Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-07-52129 menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgi. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse eelnev käik Hageja esitas 17. augustil 2007 avalduse Ida-Virumaa Inspektsiooni Narva töövaidluskomisjonile töövaidluse lahendamiseks. Hageja esitas töövaidluskomisjonile nõude mõista endiselt tööandjalt, OÜ-lt SVŠ Kallurauto välja hagejale vähem makstud päevaraha summas 16 600 krooni välislähetuses viibimise aja eest 2007. aasta aprillis-mais. Ida-Virumaa Inspektsiooni Narva töövaidluskomisjoni 15. novembri 2007 otsusega nr 9.02-02/1476-2007 jäeti hageja avaldus rahuldamata. Töövaidluskomisjoni otsuse sai S K kätte 20. novembril 2007 ning 14. detsembril 2007 esitas ta hagiavalduse Viru Maakohtule. Kohus võttis 03. jaanuari 2008 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse. Hageja väited ja põhjendused Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palub hageja välja mõista tööandjalt päevarahad perioodil aprill-mai 2007 lähetuses viibimise eest summas 16 600 krooni. Kohtule 14. detsembril 2007 esitatud hagiavalduses teatab hageja, et töötas kostja juures 19. veebruaril 2007 sõlmitud töölepingu nr 66 alusel autojuht-lukksepana kuni 13. juunini 2007. Hageja töökohustuste hulka kuulus rahvusvaheline kaupade vedu. Hageja selgitab, et 2007. aasta aprillikuus saadeti hageja kostja suulisel korraldusel töölähetusse. Alates 02. aprillist kuni 11. maini 2007 marsruudil Narva-Aseri-Narva-Moskva-TihvinMadalmaad-Saksamaa-Sankt-Peterburg-Narva. Lähetus toimus järgmiselt: 02. aprillil 2007 sõitis hageja Narva linnast Aserisse, kus sai laadungi telliskivi, mille, läbides Narvat ja olles seisnud veosega järjekorras riigipiiril 2 päeva, viis Moskvasse. Tagasiteel Moskvast oli hageja saadetud kostja suulisel korraldusel Tihvini linna Leningradi oblastisse, kus sai uue kauba (lauad) ja mille viis Madalmaadesse. Tagasiteel Madalmaadest sai hageja kostja suulisel korraldusel Saksamaalt uue kaubalaadigi (trükiseadmed), mille viis Sant-Peterburi linna ning 11. mail 2007 jõudis hageja tagasi Narva linna ja selle päevaga oli hageja lähetus lõppenud. Seega viibis hageja teel ja lähetuses 40 ööpäeva. Hageja selgitab, et 2007. aasta maikuus saadeti hageja alates 15. maist kuni 24. maini 2007 töölähetusse marsruudil Narva-Tallinn-Itaalia-Narva. Lähetus toimus järgmiselt: 15. mail 2007 sõitis hageja välja Narva linnast Muuga sadamasse Tallinna linna, kus sai karbamiidi laadungi ja viis selle Itaaliasse. Itaalias sai hageja uue laadungi (alumiiniumist küttesüsteemid), mille pidi viima Sant-Peterburi linna, kuid haiguse tõttu tõi hageja veose 24. mail 2007 vaid Narva linnani. Seega viibis hageja teel ja töölähetuses 10 ööpäeva. Hageja väitel ei tutvustatud talle kostja otsust hageja saatmise kohta ülalnimetatud lähetustesse, lähetuse lõppkohast, samuti lähetuse kestvusest, selle ülesandest ega lähetuskulude ja päevarahade hüvitamisest, kuna seda otsust tegelikult ei olnudki. Töölähetustes viibitud aja eest ei maksnud kostja hagejale päevarahasid teel ja lähetuskohtades viibitud aja eest. Hageja leiab, et vastavalt tema poolt tehtud arvestustele peab kostja maksma hagejale päevarahad. Hageja väitel viibis ta ajavahemikul aprill-mai 2007 lähetustes kokku 50 ööpäeva, nendest 3 ööpäeva siseriiklikus lähetuses Eestis, s.o 350 krooni (alammäär välislähetuses) x 47 ööpäeva = 16 450 krooni; 50 krooni (alammäär siseriiklikus lähetuses) x 3 ööpäeva = 150 krooni, kokku moodustavad kostja poolt hagejale tasumata päevarahad 16 600 krooni. 2(8)

