Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja nõue AS Swedbank esitas 12.12.2008.a hagiavalduse HL vastu võlgnevuse kokku 13 175,81 krooni nõudes. 10.08.2007.a sõlmisid AS Hansapank ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja kostja kasutusse vaba tagasimaksega krediitkaardi krediidilimiidiga 7 000 krooni. 12.12.2007.a saatis hageja kostjale teatise tekkinud võlgnevuse kohta, milles palus kostjal võlgnevuse tasuda hiljemalt 27.12.2007.a ja hoiatas kostjat, et selleks tähtajaks võlgnevuse mittetasumisel loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kostja ei tasunud hagejale võlgnevust, mistõttu luges hageja lepingu ülesöelduks. Hagi esitamise päeva seisuga ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud, mistõttu moodustab võlgnevus 08.12.2008.a seisuga kokku 10 083,63 krooni, millest põhiosa 8 929,14 krooni, intress 1 218,35 krooni ja viivis 936,14 krooni. 28.05.2003.a sõlmisid hageja ja kostja teleteenuste lepingu. 03.04.2007.a sõlmisid hageja ja kostja internetipanga vahendusel arvelduskrediidilepingu, mille kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 2 500 krooni. 12.12.2007.a saatis hageja kostjale teatise tekkinud võlgnevuse kohta, milles palus kostjal võlgnevuse tasuda hiljemalt 27.12.2007.a ja hoiatas kostjat, et selleks tähtajaks võlgnevuse mittetasumisel loeb hageja lepingu ülesöelduks. Kostja ei tasunud hagejale võlgnevust, mistõttu luges hageja lepingu ülesöelduks. Seisuga 08.12.2008.a moodustab võlgnevus kokku 3 092,18 krooni, millest põhiosa 2 484,16 krooni, intress 74,13 krooni, leppetrahv 278,64 krooni ja viivis 254,25 krooni Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulu kokku summas 2 902 krooni. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostja vanaemale allkirja vastu 15.03.2009.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 403 lg 1 kohaselt käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka lepingule, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus- või kutsetegevuses vahendama tarbijale tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele (krediidivahendusleping). VÕS § 403 lg 3 p 2 kohaselt käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata

2 (3)

krediidilepingule ja krediidivahenduslepingule mille järgi peab tarbija krediidi tagasi maksma kuni kolme kuu jooksul. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 13 175,81 krooni ja viivis alates hagi esitamisest, s.o 12.12.2008.a, kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 1 652 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud probleemkrediidi komitee otsuse (t lk 40 ja kulu arvestuse (t lk 39)). Kohus leiab, et nimetatud summa on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 1 000 krooni ja riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel summas 250 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 2 902 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.