lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-23475/9

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.04.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-23475/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1892
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesVÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamineVÕS § 127 lg 1Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigidVÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõiste

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-08-23475

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Karin Sonntak

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-23475

Tsiviilasi

AS-i R hagi K OÜ vastu võlgnevuse 130 746.70 krooni, viiviste 117 672.03 krooni ja kahju hüvitise 7 714.06 krooni väljamõistmise nõudes. Hagi hind 130 746.30 krooni.

Menetlusosalised ja nende

Hageja: AS R (registrikood xxx, asukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: A Hõbe (IK xxx) OÜ INCURE

INKASSO AGENTUUR

Kostja: K OÜ (registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: L Oja (IK xxx Advokaadibüroo Taivo Saks ja Partnerid )

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

30. märts 2009. a

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista K OÜ-lt (reg kood xxx) põhivõlgnevus summas 130 746 (ükssada kolmkümmend tuhat seitsesada nelikümmend kuus) krooni ja 70 senti AS R (reg kood xxx) kasuks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 05.11.20262-25-21180/14Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
VÕS § 198Tasaarvestuse avaldus
VÕS § 200 lg 4Tasaarvestuse piirangud
VÕS § 339Rendilepingu mõiste
VÕS § 42 lg 1Tüüptingimuse tühisus
3.
Välja mõista K OÜ-lt viivis summas 117 672 (ükssada seitseteist tuhat kuussada seitsekümmend kaks) krooni ja 03 senti AS R kasuks.
4.Välja mõista K OÜ-lt tekitatud kahju hüvitis summas 7 714 (seitse tuhat seitsesada neliteist) krooni ja 06 senti AS R kasuks. Menetluskulude jaotus
5.Menetluskulud jätta täies ulatuses K OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue

1.Kohtule 12.06.2008. a esitatud hagiavalduse kohaselt 06.12.2005 sõlmisid pooled kliendilepingu, milles pooled leppisid kokku üldtingimustes, mille alusel rentis hageja kostjale erinevaid ehitusseadmeid. 01.11.2007 rentis kostja hagejalt rendilepingu alusel roomikekskavaator Case CX13350. 14.11.2007 rentis kostja hagejalt rendilepingu alusel kopa JCB 4 CX, 16.11.2007 rentis kostja hagejalt rendilepingu alusel kopa Volvo BL71. 19.11.2007 rentis kostja hagejalt rendilepingu alusel laadurmasina Bobcat S130 ja laadurmasina pühkimisharja.
2.Nimetatud seadmete kasutamise eest esitas hageja kostjale 30.11.2007 arve maksetähtajaga 14 päeva kogusummas 89 328.70 krooni, mis on tänaseni tasumata. 19.11.2007 rentis kostja hagejalt rendilepingu alusel kopa JCB 4 CX, mille kasutamise eest esitas hageja kostjale 30.11.2007 arve kogusummas 41 418 krooni, maksetähtajaga 14.12.2007. Ka see arve on tänaseni tasumata. Seega on kostja põhivõlg hageja ees 130 746.70 krooni.
3.Poolte vahel sõlmitud kliendilepingu p 3.6 kohaselt on rendileandjal õigus nõuda rentnikult arve tasumisega viivitamisel viivist 0,5% päevas. Hageja palub kostjalt välja mõista 180 viivitatud päeva eest viivis 0,5% päevas kokku summas 117 672.03 krooni.
4.Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud nõuete kohtuväliseks sissenõudmiseks käsunduslepingu OÜ Incure Inkasso Agentuuriga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 7714.06 krooni, mis seisneb OÜ Incure Inkasso Agentuurile makstud teenustasus. On üheselt selge, et hagejal ei oleks tekkinud taolist lisakulutust, kui kostja oleks nõuetekohaselt oma kohustused täitnud. Eeltoodust lähtudes palub hageja kostjalt välja mõista tekitatud kahju hüvitis summa 7 714.06 krooni. Kostja vastus
5.Kohtule 31.10.2008. a esitatud vastuses kostja võtab hagi õigeks summas 40 746.70 krooni. Ülejäänud osas kostja hagi ei tunnista. Pooled sõlmisid 06.12.2005. a kliendilepingu ja hageja poolt viidatud rendilepingud. Kostja nõustub, et hageja on esitanud arved . Kostja ei ole arveid tasunud. Kostja on teinud 06.03.2008. a tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas enda nõude hageja vastu summas 90 000 krooni hageja nõudega kostja vastu samas ulatuses. Seega on hageja nõue 90 000 krooni ulatuses lõppenud.
6.Kostja vaidleb vastu hageja viivise nõudele kuivõrd hageja ei ole kostjalt viivist kohaselt nõudnud. Hageja ei ole kostjale ühtegi viivisarvet esitanud, seega on hageja oma nõude kaotanud. Kostja ei nõustu kahju hüvitise nõudega, kuivõrd see on ebaproportsionaalselt suur võrreldes nõude käsitlemiseks tehtud tööga. Nõude menetlemine seisnes vaid ühe kirja saatmises. Oluline on ka asjaolu, et nõuet, mille menetlemisest väidetav kahju tekkis, menetleti ebaõiges suuruses. Hageja nõudis ka tasaarvestatud nõude osa ning viiviseid kuigi selleks õigust ei omanud. Kohtuistung
7.Kohtuistungil 30.03.2009. a jääb hageja esindaja esitatud nõude juurde. Hageja esindaja leiab, et kostja vastunõuet ei ole olemas. Kui kohus peaks leidma, et see on siiski olemas, siis juhin tähelepanu Eesti Energia jaotusvõrgu lepingule. Kostja esindaja selgituse kohaselt ekskavaatorijuht vigastas ehitusplatsil elektrikaablit. Kostja ei saa tõendada, et tegemist oli hageja töötajaga, seda eeldame. Ekskavaatorijuhi poolt tekitatud kahju tuleb lugeda hageja poolt tekitatud kahjuks. 2007.a oli ehitusvaldkonnas palju tööd, alati ei fikseeritud kõike kirjalikult. Kirjalik nõue esitati 2008. a

