Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuses nimetab kohtutäitur täitemenetluse algatamise aluseks oleva täitedokumendina Tallinna notar Maarika Pihlak 20.12.2007 nr. 3068. Isegi juhul, kui Tallinna notar Maarika Pihlak 20.12.2007 nr. 3068 vastab täitedokumendi nõuetele, ei ole kohtutäituril võimalik võlgnikult sissenõudja kasuks sisse nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks enam kui 15 milj krooni. Lepingu nr 3068 punkti 2.1. kohaselt võlgnik seadis võlausaldaja kasuks lepingu esemele 1 ja lepingu esemele 2 esimesele vabale järjekohale ühishüpoteegi hüpoteegisummaga viisteist miljonit krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks ja punkti 2.2. kohaselt ühishüpoteegiga on tagatud sissenõudja kõik nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad poolte vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest. Selliseid võlgniku ja sissenõudja vahel sõlmitud võlaõiguslikke lepinguid võlgnikule ei ole esitatud ega teada antud. Seega ei ole sissenõudja esitanud kohtutäiturile nõuetekohast täitedokumenti, mida kohtutäitur võinuks täitmisele võtta. Võlgniku suhtes on juba varasemalt algatatud täitemenetlus ja täitemenetlusest täiteasjas nr.023/2008/1480 sissenõudja AS H avalduse alusel on kohtutäitur P.Petter võlausaldajat H OÜ-d teavitanud 17.12.2008. OÜ H seaduslik esindaja juhatuse liige A.L on olnud kohtutäitur P.Petter vastuvõtul, teda on teavitatud võlgniku kinnisvara arestimisest, millise akti ärakirja on ta 17.12.2008 kätte saanud ning talle on selgitatud sundtäitmisega ühinemise võimalust. Samas 29.12.2008.a. täiteasjas nr. 027/2008/2294 täitmisteate koostamisel pidi kohtutäiturile R.Sepp olema teada asjaolu, et võlgnikule kuuluvale kinnisasjale registriosa nr. XXX1 on 27.11.2008 kohtutäitur P.Petter avalduse alusel seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks ja registriosa nr. XXXon 29.12.2008 registreeritud kohtutäitur P.Petter kinnistamisavaldus seoses tehinguga nr. 023/2008/1480. 29.12.2008 on kohtutäitur R.Sepp teinud täiteasjas nr. 027/2008/2294 ebaseadusliku kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Arvutustest selgub, et selleks on täitmisteates nimetatud võlgnikult sissenõutav 30 milj krooni, mis ei ole kooskõlas kohtutäituri enda kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega. Võlgnik esitas kohtutäiturile 06.01.2009.a kaebuse, kohtutäitur tegi 19.01.2009 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Avaldaja palub tühistada Tallinna kohtutäitur Risto Sepp 19.01.2009 otsus nr.; tühistada 29.12.2008 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus; lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr. 027/2008/2294. 23.03.2009.a avalduses on kaebaja jäänud varasemate seisukohtade juurde. II Sissenõudja seisukohad kaebuse suhtes Puudutatud isik on seisukohal, et kohtutäitur on edastanud kaebuse esitajale kõik seaduses nõutavad dokumendid ja täitmisteate. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on tehtud tulenevalt sissenõudmisele antud summast 30 milj krooni ning otsuse tegemise ja kaebuse lahendamise ajal vastas kohtutäituri tasu otsus seadusele ja selle tühistamiseks puudub õiguslik alus. Sissenõutava summa korrigeerimisel sissenõudja poolt 09.12.2009.a. on kohtutäitur ka muutnud kohtutäituri tasu otsust ning viinud selle vastavusse sissenõudmisel oleva summa suurusega. Kuna täitemenetlus on algatatud kehtiva täitedokumendi alusel ja nõuet ei ole täitemenetluses täidetud ega ole tuvastatud kohustuse puudumine samuti ei ole täitemenetlust tunnistatud

