Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 32, TsMS § 661 lg2)

Asjaolud ja avaldus 03.04.2009.a. esitas võlgniku seaduslik esindaja avalduse OÜ KV pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt üldisest majanduslangusest ja kinnisvaraturu jahenemisest tingituna tekkisid võlgnikul 2008.aastal majanduslikud raskused. Jätkusuutliku majandamise tagamiseks ja likviidsuse taastamiseks esitas võlgnik Harju Maakohtule 14.01.2009.a. avalduse saneerimismenetluse algatamiseks , mille kohus ka 26.01.2009.a. määrusega rahuldas (tsiviilasi nr 2-09-1521). 24.03.2009.a. määrusega lõpetas kohus saneerimismenetluse. Kohus, analüüsinud saneerimismenetluse käigus kujunenud olukorda, jõudis järeldusele, et saneerimismenetlus tuleb lõpetada, sest võlgnik on Saneerimisseaduse (SanS) § 40 lg 2 mõttes maksejõuetu ning saneerimismenetluses on tekkinud vaidlus nõude üle, mis ei ole SanS § 43 lg 1 mõttes selge nõue. Võlgnik nõustus kohtu seisukohaga, et kinnisvaraturu jätkuvast jahenemisest tulenevalt vähenevad kinnisvaratehingud ning see asjaolu süvendab võlgniku likviidsusprobleeme veelgi. Arvestades asjaolusid, et võlgnikul olid makseraskused juba enne saneerimismenetluse algatamist ning tulenevalt SanS § 8 lg 2 p-st 3 on võlgnik kaotanud lähema kahe aasta jooksul võimaluse taotleda täiendava saneerimismenetluse läbiviimist, asus juhatus seisukohale, et võlgnik ei suuda saneerimismenetluse väliselt tekkinud makseraskusi ületada, seetõttu ei ole võlgnik suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus algatas 13.04.2009.a. pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks T Saarma. Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgnik kanti registrisse 20.12.2003.a. Kehtiv põhikirja redaktsioon on alates 02.05.2008.a. OÜ KV osakapitali suurus on 40 000.00 krooni. Põhitegevusala 2007.a. majandusaasta aruandes on hoonestusprojektide arendus (41101/EMTAK 2008). Viimane majandusaasta aruanne on äriregistrile esitatud 2007.a. majandusaasta kohta. Ajutise pankrotihalduri järelpärimiste teel saadud andmetel on varad järgmised: Danske Bank 2(5)

A/S Eesti filiaali kontol olev eurode jääk on võlgniku poolt 04.05.2009.a. konventeeritud eesti kroonideks, kokku summas 2 678 658.65 krooni, millest 2 671 377.00 krooni on ajutise halduri nõusolekul üle kantud Swedbank’i kontole nr 221011367058 selgitusega „ OÜ KV“. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja poolt esitatud andmetel on võlgniku nimel avatud väärtpaberikonto nr XXX, mille kontohalduriks on Swedbank AS, kuid OÜ KV nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Swedbank AS-i poolt esitatud andmetel on võlgniku nimel avatud väärtpaberikonto nr XXX, kuid väärtpaberikonto väljavõtte kohaselt on väärtpaberikontoks siiski XXX, mille saldo moodustavad SMMFS– 628 tk. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel kuulub võlgnikule sõiduauto Volkswagen Golf (riikliku registreerimismärgiga XXX, esmane registreerimisaasta 2000). Täitemenetluse registri andmetel on võlgnik sissenõudjana esitanud täitemenetluse algatamise avaldused kogusummas 146 532.95 krooni. Elektroonilise kinnistusraamatu andmete kohaselt kuuluvad võlgnikule 293 kinnisasja, mis on valdavas enamuses koormatud kas isiklike kasutusõiguste või hüpoteekidega erinevate võlausaldajate kasuks. Samuti nähtub kinnistusraamatust, et osadele kinnisasjadele on seatud võõrandamise keelumärked seonduvalt võlgniku suhtes alustatud täitemenetlustega. Võlgniku poolt esitatud andmetel (bilansilises väärtuses 15.04.2009.a.) on varad järgmised: Raha ja väärtpaberid – Swedbank AS 42.00 krooni; Danske Bank A/S Eesti filiaal 18 156.74 krooni; aktsiad FMkokku väärtusega 10 000 krooni (võlgniku selgitusel ei ole nimetatud väärtpaberid registrisse kantud). Nõuded ostjate vastu 22.05.2009.a. seisuga moodustavad 1 430 182.48 krooni. Muud lühiajalised nõuded moodustavad 201 320.00 krooni. Laekumata intressid moodustavad 6013.00 krooni. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 285 085.62 krooni (s.o võlgniku esindaja selgituse kohaselt käibemaksu ettemakse). Ettemakstud vara kindlustusmaksed 5273.50 krooni (s.o 2008.a. tasutud kindlustusmaksed, mis hõlmavad ka 2009.aastat). Ettemaksed hankijatele moodustavad 130 840.04 krooni. Masinad ja seadmed moodustavad 122 249.50 krooni (võlgniku esindaja selgitusel on nimetatud summas kajastatud võlgnikule kuuluva sõiduauto Volkswagen Golf bilansilist väärtust). Kinnisvarainvesteeringud ja ostetud kaubad müügiks moodustavad vastavalt 120 976 543.16 krooni ja 139 556 217.86 krooni. Seega on OÜ-l KV varasid 262 156 105.57 krooni ulatuses (bilansilises väärtuses seisuga 15.04.2009.a.). Ajutise pankrotihalduri järelpärimiste teel saadud andmetel on võlad järgmised: kohustused Swedbank AS-i ees kokku summas 10 879 685.90 EUR; kohustused Swedbank Liising AS-i ees koos käibemaksuga 878 164.40 krooni; Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud andmetel on võlgniku maksuvõlad kokku 9 598 780.91 krooni. Võlgniku poolt esitatud andmetel (bilansilises väärtuses seisuga 15.04.2009.a.) on võlad järgmised: Lühiajalised laenud, laenude intressid, väljaantud võlakirjad, hankijatele tasumata arved, kohtuotsusest tulenevad nõuded, võlad töövõtjatele, dividendivõlad moodustavad kokku 242 918 882.90 krooni Maksuvõlad moodustavad 11 924 295.24 krooni. Kehtivad töölepingud on kahe töötajaga: AM, tööleping sõlmitud 01.10.2005.a., brutopalk käesoleval hetkel 15 198.00 krooni ning AP, tööleping sõlmitud 01.10.2007.a., brutopalk käesoleval hetkel 10 000.00 krooni. Töötasufond koos maksudega ühes kuus 33 589.00 krooni. Seega on OÜ KV kohustusi 254 843 178.26 krooni ulatuses (bilansilises väärtuses seisuga 15.04.2009.a.). Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile. Võlgniku peamisteks varadeks on kinnisvarainvesteeringud ja valmis arendatud kinnisasjad. Võlgnik teenis 2008.a. kahjumit 3(5)

