanud notariaalsete võlaõigus- ja asjaõiguslepingute sisu ja poolte tegelikku tahet. Tulenevalt TsÜS §-st 83 on seaduses sätestatud ning kokkulepitud vormi järgimata jätmisel tehing tühine. Kuivõrd 04.04.2006 ühishüpoteegi seadmise- ja asjaõiguslepingu p-des 2.1 ja 2.2 avaldasid pooled, et 09.06.2005 võlaõiguslikku lepingut ei ole muudetud ega tühistatud, ei ole muudetud ka otsese valduse üleandmise tähtaega ega leppetrahvi maksmise kohustust. Selleks ajaks oli juba sõlmitud 03.01.2006 lihtkirjalik kokkulepe, mida pooled ei pidanud selles lepingus vajalikuks märkida ega muuta sellest tulenevalt kokkuleppeid s.h leppetrahvi või valduse üleandmise aega. Kohus kohaldas vastuhagi rahuldamata jätmisel vääralt VÕS § 159, § 4 ja § 6 ning jättis põhjendamatult kohaldamata TsÜS § 167 ja VÕS § 7 lg 2 ja § 223 lg l. Lepingu p 6.7 kohaselt kohustub hageja kostjatele kinnistu valduse üleandmisega viivitamisel tasuma leppetrahvi 500 krooni iga kohustusega viivitatud päeva eest. Hageja on viivituses tänaseni, kuna ei ole andnud valdust nõuetekohaselt üle. Leppetrahvi nõue esitati aja eest, mil kostjad ei saanud kasutada ega kasutanud objekti s.o 01.12.2005-16.08.2006. Kohtu põhistus, et müügilepingu rikkumise korral saaks leppetrahvi nõude rahuldamata jätta, selle sätetest eriosas mööda minnes, viidates vaid hea usu põhimõttele VÕS § 4 ja 6 ehk üldosale tuginedes, ei ole piisav. VÕS § 7 lg-s 2 arvestatakse mõistlikkuse hindamisel mh tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid või praktikat. Kohtul tuli hinnata objekti RYL 2002 nõuetele vastavust ja suure ehitusettevõtte praktikat, mille kohaselt ei tohiks mõistlikuks lugeda nii ebakvaliteetset tööd ja tähtaegadest mittekinnipidamist. Tegemist on müügilepinguga ja selle sees töövõtulepinguga, kokkulepped on notariaalsed. Kuigi seadus näeb ette seda tüüpi müügilepingu notariaalse vormi, töövõtulepingul aga mitte, valisid pooled mõlema lepingu puhul kohustusliku notariaalse vormi. Seega saab lepinguid muuta vaid notariaalselt. Ülejäänud kokkulepped on võimalikud väljaspool neid lepinguid uute asjaolude suhtes. Leppetrahvi nõue esitati notariaalse lepingu rikkumisest

9(13)