2-07-52129 Hageja väitel kostja poolt hageja pangakontole kantud summad – 20. aprillil 2007 summas 500 krooni, 10. mail 2007 summas 1000 krooni ja 21. mail 2007 summas 4000 krooni ning kostjalt saadud sularaha 03. aprillil 2007 summas 8500 krooni ja 11. aprillil 2007 summas 1500 krooni olid hagejale makstud reiside kulude katteks, s.o tasumiseks erinevates riikides parkimiskohtade, trahvide, pesula jms eest. Hageja väitel olid need summad selleks ka kasutatud ning selle kohta esitas ta kostjale aruanded. Hageja on seisukohal, et kostja poolt väidetud 400 € ja 15. mail 2007 summa 8500 krooni üleandmine hagejale ei tõenda, et hageja oleks saanud tööandjalt päevaraha. Hageja leiab, et kostja ei ole tõendanud lähetuskulude hüvitamist hagejale perioodi aprill-mai 2007 lähetuste eest. Hageja väitel kostja lähetuskulude arvestust ei pidanud. Hageja palub välja mõista kostjalt lähetuskulud töölähetuses viibitud aja eest summas 16 600 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud kohtule järgmised tõendid: tööleping (t.l.-4-5); töövaidluskomisjoni otsus (t.l.-7-8); Maksu- ja Tolliameti tõend töötasu kohta (t.l.-78). Töövaidluskomisjonile esitatud tõendid: tööleping (TVK t.l.-3-4); kulude aruanne (TVK t.l.-5); tööleping (TVK t.l.-6-7); töövõimetusleht (TVK t.l.-9); kulude arvestus (TVK t.l.-10); konto väljavõte (TVK t.l.-11-14); tööraamat (TVK t.l.-15). Kostja vastuväited ja põhjendused Kohtule 22. jaanuaril 2008 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel vaadatakse hagimenetluses uuesti läbi töövaidlus, mis oli juba läbi vaadatud töövaidluskomisjoni poolt. Hageja on esitanud kohtusse samad nõuded, mis olid esitatud töövaidluskomisjonile. Vaidluse läbivaatamisel töövaidluskomisjonis oli tuvastatud, et kostja maksis hagejale kõik hageja poolt sissenõutavad summad töölähetuste kulutuste ja päevarahade katteks. Kostja esitas töövaidlusekomisjonile tõendina dokumendid, millega tõendatakse hageja poolt tehtud väljamakseid. Hagiavalduses hageja ei selgitanud oma seisukohta esitatud tõendite kohta. Kostja on seisukohal, et hagejale on sissenõutav summa ära makstud, summa äramaksmine on tõendatud tõendiga, mis on kogutud töövaidlusekomisjoni toimikus, seoses sellega puuduvad hagejal alused nõude esitamiseks. Töövaidluskomisjonile esitatud vastuses märgib kostja, et hageja viibis 02. aprillil 2007 ühepäevases lähetuses Aseri linnas; 03. kuni 04. aprill viibis hageja Narva linnas, seega ei olnud ta lähetuses; 05. aprillist kuni 11. maini viibis hageja marsruudil Moskva-Tihvin-MadalmaadSaksamaa-Sankt-Peterburg-Narva, kokku 37 päeva. Perioodil 15. kuni 24. mai marsruudil ItaaliaSankt-Peterburg, kokku 10 päeva. Eelnevast tulenevalt moodustab päevaraha kokku 50 + 16 450 (350 krooni x 47 päeva) = 16 500 krooni. Kostja väitel on hagejale välja makstud avansilised maksed 03. aprillil sularahas 8500 krooni, 11. aprillil sularahas 1500 krooni, 20. aprillil panga vahendusel 500 krooni, 10. mail panga vahendusel 1000 krooni, 21. mail panga vahendusel 4000 krooni. Reisi eest 12. kuni 21. aprill 2007 on 11. aprillil sularahas üle antud 400 € (6269,40 krooni), mis on märgitud 21. aprilli 2007 aruandes. Kokku on hagejale välja antud avansilisi makseid 21 769,40 krooni, avansiaruanne esitatud summas 5752, 74 krooni. Päevaraha on hagejale välja makstud summas 21 769,40 – 5752,74 + 114 = 16 130,66 krooni ning tööandja võlg päevarahade osas moodustab 16 500 – 16 130,66 = 369,34 krooni. Kostja väidab, et tegelikult oli sularahas hagejale välja antud 8000 krooni, mille kohta hageja allkiri puudub, kuna puudus arvestusraamat. 3(8)

