2-08-89213/3 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

vastavalt TsMS § 142. TsMS § 472 lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Kohtule 22.12.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja H K 09.03.2006.a tarbijakrediidilepingu . Kostja ei täitnud lepingut korrektselt ning võlgneb seetõttu hagejale kokku 135 701,76 krooni, millest 97 196,76 krooni on tagastamata krediidisumma, 14 008,81 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 19 439,35 krooni leppetrahv, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 4056,84 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja 135 701,76 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista alates 17.12.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 24,16% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohtu põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 30 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud 27.01.2009.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 2 (3)

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepingus ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku, 135 701,76 krooni, millest 97 196,76 krooni on tagastamata krediidisumma, 14 008,81 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 19 439,35 krooni leppetrahv, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ja 4056,84 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, samuti viivis alates 17.12.2008.a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 24,16% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulu TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus andis 01.04.2009.a e-kirjas hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks 3 päeva alates kõnealuse e-kirja kättesaamisest. Hageja on kinnitanud, et on kõnealuse e-kirja kätte saanud 01.04.2009.a. Kohtu määratud ajaks hageja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. Kuivõrd hageja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, jätab kohus hageja menetluskulud hageja enda kanda.