tulenevalt. Kostjad ei nõustunud kohtu seisukohaga, et leppetrahvi nõudmise aeg ei olnud mõistlik. Kostjad viitasid korduvalt, et hageja esitas hagi poolte vahel läbirääkimiste ajal, andmata märku, et läbirääkimised on lõppenud. Kostjad üritasid heas usus kohtuvälisele kokkuleppele jõuda. Kostjad tegid leppetrahvihoiatuse läbirääkimiste ajal, mil aegumine oli peatunud. Kohus jättis tuvastamata aegumise peatumise läbirääkimiste ajaks. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Hageja ei keeldunud, vaid lasi kostjatel arvata, et asi laheneb läbirääkimiste tulemusel, valmistudes ise samal ajal kohtusse pöörduma. Kostjad võinuks leppetrahvihoiatuse teha läbirääkimiste lõppenuks lugemise järel, mil samuti ei oleks saanud lugeda leppetrahvi hoiatust ebamõistlikult hilja tehtuks. Tulenevalt VÕS § 159 lg-st 2 teatasid kostjad hagejale mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudest nii suuliselt kui kirjalikult 27.11.2006 ja 12.01.2007, s.o enne hagi esitamist, koheselt kohustuse mittetäitmise kahtluse tekkimisel ja korduvalt. Hageja viidatud üleandmisakt kinnitab, et hageja sai töödega valmis alles oktoobri lõpul, mil asja üritati poolikult valmis olevana üle anda, siis tekkiski kostjatel põhjendatud kahtlus. Seejärel tegid kostjad koheselt leppetrahvi hoiatuse. Hageja käitus vastuolus hea usu põhimõttega ning kuritarvitas kostjate usaldust, kui pooltevaheliste kohtuväliste läbirääkimiste ajal, mil kostjad ootasid heauskselt vastust oma kirjale, andis sisse hagiavalduse võla nõudes. Selle hetkeni lootsid kostjad heas usus kohasele täitmisele. Kohtul tuli analüüsida, kumb pool on heausksem ja juhinduda VÕS § 7 lg-st 2. VÕS §-st 208 tulenevalt sisaldab kinnistu müügihind hageja poolt kinnistu hoonestamist elamuks ehk töövõtulepingu (VÕS § 635) sätteid (p 4.1.2), mis mh peab vastama lepingutingimustele ehk elamule kui ehitisele kehtestatud ja asja tavalistele omadustele ja kvaliteedile. Elamu vastab elamu tingimustele, kui konstruktsioonid ja seadmed on töökorras, elamu on soojapidev ja puudusteta ja ehitatud head ehitustava järgides vastavalt RYL 2000, klass II kvaliteedinõuetele, mida antud lepinguobjekt ei olnud ega ole. Hageja rikkus lepingu p 4.1.3. Hageja jättis kõik kostjate pretensioonid tähelepanuta ja puudused kõrvaldamata, vaatamata sellele, et kostjad saatsid kirjalikud pretensioonid tähtaegselt ja mõistliku aja jooksul koos leppetrahvi sissenõudmisest teavitamisega ja kohustuste täitmiseks täiendavate tähtaegade andmisega. Ainuüksi 27.11.2006 kuni hagiavalduse esitamiseni möödus 4 kuud, mil hageja võinuks asja parandada ja hagiavalduse esitamata jätta. See viitab pahausksele käitumisele ega saa olla seetõttu vabandatav. Kohus ei hinnanud, et hageja rikkus lepingut oluliselt ja viivitas lepingu täitmisega. Hageja rikkumine ei ole vabandatav ja kohus sellele ka ei viidanud. Ometi tegi kohus ebamõistliku otsuse olukorras, kus kostjad täitsid kõik lepingust ja seadusest tulenevad kohustused – tasu maksmine, täiendava tähtaja andmine (3 korda), leppetrahvi hoiatuse tegemine. Kostjad keeldusid väikese osa võlgnetava kohustuse täitmisest, kuni ei ole saanud hagejalt tagatist VÕS § 111 lg-st l tulenevalt või muul moel oma kohustuse nõuetekohase täitmise kinnitust. Hageja jättis, tulenevalt VÕS §-st 100 osaliselt täitmata endale 09.06.2005 lepinguga võetud kohustuse, sh viivitas selle täitmisega. Lepingu p 6.7 kohaselt on hageja kohustatud kohustuse mittetäitmisel viivitamisel tasuma kostjatele 500 krooni iga viivitatud päeva eest. Vastuhagi tuli rahuldada. Kõik kostjate väited on tõendatud asjas esitatud tõenditega, mh hagiavalduse lisaga 7 - oktoobris 2006 hageja esitatud teostatud tööde vastuvõtu akt nr 8 ja sama lisa lk 2 rahaliste kohustuste täitmise graafik kostjate poolt, mille alus on leping, mitte kokkulepe, kust nähtub, et kostjad tasusid 04.04.2006 81 000 krooni ehk kogu põhilepingu järgse maksumuse lõplikult.

10(13)

Hageja väited on tõendamata. Hageja ei tõendanud, et võlgnevus tuleb põhilepingust, mitte töövõtulepingust, mistõttu ei saa olla tõendatud põhilepingu järgsete tööde tähtaja lihtkirjalik muutmine. Kohus rikkus tõendeid kogumis vääralt hinnates ja seadust vääralt kohaldades ja vajalikul määral seadust kohaldamata jättes TsMS § 436. Kohus tuvastas asjaolud ebaõigesti, millega rikkus TsMS §