2-07-52129 Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja esitas kohtule järgmised tõendid: reisi arvestus (t.l.-61, 130, tõlge t.l.-128); raamatupidamise siseeeskirjad (t.l.-104-117); väljamaksed (t.l.-118-123). Töövaidluskomisjonile esitatud tõendid: korraldus nr 16 (TVK t.l.-23, tõlge t.l.-37); korraldus nr 17 (TVK t.l.-24, tõlge t.l.-33); korraldus nr 21 (TVK t.l.-25); korraldus nr 29 (TVK t.l.-26, tõlge t.l.34); reisi arvestus (TVK t.l.-27, tõlge t.l.-128); väljamaksed (TVK t.l.-28); avaldus (TVK t.l.-29, tõlge t.l.-35); kassa väljamineku order (TVK t.l.-30); keskmise töötasu arvestus (TVK t.l.-31, tõlge t.l.-36); lõpparve arvestus (TVK t.l.-32, tõlge t.l.-38); väljamaksed (TVK t.l.-39); pangakonto väljavõte (TVK t.l.-40-43); reisi arvestus (TVK t.l.-44); pangakonto väljavõte (TVK t.l.-45-48). Kohtuistungid Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja ei vaidlusta, et hageja pangakontole oli 20. aprillil 2007 kantud 500 krooni, 10. mail 2007 kanti 1000 krooni ja 21. mail 2007 aruanderaha 4000 krooni. Hageja sai 03. aprillil 2007 reisiraha 8500 krooni. Hageja väitel ei ole ta 15. mail 2007 saanud raha 8000 krooni, mille kohta on märge väljamaksete lehel, kuna seal puudub hageja allkiri. Hageja väitel ei saanud ta 11.aprillil 2007 kostja poolt üle kantud 400 €, raha ülekandmise kohta hagejale puudub pangakonto väljavõttel viide hageja pangakontole. Hageja väitel maksti 10. aprillil 2007 talle 4000 krooni. Eelmistest reisidest oli üle jäänud valuutat ja see raha läks üle ühest reisist teise – hageja kasutas seda Itaalia reisil. Enne reisi sai hageja 500 ja 1000 krooni. Raha jätkus vaid teede maksuks ja tasumiseks parkimise eest. Hageja palub välja mõista kostjalt 16 600 krooni ajavahemiku aprill-mai 2007 lähetuskulude hüvituseks ja jätta kohtukulud hageja kanda. Kostja jääb vastuses hagiavaldusele esitatud väidete juurde. Kostja selgitas, et kostjale anti enne reisi kätte komandeeringu raha, et hageja saaks süüa, maksta parkimise ja teede eest. Peale reisi tehti tasaarvestus vastavalt kulude aruandele. Töökohustuste täitmisele läinud kuludest üle jääv summa arvati päevarahadeks. Hageja võttis 25. mail 2007 välja pangaautomaadist raha ja kulutas selle toidule, seega kuuluvad need kulutused päevarahade hulka. Kostja väitel võttis juhatuse liige pangaautomaadist 500 € ja andis need hagejale, kuna oli vaja saata hageja kiiresti reisile. Kostja väitel ei ole hageja esitanud tõendeid reisil olles tehtud kulude kohta ja hageja on tõendanud kulutusi vaid 5752 krooni ulatuses. Kostja väitel sai hageja perioodil veebruar kuni aprill 2007 kokku 15 000 krooni, mille kohta on aruanded esitamata ja mis on ka hageja poolt tagastamata. Kostja selgitab, et 03. aprillil 2007 sai hageja 50 krooni, mille hageja maksis parkimise eest piiril,