alguses seetõttu, et siis pöörduti juristi poole vastavate toimingute tegemiseks. Rikkumise akt tehti vahetult peale rikkumise toimumist. Selle koostamisel arvestati sellega, et see oli ainukene kahjustus. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

8.Poolte vahel ei ole vaidlust, et 06.12.2005 sõlmisid hageja ja kostja kliendilepingu (tl 5-8). 01.11.2007 rentis kostja hagejalt rendilepingu alusel roomikekskavaator Case CX13350 (tl 9). 14.11.2007 rentis kostja hagejalt rendilepingu alusel kopa JCB 4 CX (tl 10), 16.11.2007 rentis kostja hagejalt rendilepingu alusel kopa Volvo BL71 (tl 11). 19.11.2007 rentis kostja hagejalt rendilepingu alusel laadurmasina Bobcat S130 ja laadurmasina pühkimisharja (tl 12).
9.Nimetatud seadmete kasutamise eest esitas hageja kostjale 30.11.2007 arve ja 30.11.2007 arve , kokku summas 130 746.70 krooni (tl 13-15). VÕS § 339 kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kostja ei eita arvete tasumata jätmist ning võtab hagi summas 40 746.70 krooni õigeks. Kostja leiab, et hageja nõue 90 000 krooni ulatuses on lõppenud, kuivõrd kostja on teinud 06.03.2008. a tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas enda nõude hageja vastu summas 90 000 krooni hageja nõudega kostja vastu samas ulatuses (tl 34-36, 38, 62).
10.Hageja on seisukohal, et kostjal puudub nõue, millega oleks saanud hageja poolt hagiavalduses nimetatud nõudeid tasaarveldada (tl 46). Kohus nõustub hagejaga. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul täidetud kõik tasaarvestuse õiguse tekkimiseks vajalikud eeldused. Kostja poolt hagejale esitatud tasaarvestuse avaldusest ei selgu, millise kohustuse täitmist saab ta hagejalt nõuda. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et tal oleks 90 000 krooni ulatuses sissenõutavaks muutunud nõue hageja vastu. 06.03.2008. a tasaarvestuse avalduses viitab kostja, et kahju hüvitamise nõude alus on toodud kostja poolt hagejale saadetud võlanõudes. 17.12.2007. a võlanõude kohaselt on ekskavaatorijuht kaevetööde tegemisel vigastanud kõrgepingekaablit, mille tõttu tekkis kostjal kahju hüvitamise kohustus OÜ-le Jaotusvõrk (tl 63, 64) vastavalt OÜ Eleks Telefon poolt kõrgepingekaabli parandamise eest esitaud arvele (tl 68). Kohtu hinnangul ei ole kostja tasaarvestuse avalduses toodud nõue piisavalt määratletud, mistõttu ei vasta see VÕS § 198 sätestatule. 06.07.2007. a elektripaigaldise rikkumise akti kohaselt on rikutud elektripaigaldise taastamiseks vajalikud kaks jätkumuhvi ja jupp kaablit (tl 66). Kohtu hinnangul ei saanud seega 06.07.2007. a intsident tekitada vajaduse vahetada 150 meetrit kaablit ja kostjale kahju summas 105 020 krooni. Vastavalt OÜ Jaotusvõrk vastusele tingis 150 meetri kaabli väljavahetamise kaabli rikkumine neljal korral ajavahemikus 20.06.2007. a kuni 23.08.2007. a (tl 72). Käesolevas menetluses ei ole kohtu hinnangul aga tõendatud hageja seos nimetatud kaabli rikkumistega. Samuti ei selgu see kostja 17.12.2007. a võlanõudest ning 06.03.2008. a tasaarvestuse avaldusest.
11.Hageja leiab, et ei saa vastutada ekskavaatorijuhi poolt tekitatud kahju eest ka tulenevalt rendilepingu 13188 punktist 9 (tl 65), mille kohaselt rendile andja ei vastuta rendisuhte ajal seadmete kasutamise käigus rentnikule või kolmandale isikule tekitatud otseste või kaudsete kahjude eest. Kostja hinnangul on lepingu punkt tühine tulenevalt VÕS § 42 lg 1. Kohtu hinnangul ei kahjusta tingimus kostjat ebamõistlikult. Kohtu hinnangul oleks ebamõistlik eeldada, et rendile andja vastutab rendiseadmega tekitatud kahju eest. Kostja kasutas seadmeid omal äranägemisel

