Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

saneerimismenetluse.

Menetluskulud

(sh

26.03.2009.a esitas saneerimisnõustaja M Jesse kohtule aruande ja saneerimisnõustaja tasu arvestuse OÜ KV saneerimismenetluses. Saneerimisnõustaja tasu määramise taotluse kohaselt, peale saneeritava ettevõtja majandusliku olukorra ja väljavaadetega tutvumist oli saneerimisnõustajale ilmne, et ettevõtja saneerimise käigus ei ole otstarbekas ja võimalik rakendada justiitsministri 09. jaanuari 2009.a. määruses „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad" sätestatud tasumäärasid, kuivõrd viimane on ebamõistlikult suur arvesse võttes ettevõtja majanduslikku olukorda ja kahjustab ilmselgelt ka võlausaldajate huve. Määruses sätestatud tasumäärade rakendamine oleks toonud ettevõtja majanduslikus seisundis ja kinnisvarasektori olukorras kaasa ettevõtja maksejõuetuse (määruse kohaselt ulatunuks tasu minimaalselt 6,12 miljoni kroonini). Viimasest tulenevalt leppisid ettevõtja ja saneerimisnõustaja kokku, et kohaldamisele kuulub saneerimisnõustaja igapäevases konsultatsioonialases tegevuses rakendatav tunnipõhine tasumäär 1400 krooni tunnis. Arvesse võttes töö iseloomu, pidas saneerimisnõustaja teostatud toimingute ja töö kohta ajaarvestust alates kohtu poolt määramisest kuni 25. märtsini 2009.a. Teostatud arvestuse kohaselt kulus saneerimisnõustajal seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 233 tundi. Läbiviidav saneerimismenetlus kujunes praktikas saneerimisnõustaja põhiliseks kutsetegevuse ülesandeks vaatlusalusel perioodil, kusjuures tööd teostati väga tihti ka õhtusel ja öisel ajal. Tulenevalt eeltoodust palub saneerimisnõustaja määrata saneerimisnõustaja M Jesse tasuks OÜ KV saneerimismenetluses 326 200 krooni. Ettevõtjaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt kuuluvad saneerimisnõustaja teostatud kulutused katmisele saneerimisnõustaja tasu arvelt. Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks käesolevas tsiviilasjas kohtu tagatiste kontole tasutud ettemakse 50 000,00 krooni palub saneerimisnõustaja tasuda saneerimisnõustaja M Jesse arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxx Sampo Pangas. OÜ KV juhatuse liige MA on kohtule teatanud, et OÜ KV ja M Jesse sõlmisid saneerimismenetluse käigus kokkuleppe saneerimisnõustaja tasustamiseks määras 1400 krooni tunnis. OÜ KV on kursis, et saneerimisnõustaja M Jesse on kulutanud saneerimismenetluse käigus aega menetluse läbiviimiseks 233 tundi ja on nõus tasu määramisega summas 326 200,00 krooni. Kohtumääruse põhjendused Saneerimisseaduse (SanS) § 19 lg 1 p 2 sätestab, et kohus vabastab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse lõppemisel. 24.03.2009.a määrusega kohus lõpetas saneerimismenetluse. Seega tuleb saneerimisnõustaja M Jesse vabastada OÜ KV saneerimisnõustaja ametist. Vastavalt SanS § 18 lg-le 2 on saneerimisnõustajal saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 kohaselt otsustab kohus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul. Kohus võib saneerimiskava kinnitamisel määrata, et saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitis tasutakse osamaksetena. Kohus võib saneerimisnõustaja tasu määramisel ära kuulata ka ettevõtja. SanS § 18 lg 4 järgi kehtestab saneerimisnõustaja tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra ning tasu piirmäärad protsentides justiitsminister määrusega. Justiitsministri 09.01.2009.a määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad“ § 2 järgi lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse käesoleva määruse § 4 ja 5

või 6 alusel. Määruse § 4 lg 1 järgi on saneerimisnõustaja tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tulenevalt SanS § 18 lg 5 on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohtulahend ettevõtja suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtu deposiiti makstud summat. Saneerimisnõustaja on esitanud kohtule oma tegevuse aruande ja taotluse saneerimisnõustaja tasu määramiseks. Taotluse kohaselt palus saneerimisnõustaja oma tasuks määrata 326 200,00 krooni. OÜ KV ja M Jesse sõlmisid saneerimismenetluse käigus kokkuleppe saneerimisnõustaja tasustamiseks määras 1400 krooni tunnis ning saneerimisnõustaja teostatud kulutused kuuluvad katmisele saneerimisnõustaja tasu arvelt. Ettevõtja nõustub saneerimisnõustaja tasuga 326 200,00 krooni. Kohus leiab, et saneerimisnõustaja tasu taotlus on vastavuses saneerimisnõustaja tehtud tööga ja kuulub rahuldamisele. Saneerimisnõustaja tasust tuleb 50 000,00 krooni Kohtute Raamatupidamiskeskusel välja maksta kohtu tagatiste kontolt ettevõtja poolt tehtud ettemaksu arvelt. (OÜ KV on tasunud arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx Sampo Pangas 04.02.2009.a saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste katteks ettemaksena 50 000,00 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221013921094, viitenumbriga 3100057358, maksedokument nr 45.)

Kohtunik Epp Haabsaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.