lubamatuks puudub õiguslik alus täitemenetluse lõpetamiseks. Kuna puuduvad täitemenetluse lõpetamise alused ei ole võimalik täitemenetlust lõpetada ega sellist kaebuses toodud nõuet rahuldada. Sissenõudja palub jätta kaebuse rahuldamata. III Kohtutäituri seisukohad kaebuse suhtes Kohtutäitur toimetab kätte täitemenetluse avades võlgnikule täitetoimingust teatamise akti, lisades sellele täitmisteate, kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ja täitedokumendi. Seda on kohtutäitur teinud. Täitedokument on ka notariaalselt tõestatud kokkulepe, mille kohaselt on kinnisasja omanik kohustunud alluma kohesele sundtäitmisele, hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Säärane kokkulepe on vormistatud Tallinna notar Maarika Pihlak juures, mille viimane on tõestanud nr 3068 all. Tagatud nõude ulatus tuleneb notariaalselt tõestatud hüpoteegi kande lepingust ja muutub kehtivaks kohtunikuabi otsuse/määruse kande tegemisest arvates. Nõude ulatus summas 15 milj krooni on tõendatav lepinguga nr 3068. Nõude täiendamine summani 30 milj krooni on tõendatav Tallinna notar Lee Jäetma tõestatud lepinguga nr 3320. Viimatimainitud lepingu p. 2.1, kohaselt on sissenõudja ja kaebaja kokku leppinud hüpoteegisumma suurendamises 15 milj krooni võrra. Kohtutäitur viib täitemenetluse l äbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Sissenõudja on märkinud nõude suuruseks 30 milj krooni. Kohtutäitur ei kontrolli täitedokumendi materiaalõiguslikke asjaolusid. Sissenõudja esitas 02.02.2009.a avalduse, mida täiendas 11.02.2000.a. ning palus muuta 09.12.2008.a. koostatud täitmisavaldusel nõudesumma märkides endise 30 milj krooni asemele 15 milj krooni. Sissenõudja on oma soovi sissenõutava summa muutmiseks põhjendanud arusaamatusega. Tulenevalt TMS 23 lg 1on kohtutäitur kohustatud tegema korrektiivid ning parandanud täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse täiteasjas nr 027/2008/2204. Võlgniku kinnisomand on arestitud kohtutäitur Priit Petter poolt 08.12. 2008.a, mida viimane kinnitab 12.01.2009.a e- kirjaga. Sellisel juhul kinnisasja teistkordselt ei arestita, müüb vara kohtutäitur P. Petter. Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. IV Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohtutäituri ja sissenõudja vahel on vaidlus formaliseerituse põhimõtte üle täitemenetluses. TMS-s väljendub formaliseerituse printsiip seadustiku § 1 lõikes 1 ja §-s 23. TMS § 1 lõige 1 sätestab ammendavalt sundtäidetavate dokumentide loetelu, §-s 23 sätestatuga nähakse ette nõuded täitemenetluse alustamiseks. Käesoleval asjas on vaidlus selle üle, mis oli täitedokumendiks võlgnikule täitmisteate esitamisel ja kas kohtutäitur võis algatada täitemenetluse 30 milj kr tasumiseks ja nõuda nimetatud summalt ka kohtutäituri tasu. Täitmisteatega 29.12.2008.a loeb kohus tõendatuks, et kohtutäitur saatis võlgnikule täitmisteate, milles märkis täitedokumendiks Talinna notar Maarika Pihlak 20.12.2007, nnr 3068, Tallinna notar Lee Jäetma 14.11.2008.a nr 3320. Täitedokumentideks käesolevas vaidluse mõttes olid seega võlgniku ja sissenõudja vahel sõlmitud notariaalne ühishüpoteegi seadmise leping ja kinnistamisavaldus 20.detsembrist 2007.a ja notariaalne kokkulepe ühishüpoteegisumma suurendamiseks ja asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus. Vaidlust ei ole selles, et sissenõudja kasuks on võlgniku kinnistule ja kinnistut koormavale hoonestusõigusele Nõlva tn 9, Tallinnas kantud kinnistusraamatusse hüpoteek kokku summas 30 milj kr. Täitmisteatelt nähtus, et nõude suuruseks on 30 milj kr. Seega pidi võlgnikule olema selge, et nimetatud kahe notariaalse lepingu alusel nõuab sissenõudja temalt 30 milj kr maksmist.