11(13)

teostanud lepingu p-s 4.1.2 toodud tööd. P-s 4.1.2 olid pooled kokku leppinud, millised ehitustööd peab hageja kinnistul teostama. Vaidlust ei ole, et 01.12.2005 ei olnud hageja p-s 4.1.2 kokkulepitud töid lõpetanud. Lepingu p 6.7 järgi pidi hageja tasuma valduse üleandmisega viivitamisel leppetrahvi 500 krooni päevas. Vastavalt TsMS § 363 lg 1 p-dele 1 ja 2 peab hageja esitama selgelt väljendatud nõude ja selle aluseks olevad faktilised asjaolud. Hageja on nõudnud leppetrahvi summas 129 500 krooni viivitatud ajavahemiku 01.12.2005 – 16.08.2006 eest. Vaidlust ei ole, et hiljemalt 16.08.2006 said kostjad kinnistu oma valdusse. Hageja esitas kostjate leppetrahvi nõudele vastuväite, mille kohaselt olid pooled 09.12.2005 kinnistu valduse üleandmise tähtaega kokkuleppel pikendanud 01.02.2006 ja 03.01.2006 kokkuleppega kuni 15.05.2006 ja teiseks ei ole kostjad VÕS § 159 lg 2 järgi teatanud leppetrahvi nõude esitamisest mõistliku aja jooksul. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. VÕS § 159 lg 2 kohaldamise eelduseks on muu hulgas ka kohustuse rikkumise avastamise aja tuvastamine. Sellest hetkest hakkab kulgema mõistlik aeg leppetrahvi nõudest teatamiseks. 09.06.2005 notariaalselt tõestatud lepingus olid pooled leppinud kokku valduse üleandamise ajaks hiljemalt 01.12.2005. Vaidlust ei ole, et 01.12.2005 oli ehitatavas majas tulekahju ja 09.12.2005 on hageja ja kostja Veronika Tiivits kokku leppinud, et majakarp antakse üle 01.02.2006 (lk 27). Apellant on kaebuses leidnud, et kirjalikus vormis ei saanud pooled muuta notariaalselt tõestatud lepingus kokkulepitut. Töövõtulepingu sõlmimiseks ei sätesta seadus vormi nõudeid. Seega on pooled sõlmides töövõtulepingu notariaalses vormis sellise vormi kasutamises kokku leppinud. TsÜS § 77 lg 3 järgi saab poolte kokkuleppega ette nähtud vormis tehtud tehingut muuta muus vormis üksnes siis, kui pooled on selles kokku leppinud. Kolleegium leiab, et vormistades kinnistu valduse üleandmise tähtaja pikendamise 09.12.2005 kirjalikus vormis on pooled oma käitumisega väljendanud kokkulepet notariaalses tehingus kokkulepitu muutmiseks kirjalikus vormis. Kolleegium leiab, et pooled olid kokkuleppel pikendanud valduse üleandmise tähtaega kuni 01.02.2006. Ebaõige on maakohtu järeldus, mille kohaselt on pooled 03.01.2006 kokkuleppega (lk 161) pikendanud kinnistu valduse üleandmist kuni 15.05.2006. Nimetatud kokkuleppes on pooled kokku leppinud vaegtööde teostamise ja maksumuse osas, kuid pole kokku leppinud, et valdus antakse üle hiljem. Selles osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta. Seega tuleb lugeda, et kinnistu ja majakarbi valdus tuli üle anda kostjatele 01.02.2006. Kostjad on väitnud, et nad teatasid hagejale leppetrahvi nõudest 27.11.2006 kirjaga. Kolleegium leiab, et ligi kümme kuud pärast rikkumise avastamist teisele lepingupoolele leppetrahvist teatamine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. Apellantide väited, et teatati alles 27.11.2006 selle tõttu, et poolte vahel käisid läbirääkimised, on konkretiseerimata ja tõendamata. Poolte poolt esile toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest tuleneb, et 2006 oktoobris tekkisid poolte vahel eriarvamused ehitamise eest hagejale tasumisele kuuluva raha osas ja tehtud töö kvaliteedi osas, kuid ei ole tõendatud, et vaidlused oleksid puudutanud valduse üle andmist. Kolleegium märgib, et ka kostjate 27.11.2006 kirja tekstist ei tulene, et kostjad kavatseksid nõuda leppetrahvi lepingu p 6.7 alusel valduse üleandmise tähtaja rikkumise eest (lk 41-43). Seega on kostjad kaotanud õiguse nõuda leppetrahvi. Kolleegium märgib, et kostjate arusaam, mille kohaselt hakkab tähtaeg leppetrahvi nõude esitamisest teatamiseks kulgema alates ajast, kui kinnistu ja majakarbi valdus üle anti, see on 16.08.2006, ei ole õige. Teatada tuleb mõistliku aja jooksul arvates rikkumisest teada saamisest, mitte aga rikkumise lõppemisest. Kostjad on vastuhagis palunud hagejalt välja mõista lepingu rikkumisega tekitatud kahju 11 156,90 krooni. Kahju on tekkinud seoses hageja poolt tehtud mittekvaliteetsete tööde kõrvaldamisega. Maakohus jättis nõude rahuldamata. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töövõtulepingu järgi valmistatud asi

