Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Tsiviilasi nr: 2-08-76809

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Kohtule 14.11.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.11.2007.a laenulepingu. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt ning võlgneb seetõttu hagejale kokku 8738,28 krooni, millest 5842,27 krooni on põhivõlg, 2000 krooni leppetrahv, 848,59 krooni intress ja 47,12 krooni viivis. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja 8738,28 krooni. Menetluskuluna palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 550 krooni, menetlusdokumentide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõivu 200 krooni ja lepingulise esindaja tasu 3100 krooni. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi avalikult kättetoimetamisest väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.03.2009.a. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõikele 5 loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

2 (3)

Tsiviilasi nr: 2-08-76809

Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 8738,28 krooni, millest 5842,27 krooni moodustab põhivõlg, 848,59 krooni intress, 47,12 krooni viivis ja 2000 krooni leppetrahv. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 143 p 5 on väljaandes Ametlikud Teadaanded teate avaldamise kulud asja läbivaatamise kulud. Hageja taotleb mõista kostjalt välja menetluskulu summas 3850 krooni, millest 550 krooni moodustab hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv, 200 krooni väljaandes Ametlikud Teadaanded menetlusdokumentide avaldamise eest tasutud riigilõiv ja 3100 krooni hageja lepingulise esindaja tasu. Kohus leiab, et menetluskulude välja mõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks mõista kostjalt väljaandes Ametlikud Teadaanded menetlusdokumentide avaldamise eest riigilõivu 200 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. Eeltoodust juhindudes peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja väljaandes Ametlikud Teadaanded menetlusdokumentide avaldamise eest riigilõivu 100 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 3750 krooni.

Ele Liiv Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.