Täitmisteate kättetoimetamise aktiga ja kirjade üleandmise aktiga loeb kohus tõendatuks, et kohtutäitur andis kohtutäituri abile kättetoimetamiseks täitmisteate, kohtutäituri tasu otsuse ja lepingu nr 3068 ja need toimetati võlgnikule kätte 29.12.2008.a. Kuivõrd sissenõudja tugines kohtu hinnangul ainult lepingule nr 3068, ei pidanud kohtutäitur saatma võlgnikule täitmisavalduses viidatud teist lepingut nr 3320. Seega ei rikkunud kohtutäitur sellega TMS § 24 lg 4 sätestatud kohustust. TMS § 56 lõike 1 kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist. Seega sätestab TMS § 56 lõige 1 nõude rahuldamise ulatuse. Täitmisavaldusega loeb kohus tõendatuks, et sissenõudja palus pöörata täitmisele 20.12.2007.a notariaalselt tõestatud lepingu nr 3068. Nimetatud lepingust tulenes nõude suurus 15 milj krooni. Sissenõudja märkis nõude suuruseks täitmisavalduses 30 milj kr ja lisas täitmisavaldusele ka 14.11.2008.a notariaalse kokkuleppe hüpoteegisumma suurendamiseks. Vaidlust ei ole selles, et võlgnikule saadetud täitmisteatele ei olnud lisatud 14.11.2008.a notariaalset kokkulepet ühishüpoteegisumma suurendamiseks. Nimetatust tulenevalt tuleb nõustuda kaebaja väitega, et kohtutäituri poolt koostatud dokumentides (täitmisteate kättetoimetamise akt ja täitmisteade) on vastuolu, nimelt ei sisaldu aktis märgitud dokumentide loetelus hüpoteegisumma suurendamise lepingut. Samuti ei on ebaselge, kas sissenõudja on tuginenud täitmisavalduses nimetatud lepingule kui lepingu nr 3068 lisale. Puhtformaalselt ei olnud 14.11.2008.a leping seega täitemenetluse algatamisel täitedokumendiks, sest täitemenetluse algatamise alusena sissenõudja seda oma avaldusse ei märkinud. Seega algatas kohtutäitur täitemenetluse 30 kr sissenõudmiseks täitedokumendi alusel, mille kohaselt oli sissenõutavaks summaks 15 milj krooni. Sissenõudja on oma 11.02.2009.a e-kirjas kohtutäiturile ka ise selgitanud, et nõudeavalduses märgitud 30’000.- kr oli eksitud. Nimetatuga rikkus kohtutäitur TMS § 56 lg 1 nõuet. Ka kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus oli seetõttu vale, kuna summa, millelt tasu arvutati, oli ebaõige. Siiski on kohtutäituri otsus vale osas, millega jäeti rahuldamata kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täies ulatuses. Kohtutäitur on sisuliselt oma vea parandanud. Sissenõudja esitas 02.02.2009.a avalduse, milles täpsustas nõuet ja palus võtta nõude suurusena aluseks 15 milj kr, ühtlasi palus sissenõudja teha kohtutäituri tasu määramise kohta otsus lähtudes sissenõudmisele antud nõude suurusest 15 milj kr. Nimetatud sissenõudja avalduse alusel on kohtutäitur saatnud samas asjas võlgnikule uue parandatud täitmisteate, mille kohaselt on nõudeks 15 milj kr ja täitedokumendiks leping nr 3068. Samuti on muudetud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsust ja arvestatud see täitmiseks esitatud parandatud nõudelt. Seega on kohtutäitur tühistanud ise oma otsused ja kohtul puudub alus kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Kuivõrd kohtutäitur pole teinud kaebuses märgitud täitetoiminguid – vara arestimine ja vara avalik suuline