12(13)

vastama lepingutingimustele. Lepingu p 4.1.3 järgi garanteeris hageja elamu ja elamus teostatud ehitustööde, kasutatud materjalide ning paigaldatud seadmestiku vastavuse Eesti Vabariigis tunnustatud kvaliteedinormidele (RYL 2000, klass II). Vaidlust ei ole selles, et kostjad on hagejale puudustest VÕS § 644 lg 1 järgi mõistliku aja jooksul teatanud. 27.11.2006 kirjas on kostjad loetlenud puudused ja andnud hagejale tähtaja 1 kuu nende kõrvaldamiseks. Hageja on nõustunud, et töös on puudused, kuid väitnud, et nende kõrvaldamise maksumus on 2 885 krooni (Ludvig Tammanni arvamus lk 109-110). Kostjad on esitanud kahju suuruse tõendamiseks Donema OÜ pakkumise, mille kohaselt on tööde teostamise maksumus 11 156,90 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 3 järgi on võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldajal õigus nõuda kahju hüvitamist. Kolleegium leiab, et kahju suuruse tuvastamisel tuleb lähtuda Donema OÜ pakkumisest, kuna Donema OÜ pakkumises on välja toodud töö maht ja ühiku hinne. Hageja poolt esitatud Ludvig Tammanni eelkalkulatsioonist ei tulene, kuidas on saadud vaegtööde kõrvaldamise maksumus. Seega kostjate nõue hagejalt 11 156,90 krooni saamiseks tuleb VÕS § 101 lg 1 p 3, § 127 lg 1 ja 3, § 128 lg 3 ja § 646 lg 5 järgi rahuldada ja hagejalt kostjate kasuks 11 156,90 krooni solidaarselt välja mõista. Kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas tuleb maakohtu otsus tühistada ja nõue 11 156,90 krooni saamiseks rahuldada. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus apellantide kaebust AS Renet hagi lahendamise osas. Apellandid on vaidlustanud maakohtu otsuse hageja põhivõla 121 181 krooni väljamõistmise kohta ainult 11 156,90 krooni suuruses summas. Kaebuse põhjendavas osas esitasid apellandid samad väited, kui vastuhagi nõude 11 156,90 krooni rahuldamata jätmise vaidlustamisel. Apellantide kaebus oli selles osas vastuoluline, kuna sama summa vaidlustati nii vastuhagi kui ka hagi kohta esitatus. Ringkonnakohtu istungil loobusid apellandid oma kaebusest osas, millega paluti hageja põhivõla väljamõistmisel jätta nõue 11 156,90 krooni ulatuses rahuldamata. Seega ei kontrolli kolleegium maakohtu otsust osas, millega mõisteti kostjatelt hageja kasuks välja põhivõlg 121 181 krooni. Kaebuses toodud väited, mis puudutavad tehtud töö eest hagejale tasumata 121 181 krooni väljamõistmist, jätab kolleegium tähelepanuta. Järgnevalt on apellandid vaidlustanud neilt viivise väljamõistmise summas 61 000 krooni. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust väljamõistetud viivise tühistamiseks. Apellatsioonkaebusest ei tulene põhjendusid, miks on viivise väljamõistmine ebaõige. Kuna apellandid ei ole põhivõla väljamõistmist vaidlustanud, siis peaks viivise nõude rahuldamata jätmise kohta apellandid esitama põhjendused, mis annaks alust selles osas kohtuotsuse tühistada. Selliseid põhjendusi kaebuses ei ole. Samuti ei ole toimikus olevates kostjate poolt hagile esitatud vastustes vastuväiteid viivise nõude alusele ja suurusele. Järelikult tuleb jätta apellantide nõue viivise väljamõistmise tühistamiseks rahuldamata ja maakohtu otsus selles osas muutmata. Kuna apellandid on taotlenud tasaarvestuse tegemist, siis VÕS 197 lg 1 järgi tuleb poolte rahalised nõuded tasaarvestada ja tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista 171 024,10 krooni. Seoses maakohtu otsuse osalise tühistamisega tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb maakohtu menetluskuludest 4,26 % jätta hageja kanda ja 95,74 % kostjate kanda solidaarselt. Ringkonnakohtus kantud menetluskuludest tuleb 12,60% menetluskuludest jätta hageja kanda ja 87,40 % menetluskuludest kostjate kanda solidaarselt.

Reet Allikvere

Margo Klaar

Imbi Sidok

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.