(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. aprill 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-47728
Tsiviilasi
AS E hagi J P vastu 4604.34 krooni saamiseks
Hagi hind
2302.67 krooni
Menetlusosalised ja nende
hageja – AS E (registrikood xxx, asukoht xxx); hageja esindaja – Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜx); kostja – J P (xxx elukoht xxx).
esindajad Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094) märkides viitenumbriks 3100057358.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).
Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista AS-i E ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingutest tuleneva võla summas 2302.67 krooni ja viivise 2301.67 krooni, kokku summas 4604.34 krooni ning menetluskulud.
Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega üle antud 13.01.2009.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teist protsendimäära. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 3413 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses, 250 krooni riigilõivu hagimenetluses, menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäituri abiga 413.00 krooni ning õigusabikulu summas 2 500 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise
kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kohtu menetluses oli AS E maksekäsukiirmenetluse avaldus J P vastu (tsiviilasi nr 2-07-38240). Nimetatud avaldus jäeti 08.05.2008.a määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus jõustus 14.05.2008. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 02.07.2008, seega hiljem kui kuu aja jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohus leiab, et hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni osas tuleb jätta kostjalt välja mõistmata. Hagi kohtule esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 250.00 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 2 500 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 2302.67 krooni. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulude summa 2 500 krooni vajalik ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 2 500 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 600 krooni ulatuses. Hageja esindaja tasus menetluse kestel Rahandusministeeriumi kontole kokku 413.00 krooni kohtutäituri tasu kostjale kohtudokumentide kättetoimetamiseks. Kuna käesolevas tsiviilasjas toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte kohtutäituri vahendusel, siis tuleb hageja esindaja poolt tasutud 413 krooni täituritasu kostjalt välja mõista. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 600 krooni, 413 krooni täituritasu ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni, kokku 1263.00 krooni.
Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.