enampakkumine - on kaebus selles osas alusetu ja kohtutäituri otsus õige. Nagu nähtub e-kirjast kohtutäitur P.Petterile, on kohtutäitur teinud 12.01.2009.a avalduse sissenõudega ühinemiseks. Kaebaja ei ole tõendanud, et kohtutäitur oli varasemalt teadlik vara arestimisest. "Ühishüpoteegi seadmise leping ja kinnistamisavaldus" (leping nr 3068) punkti 2.1. kohaselt võlgnik seadis võlausaldaja kasuks lepingu esemele 1 ja lepingu esemele 2 esimesele vabale järjekohale ühishüpoteegi hüpoteegisummaga viisteist miljonit krooni igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Vaidlusalune leping nr 3068 on täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 19 mõttes, kuna on notariaalselt tõestatud ja näeb ette kaebaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele ühishüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Kohtutäituril puudus tulenevalt formaliseerituse printsiibist õigus ja kohustus tuvastada nõuete olemasolu. Kohtutäitur ei ole pädev otsustama küsimuste üle, mille puhul on vajalik asjaoludele õigusliku hinnangu andmine. Kohtutäituri poolt täitmisele kuuluva nõude puhul peab tegemist olema

piisavalt konkreetse nõudega, mis ei eelda kohtutäiturilt keerulisi arvutustehteid ega õiguslikku tõlgendamist. TMS § 56 lg-s 1 sätestatu piiritleb kohtutäituri tegevuse väga konkreetselt, jätmata talle otsustamisvabadust ega käitumisvariantide valikut. Kohtutäiturile ei ole antud TMS-s pädevust otsustada materiaalõiguslike küsimuste üle. Õige on see, et kohtutäitur peab lähtuma ainult täitedokumendis otsesõnu väljendatud otsustusest ja ta ei saa tõlgendada täitedokumenti. Täitemenetluse eesmärk ei ole nõude olemasolu tuvastamine ehk materiaalõiguslike küsimuste lahendamine, vaid nõude täitmine. Nimetatu ei tähenda, et kohtutäitur ei peaks üldse täitedokumendist juhinduma, kui sellest nähtub selgelt täidetav nõue, ja selle vastuolu korral sissenõudja avaldusega sissenõudja tähelepanu sellele juhtima. TMS §-le 48 punkt 7 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse põhjendamatul alustamisel täitemenetluse tingimuste täitmatajätmise tõttu. Tulenevalt asjaolust, et kohtutäitur on täitmisteadet korrigeerinud ja sissenõutavaks summaks on 15 milj krooni, ei ole alust täitemenetluse lõpetamiseks. Kuna vaidlust ei ole poolte vahel kaebuse läbivaatamise asjaolude üle, ei analüüsi kohus järgnevaid tõendeid: kohtutäituri teadet 06.01.2009.a, e-kirjade tagastusteateid samast kuupäevast, kohtutäituri otsust, kättesaamise teadet, 06.01.2009.a kaebust. Kuna kohus ei võtnud menetlusse kaebaja nõuet kohtutäituri toimingute tühistamiseks, ei analüüsi kohus poolte väiteid nimetatud asjaoluga seonduvalt. Käesoleva menetluse põhjustas osaliselt sissenõudja, märkides sissenõudmise avalduses ekslikult sissenõutavaks summaks 30 milj krooni, 15 milj krooni asemel. Seetõttu, kuigi kaebus jääb rahuldamata, oleks ebaõiglane jätta menetluskulud ainult hageja kanda. Juhindudes TsMS § 172 lg-s 1 ja § 173 lg –s 1 sätestatust tuleb menetluskulud jätta 40 % osas avaldaja, 60 % osas aga sissenõudja kanda.

Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.