2-07-52129 töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. Kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Hageja nõudeks on seega välja mõista tööandjalt päevarahad perioodil aprill-mai 2007 lähetuses viibimise eest summas 16 600 krooni. Kohus tuvastas, et hageja töötas töölepingu nr 66 (t.l.-4-5) alusel kostja juures autojuht-lukksepana alates 19. veebruarist 2007 kuni 13. juunini 2007. Töölepingu osas poolte vahel vaidlus puudub. Hageja väitel viibis ta töölähetuses alates 02. aprillist kuni 11. maini 2007 – reisil Narva-AseriNarva-Moskva-Tihvin-Madalmaad-Saksamaa-Sankt-Peterburg-Narva - töölähetus kestis 40 ööpäeva, ja alates 15. maist kuni 24. maini 2007 – reisil Narva-Tallinn-Itaalia-Narva - töölähetus kestis 10 ööpäeva. Hageja väitel viibis ta ajavahemikul aprill-mai 2007 lähetustes kokku 50 ööpäeva, nendest 3 ööpäeva Eestis siseriiklikus lähetuses ja 47 ööpäeva välislähetuses. Hageja selgitab, et teel Aserist Moskvasse seisis ta veosega 2 päeva järjekorras riigipiiril Narvas. Hageja on seisukohal, et piiril seistud aeg tuleb lugeda lähetuse hulka. Kostja nõustub, et hageja viibis aprillis-mais 2007 välislähetuses 47 ööpäeva. Kostja esitas vastuväite, et siseriiklikus lähetuses viibis hageja ühe päeva, mitte kolm, nagu seda nimetab hageja. Kostja selgitab, et hageja viibis 02. aprillil 2007 ühepäevases lähetuses Aseri linnas ning 03. kuni 04. aprill viibis hageja Narva linnas, seega ei olnud ta lähetuses. Kohus nõustub kostja vastuväitega ning leiab, et aega, mil hageja seisis piiril Narva linnas, ei saa lugeda riigisisese lähetuse hulka. Palgaseaduse (PalS) § 27 lg 3 kohaselt, töölähetuse hüvituste ja päevaraha alammäärad ning maksmise tingimused määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000 määruse nr 453 „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord“ § 9 kohaselt, teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest makstakse töötajale töölähetuse päevaraha tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht. Poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 66 (t.l.-4-5) kohaselt on hageja töökohaks märgitud remondibaas, asukohaga Elektrijaama 65 Narva, ja klientide asukohad Narva linna piires. Kuna piiriületuspunkt ning selle juures olev ootejärjekord asuvad Narva linna territooriumil, asus hageja perioodil 03. aprill kuni 04. aprill 2007 Narva linnas ehk oma töökohas. Asjaolu, et hageja ei saanud olude sunnil piiri järjekorrast lahkuda, ei anna alust lugeda nimetatud perioodi lähetuseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000 määrusele nr 453 saab lugeda lähetuseks vaid viibimist töökohast kaugemal kui 50 kilomeetrit. Kohus jõuab järeldusele, et hageja viibis 02.aprillil 2007 (üks päev) riigisiseses lähetuses ning perioodidel 05. maist 2007 kuni 11. maini 2007 (40 päeva) ja perioodil alates 15. maist kuni 24. maini 2007 (10 päeva) välislähetuses. Kokku viibis hageja perioodil aprill-mai 2007 välislähetuses 47 päeva ja siseriiklikus lähetuses ühe päeva. Hageja väitel ei ole kostja maksnud hagejale päevaraha perioodil aprill-mai 2007 lähetuses viibitud aja eest.

5(8)

2-07-52129 Kostja esitas vastuväite, et kostjale anti enne reisi kätte komandeeringu raha, et hageja saaks süüa, maksta parkimise ja teede eest. Peale reisi tehti tasaarvestus vastavalt kulude aruandele. Töökohustuste täitmisele läinud kuludest üle jääv summa arvati päevarahadeks. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega ning leiab, et kostja ei ole maksnud hagejale päevaraha lähetuses viibitud aja eest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. /---/. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-7-03 lahendis 29. jaanuarist 2003 leidnud, et „Üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt ... pidi kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väiteid. Hageja suhtes on ... tõendamisel tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega, mida on raske teha“. Riigikohus on sealjuures leidnud, et sellisel juhul tuleb tõendamiskoormis panna

kostjale. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude puhul vajab tõendamist negatiivne asjaolu – kostja ei ole maksnud hagejale päevaraha lähetuses viibitud aja eest. Päevarahade mittesaamist on hagejal praktiliselt võimatu tõendada. Hageja peab tõendama vaid lähetuses viibimist, mille üle siinkohal vaidlus puudub. Kohus märgib ka, et kostja on juriidiline isik, äriühing, kes on raamatupidamiskohuslane ning seetõttu on kostjal võimalik esitada dokumentaalseid tõendeid ettevõtte raamatupidamise algdokumentide näol, mis on olnud aluseks päevarahade arvestamiseks ja maksmiseks töötajale. Kostja raamatupidamise sise-eeskirjadest (t.l.-104-117) nähtub, et majandustehingute dokumenteerimisel (t.l.-106) on ettevõtte kulude aluseks kirjalik dokument, mis sisaldab raamatupidamise seaduse §-s 8 sätestatud nõudeid. Kuludokumentide alusel teostatakse kassast ja pangast väljamakseid. Kassast vormistatakse kassa väljamineku order. Pangast koostatakse maksekorraldus või tehakse panga väljatrükk. Mitmesugused tegevuskulud (t.l.-113) on muuhulgas ka lähetus- ja külaliste vastuvõtukulud. Hageja taotlusel kohustas kohus Viru Maakohtu 22. septembri 2007 kohtumäärusega kostjat esitama tõendid, mis kinnitaksid päevarahade maksmist hagejale. Vastuseks kohtu nõudmisele esitas kostja kohtule hageja reisi aruande, millest ei selgu, et hagejale oleks päevarahad välja makstud. Hagejale makstud päevarahade osas kostja raamatupidamise algdokumente kohtule ei esitanud. Kostja esitatud korraldustest nr 16 (TVK t.l.-23, tõlge t.l.-37); nr 17 (TVK t.l.-24, tõlge t.l.-33); nr 21 (TVK t.l.-25) ja nr 29 (TVK t.l.-26, tõlge t.l.-34) nähtub, et ettevõtte juht on andnud korralduse maksta hagejale päevaraha lähetuses viibitud aja eest. Nimetatud tõenditest ei selgu, et raha oleks hagejale tegelikult välja makstud. Sularaha väljamaksete lehelt (TVK t.l.-28) selgub, et hagejale on

