(Tagaseljaotsus) Kohu nimetus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuniku nimi
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2009.a Tallinn
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-08-27445
Hagihind
2 933 krooni. Hageja ROÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), esindaja R Orgusaar;
Menetlusosalised ja nende esindajad
ROÜ hagi O P ja DB vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes.
kostjad: O P (isikukood xxx, viimane teadaolev elukoht xxx faktiline elukoht teadmata); DB (isikukood xxx, elukoht xxx). Kirjalik menetlus Menetluse liik Resolutsioon
Kostja O P võib esitada kaja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevale järgnevast päevast. Hageja nõue 30.06.2008.a esitas ROÜ hagi O P ja DB solidaarselt ROÜ kasuks võlgnevus kokku 4 157 krooni, millest põhivõlgnevus 2 433 krooni, viivis 1 224 krooni, pesumasina ja pesumasina maksumus 500 krooni. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjatele alates 03.03.008.a 3 500 krooni eest üürile 1- toalise korteri Tallinnas . Kostjad tasusid korterisse kolides 2 000 krooni, kohustudes tasuma veel 1 500 krooni lähema nädala jooksul. Hageja andis kostjatele viimaseks tasumise tähtajaks 15.04.2008.a. 18.04.2008.a ei olnud kostjatel ei võlguolevat ega ka uue kuu üürisummat tasuda. Hageja palus kostjatel korteri vabastada. 19.05.2008.a tagastasid kostjad korteri võtmed. Korterisse sisenedes avastas üürileandja, et sealt on kandunud pesumasin väärtusega 500 krooni. Ka olid kostjad tekitanud tarbitud elektri ja vee eest üürileandjale kahju summas 933 krooni. Hageja palub kostjatelt välja mõista ka viivise summas 1 224 krooni. Viivise arvestamisel tugineb hageja üürilepingu punktile 3.6. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista tasumata üür summas 2 433 krooni, viivis summas 1 224 krooni, pesumasina maksumus summas 500 krooni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista ka menetluskulud summas 2 550 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kostjale DBle on menetlusdokumendid kätte toimetatud temaga ühes eluruumis viibivale isikule (TsMS § 322 lg 1) 27.10.2008. Kostjale O P on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 19.02.2009.a. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokumendid on kostjale kätte antud. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjatelt O P ja DB solidaarselt ROÜ kasuks võlgnevus kokku 4 157 krooni, millest põhivõlgnevus 2 433 krooni, viivis 1 224 krooni, pesumasina ja pesumasina maksumus 500 krooni.
Menetluskulud Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjatelt solidaarselt välja esindaja kulu suuruses 2 100 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud maksekorralduse nr R148 (t lk 5). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 1 000 krooni. Lisaks kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 250 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu summas 200 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 1 450 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.
Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.