ning hagejal puudus igasugune võimalus kontrollida kostja tegevust rendiseadme kasutamisel. Kliendileping ning rendileping puudutavad üksnes seadmeid, mitte neil töötavaid isikuid. Isegi juhul kui kostja kasutas ekskavaatorijuhti, kelle oli välja pakkunud hageja, tegutses ekskavaatorijuht objektil siiski kostja juhiste, mitte hageja juhiste järgi. Juhul kui objektil antud juhised olid puudulikud, ei saa hageja selle eest vastutada. Kostja on leidnud, et elektripaigaldise rikkumise akt (tl 66) ei kajasta asjaolusid nii nagu need tegelikkuses aset leidsid, kostjat akti koostamise juurde ei kutsutud (tl 60). Kohtu hinnangul puudub alus kahelda aktis kajastatu õigsuses. Ka hageja ei viibinud akti koostamise juures, selle koostas erapooletu kolmas isik. Kohus leiab, et puudub igasugune vajadus anda kostja töötajate seletuste kaudu aktis kajastatule teistsugune tähendus.

12.VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja on leidnud, et tema nõude tasaarvelduse alus tuleneb kostja poolt hagejale 17.12.2007. a saadetud võlanõudest. Hageja on 04.01.2008. a vastanud kostja võlanõudele ning leidnud, et võlanõue on põhjendamatu (tl 70). Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja arvestada, et tema 06.03.2008. a avalduse tulemusena on tasaarvestus toimunud. Hageja oli kahju hüvitamise nõudele vastuväite esitanud, mis tähendab, et tasaarvestust ei toimunud.
13.Võlgnik on esitanud vastuväite võlausaldaja viivise nõudele, kuivõrd hageja ei ole kohtuväliselt viivist nõudnud. Kohtu hinnangul on kostja vastuväide alusetu. Pooled on viivisemääras kokkuleppinud kliendilepingus ja viivisemäär kajastub kostjale esitatud arvetel. Seega pidi kostja arvestama, et arvete mittetasumisel arvestatakse viivist 0,5% päevas. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlausaldajal ühe õiguskaitsevahendina õigus nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja poolt on hagejale tasumata 130 746.70 krooni. Kostja on tasumisega viivitanud 180 päeva. Hageja viivise nõue on seega õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Kostja ei nõustu kahju hüvitise nõudega, kuivõrd see on kostja hinnangul ebaproportsionaalselt suur võrreldes nõude käsitlemiseks tehtud tööga. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 järgi on hüvitatavateks kahjudeks ka mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja on tasunud nõuete kohtuväliseks sissenõudmiseks käsunduslepingu alusel OÜle Incure Inkasso Agentuur 7 714.06 krooni. VÕS § 115 lg 1 kohaselt juhul, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohtu hinnangul ei saa pidada hagejapoolset inkassoteenuse kasutamist ebaotstarbekaks, samuti ei ole menetletud nõuet ebaõiges suuruses (tl 35). Hageja igapäevane majandus- ja kutsetegevus ei ole võlanõuete menetlemine, mistõttu on inkassoteenuse kasutamine põhjendatud. Kostja on keeldunud arvete tasumisest ka osas, milles on hageja nõude õigeks võtnud. Sellise käitumisega on kostja täiesti põhjendamatult tekitanud hagejale lisakulutusi. Kuna kostja tasaarvestuse avalduse alusel ei saanud hageja nõue kostja vastu lõppeda, ei menetletud nõuet ka ebaõiges suuruses.

Eeltoodust tulenevad on nõude menetlemise kulud käsitatavad hageja kahjuna, mis tuleb kostja poolt hüvitada. Menetluskulud

15.TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-3867/10Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus