Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

lihaekstraktid; munad, piimja piimatooted; toiduõlid ja toidurasvad" osas. Kostja esitas 20.01.2005 Patendiametile taotluse kaubamärgi PESAMUNA (taotluse nr. M200500068) registreerimiseks klassis 29 kaupade „munad; munasisaldusega piimatooted; munavalge, munakollane, munapulber; klassi 29 kuuluvad toiduvalmistusained, valmis-ja poolvalmistoidud, mille põhikomponendiks on munad" osas. Patendiamet võttis hagejale kuuluva kaubamärgi PESAMUNA kohta vastu registreerimisotsuse, teade avaldati 01.11.2005 Eesti Kaubamärgilehes nr 11/2005. 02.01.2006 vaidlustas AS T Tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi TOAK) kaubamärgi PESAMUNA registreerimise hageja nimele klassis 29. TOAK rahuldas 30.06.2008. a. otsuses nr 945-o vaidlustusavalduse ja tühistas Patendiameti otsuse nr 7/M200401744. Ainus fakt, mille T OÜ A pahausksuse tõendamiseks esitas oli see, et praegune OÜ A müügidirektor KR töötas enne AS-s T munalao juhatajana ning samas kuulus ka firma juhatusse. T on seda fakti välja tuues seadnud alusetult kahtluse alla ühe inimese aususe ning maine. Kostja poolt registreerimiseks esitatud kaubamärk ei ole Eestis üldtuntud. Ettevõtte tuntus ei saa mingil viisil tõendada sellele ettevõttele kuuluva kaubamärgi üldtuntust. Kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on üldtuntud kaubamärk kujul, millisena ta üldtuntuse omandas. Kostja püüab tõendada, et üldtuntuse on saavutanud kaubamärk PESAMUNA, kuid materjalides, mis peaksid seda tõendama, on see kaubamärk esitatud erineval kujul: munakarbi väliskaanel - VÄRSKED PESAMUNAD, teiste kaubamärkidega tähistatud karpide sisekülgedel - TI PESAMUNAD. Kostja materjalid ei kajasta kaubamärki PESAMUNA. Teiste kaubamärkidega tähistatud toodete siseküljel ei ole kasutatud tähist PESAMUNA vaid T PESAMUNAD. Tähise Ti Pesamunad kasutamine üksnes tootepakendi sisekaanel, näitab selgelt, et seda tähist ei kasutatud selle toote peal kaubamärgifunktsioonis, kuna tarbija ei saanud seda tähist ostuotsuse tegemisel näha. Eeltoodust tulenevalt ei ole objektiivne arvata tähiste "PEREMUNA" ja "SUURED MUNAD" all müüdud munade hulka ka tähist T Pesamunad. Puuduvad igasugused faktid, mille alusel lugeda tähist PESAMUNA kaubamärgina üldtuntuks. Kaup „liha, kala, linnuliha, ulukiliha, lihaekstraktid; piim ja piimatooted; toiduõlid ja toidurasvad" ei ole samaliigilised kaubaga „munad". Asjaolu, et tegemist on toidukaupadega ning neid müüakse samades kauplustes, ei muuda veel kaupu samaliigiliseks. Võrreldavad kaubad ei ole tavatarbija silmis üksteist täiendavad. Nizza kaupade-ja teenuste klassifikatsioon on loodud administratiivseks otstarbeks ning seega võivad samasse klassi kuuluda eriliigilised kaubad ning vastupidi. Puuduvad mistahes õiguskaitset välistavad asjaolud, mis oleks takistuseks kaubamärgi PESAMUNA registreerimisel OÜ A nimele. Hageja palub teha kindlaks kaubamärgitaotluse PESAMUNA (nr M200401774) õiguskaitset välistava asjaolu puudumine ja jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja 26.11.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt on kostja poolt toodud kujul tootenime kasutamine ühe osana tootegrupis üles ehitatud pigem võrdlusele, mis näitab, et tootenime PESAMUNAD ei ole kasutatud kui kaubamärki, vaid kui kirjeldust. Nimetatud tähise kasutamisega on kostja pigem soovinud edasi anda ja selgitada selle seost toote omadustega, et siis nn väikesed munad (suurusega S alla 53 g) kõrvuti PEREMUNADEGA (suurusega M 53-63 g) ja SUURTE MUNADEGA (suurusega L 63-73 g). Karbi siseküljel esitatud teksti hindab seejuures ka kostja ise humoorika selgitusena, millest saab järeldada vaid seda, et sellisel kujul erinevate toodete reklaam ei ole arvestatav tõend kaubamärgi üldtuntuse kohta. Isegi kui kostja kasutas tähist PESAMUNAD pakendi kaantel kui ka külgedel kõrvuti kaubamärgiga T või sõnaga VÄRSKED, ei tähenda see automaatselt tootenime PESAMUNAD üldtuntust seisuga 17.12.2004.a.