2-07-52129 Konto väljavõttel (t.l.-45) näidatud 400 € (6269,40 krooni) osas ei ole võimalik tuvastada, kelle kontole on see summa kantud. Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et hagejale oleks päevarahad välja makstud või oleks päevarahad üle kantud hageja pangakontole. Kohus jõuab järeldusele, et kostja ei ole tõendanud hagejale päevarahade maksmist lähetuses viibitud aja eest perioodil aprill-mai 2007 ning seega tuleb lugeda, et kostja ei ole maksnud hagejale töölähetuses viibitud aja eest päevaraha arvestusega, et hageja viibis 02. aprillil 2007 (üks päev) riigisiseses lähetuses ning alates 05. maist 2007 kuni 11. maini 2007 (40 päeva) ja alates 15. maist kuni 24. maini 2007 (10 päeva), kokku 50 päeva välislähetuses. Kostja väide, et hageja ei ole esitanud kuluaruandeid reisidel kulutatud raha osas ning samuti on üle jäänud summad tagastamata, ei ole asjassepuutuv, kuna väljub hagi piiridest. Eesti Vabariigi töölepinguseaduse (TLS) § 51 lg 3 kohaselt, tööandja on kohustatud maksma töötajale töölähetuse aja eest päevaraha, korteriraha ja sõiduraha. Vastavalt PalS § 27 lg 2 p 3 ja p 4, töölähetusse saadetule hüvitatakse muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud ning makstakse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000 määruse nr 453 „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord“ § 10 kohaselt, töölähetuse päevaraha alammäär on riigisisesel lähetusel 50 krooni päevas ja välislähetusel 350 krooni päevas. Seega pidi kostja maksma hagejale 02. aprillil 2007 (üks päev) siseriiklikus lähetuses viibitud aja eest 50 krooni ja 05. maist 2007 kuni 11. maini 2007 (40 päeva) ja 15. maist kuni 24. maini 2007 (10 päeva), kokku 50 päeva välislähetuses viibitud aja eest 47 x 350 = 16 450 krooni. Kokku on kostjal hagejale maksmata päevaraha 16 500 krooni. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lähetuses viibitud aja eest maksmata päevarahad summas 16 500 krooni. Hageja tõendid - Maksu- ja Tolliameti tõend töötasu kohta (t.l.-78); töövõimetusleht (TVK t.l.-9); tööraamat (TVK t.l.-15) ning kostja tõendid - avaldus (TVK t.l.-29, tõlge t.l.-35); kassa väljamineku order (TVK t.l.-30); keskmise töötasu arvestus (TVK t.l.-31, tõlge t.l.-36); lõpparve arvestus (TVK t.l.-32, tõlge t.l.-38) – ei ole asjakohased, kuna puudutavad töölepingu lõpetamist ja hagejale töötasu maksmist, mis ei ole käesoleva hagi aluseks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt ning jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudeks oli välja mõista kostjalt 16 600 krooni, kohus rahuldas hagi 16 500 krooni osas, s.o 99% ulatuses. Kohus leiab, et kõigist menetluskuludest tuleb 1% jätta hageja kanda ja 99% kostja kanda. 7(8)

2-07-52129 Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Geete Lahi Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 02.11.2009. a kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:

RESOLUTSIOON

Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Viru Maakohtu 6. aprilli 2009 otsus tühistada osaliselt OÜ-lt SVŠ Veod väljamõistetud summa suuruse osas ning lugeda OÜ-lt SVŠ Veod väljamõistetuks 8252.74 krooni (kaheksa tuhat kakssada viiskümmend kaks krooni 74 senti).

Edasikaebamise kord

Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.