kokku 133 miljonit krooni ning 2009.a. esimese 3,5 kuuga 52,2 miljonit. Kuigi võlgniku omakapital on käesoleval hetkel positiivne, on ajutise halduri hinnangul üldisest majanduslangusest ja kinnisvaraturu jahenemisest järeldatav, et kinnisvara müügitehingud jätkuvalt vähenevad. Seetõttu on ajutine haldur seisukohal, et äriühingu tulevikus prognoositavad rahavood ei kata ära jooksvaid püsikulusid ning ei võimalda asuda täitma ka olemasolevaid kohustusi pikemas perspektiivis. Äriühing ei suutnud oma jooksvate rahavoogude arvelt tasuda jooksvaid laenumakseid ja likviidseid rahalisi vahendeid on väga vähe. Käesoleval hetkel ei ole teada mitte ühtegi võimalikku tekkivat rahavoogu, mis tagaks edaspidi isegi kõigi jooksvate püsikulude tasumise. Võlgniku bilansis on kajastatud varasid kokku ligikaudu 262 156 105 krooni väärtuses, millest kinnisasjad moodustavad 260 532 760 krooni. Kuigi saneerimismenetluses toimunud varade ümberhindamise käigus hindas võlgnik oma varade väärtust alla ca 25%, on ajutine haldur seisukohal, et majanduses valitsevat olukorda arvesse võttes, tuleb kinnisvarade tegelikku väärtust hinnata ca 50% madalamaks pankrotimenetluse algatamisel esitatud bilansis märgitud väärtusest. Eeltoodu alusel ning eeldades võlgniku antud selgituste õigsust, on ajutise halduri hinnangul OÜ KV varade tegelik väärtus ligikaudu 130 miljonit krooni. Arvamus maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlgniku makseraskuste tekkimise alguseks võib halduri hinnangul pidada 2008.a. algust. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetuse põhjusteks majanduslanguse käigus ostjaskonna maksejõulisuse vähenemine ning sellest tingitud kinnisvaraturu madalseis. Maksejõuetuse tekkimisele on kaasa aidanud ka võlgniku juhatuse liigne optimism kinnisvaraturu järjepideva arengu osas ning sellest tulenevalt väärate investeerimisotsuste tegemine. Ajutise halduri aruande koostamise hetkeks ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnustega tegu. Halduril puuduvad täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õigusrikkumisest, millest tuleks teatada prokurörile või politseile. Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamisvõimaluste kohta. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub võimalus käesoleval ajal oma majandustegevust senisel kujul jätkata. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes. Ajutine pankrotihaldur asub seisukohale, et välja tuleb kuulutada OÜ KV pankrot. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustus ajutise pankrotihalduri töötasuga. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada OÜ KV pankrot. Ajutine pankrotihaldur peab vajalikuks, et juhatuse liige MA kinnitaks vandega, et kohtule esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (PankrS § 86).

Pankrotimääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ KV pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus T Saarma. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku 4(5)

maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku varade tegelik väärtus ligikaudu 130 miljonit krooni, samas kui kohustusi on 254 843 178.26 krooni ulatuses (bilansilises väärtuses seisuga 15.04.2009.a.). Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on võlgnik maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur T Saarma on esitanud tasunõude 38 töötunni eest kokku summas 38 000.00 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks ja 3645.00 krooni kulude katteks, millele lisandub käibemaks. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 38 000.00 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 3645.00 krooni, millele lisandub käibemaks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

Mare Kõlvart Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.