Hageja ei vaidle vastu faktile, et KR töötas omal ajal AS T alluvuses. KR ei ole kunagi kuulunud hageja juhtkonda ega otsustusõiguslike isikute ringi ja tal puudus igasugune võimalus mõjutada valikute tegemist, millist kaubamärki munatoodete turustamisel kasutusele võtta. KR ei osalenud kaubamärgitaotluse väljatöötamisel ega taotluse PESAMUNA registreerimiseks esitamisel Patendiametis. Hageja ei teadnud aga taotluse esitamise ajal teisele isikule kuuluvast identsest või äravahetamiseni sarnasest varasemast tootenimetusest PESAMUNAD, kuna kostja ei ole nimetatud tähist kunagi laialdaselt kasutanud oma munatoodete tähistamisel. Lähtudes eeltoodust ei ole õige ka järeldus, nagu oleks taotlus kaubamärgi registreerimiseks esitatud eesmärgiga omandada teise isiku poolt kasutatav tootenimi selleks, et pahauskselt ära kasutada või kahjustada kaubamärgi omandatud mainet või eristusvõimet. Hageja tegevus ei saa mingilgi moel kahjustada kostjale kuuluva tähise PESAMUNAD mainet ega eristusvõimet. Kaubamärk on hagejale välja pakutud reklaamiagentuuri MOÜ poolt. Hageja alustas oma tegevust 1999.a külmutatud liha ja lihasaaduste impordi-ja hulgimüügifirmana. Aastaks 2004 oli äriühingu tootevalik tunduvalt laienenud, hõlmates juustusid, kala, mune, külmutatud juurvilu, toiduõli, jäätist jne. Seoses tootevaliku laiendamisega ning otsusega turustada kaupu oma kaubamärkide all, pöördus hageja reklaamifirma MOÜ poole sooviga saada munade turustamiseks sobilikke kaubamärke. MOÜ saatis 2. detsembril 2004.a loetelu kaubamärkidest, mida võiks kaaluda munade tähistamisel. Sellest loetelust otsustati kasutusele võtta ja ära registreerida järgmised kaubamärgid nagu HÄRJASILMA, PESAMUNA, HOMMIKUMUNA ja KOOGEL-MOOGEL. Kõik nimetatud taotlused anti Patendiametise sisse 17.12.2004.a. Lisaks 21.09.2004.a veel taotlus KULDMUNAD ja 19.01.2005.a kaubamärgitaotlus KOKS + kuju. Arvestades, et kostja munade PESAMUNAD osakaal kostja enda toodangu hulgas oli läbi aastate väike ning 2003.a ei kasutanud AS T tähist PESAMUNAD laialdaselt munade tähistamiseks, on tõenäoline, et hageja ega reklaamibüroo ei teadnud ega pidanudki teadma sellise tähise olemasolust või kasutamisest. Sõna PESAMUNA puhul on tegemist tavakeeles olemasoleva sõnaga, mida valdavalt kasutatakse ülekantud tähenduses (perekonna noorim laps). Seejuures võivad mitmed isikud üheaegselt tulla mõttele kasutada olemasolevat sõna selle otseses tähenduses (st. munade tähistamiseks). Tegemist ei ole kunstsõnaga, mille peale tõenäoliselt mitu isikut üheaegselt ei tule. Kostja lähtub hinnangust, mille kohaselt konkurendid tavaliselt teavad üksteise kaubamärke. Selline hinnang on ekslik ja pelgalt oletuslik. Kuivõrd hageja ei tegele ise tootmisega, vaid üksnes toidukaupade turustamisega, siis on tal kokkupuuteid paljude tootjatega. Selliseid kokkupuuteid on hagejal olnud ka kostjaga. Hageja on tõepoolest ostnud 2004.a kostjalt import poolkoiba (arve nr 11001448), külmutatud broilerifileed ja T plastkaste (arve nr 11022915) ning külmutatud broilerifileed (arve nr 1197812), millele viitab ka kostja oma vastuses hagile. Hageja kokkupuude kostjaga ei olnud seotud munadega ega kostja munatoodete turustamisega. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätte rahuldamata. Hageja on juba alates 1999. aastast tegev impordi- ja hulgimüügi valdkonnas. Hageja tootevalikusse kuuluvad muuhulgas broileriliha, kalkuniliha, muu linnuliha ning muna ja munatooted. 2004. aastal tuli hageja turule munabrändiga "Kuldmunad". Kaubamärgitaotleja veebilehelt nähtuvalt oli hageja 2004. aasta käive 80 mln krooni ning 2005. aasta lõpuks plaaniti käibekasvu kuni 120 mln-i kroonini. Hageja ning tema töötajad on oma ala professionaalid, kes tegutsevad oma toodete turustamise osas samas tegevusvaldkonnas kostjaga. Pooled on turul konkureerivatel positsioonidel. 2004. aastal oli kostja üks suurimaid munade ja kanaliha tootjaid Eestis. Kaubamärki PESAMUNAD on kostja kasutanud alates 1999. aastast laiaulatuslikult üle kogu Eesti. Nimetatud kaubamärk oli saavutanud hageja kaubamärgitaotluse esitamise kuupäevaks 17.12.2004 tarbijate hulgas üldtuntuse kui kostjale kuuluv kaubamärk. 17.12.2004.a teadis Eesti keskmine tarbija kostja poolt kasutatavat kaubamärki PESAMUNAD ning seostas seda just

kostjaga. Hageja, kui samas valdkonnas tegutsev, mõistlikult informeeritud, hoolikas ja tähelepanelik professionaal, pidi teadma varasemat kaubamärki/tootenime PESAMUNAD. Hageja oli samal ajaperioodil kostjaga ärisuhetes. Hageja juhtkonda (OÜ A müügidirektor) kuulub kostja endine kauaaegne juhatuse liige ja munalao juhataja KR, kes töötas OÜ-s A ka tähise PESAMUNA väljatöötamise ja taotluse esitamise ajal ja kes töötas ka 1999. aastal kaubamärgi PESAMUNAD väljatöötamise ning kasutusse võtmise ajal (kuni 18.03.2003) kostja juures ning oli teadlik ja tegeles nimetatud toodete müügiga. Tulenevalt nime PESAMUNAD ebatavalisest kontseptuaalsest tähendusest ning sõnademängust vaadeldavate kaupade osas, on hagejale kuuluva kaubamärgi PESAMUNAD näol tegemist olemuslikult tugeva kaubamärgiga, nimelt tähendab sõna PESAMUNA Eesti keele sõnaraamatu kohaselt perekonna noorimat last. Sõna PESAMUNAD seostamine munadega on ebatavaline ja sõna tavakasutusest koheselt eristuv ning nii ka tarbijatele väga hästi meeldejääv. Selline, eksisteeriva sõna kasutamine konkreetsete kaupadega seonduvas sõnademängus on sisuliselt võrdsustatav kunstsõna loomisega, mille puhul on äärmiselt vähetõenäoline, et mitu isikut võiksid seda paralleelselt teha. Kostja on alati käsitlenud olukorda tervikuna ning tuginenud sealhulgas nii sellele, et varasem kaubamärk PESAMUNAD oli kaubamärgitaotluse esitamise ajahetkel saavutanud klassis 29 üldtuntuse kui ka sellele, et poolte vahel olid otsesed ärilised suhted. Arvestades varasema kaubamärgi kõrget tuntust ning väga head mainet just selles turusektoris, on ilmselge hageja soov hakata läbi tarbijate eksitamise ära kasutama kaubamärgi PESAMUNAD head mainet ja kõrget eristusvõimet. Hageja pahauskselt taotletud registreerimistaotluse rahuldamine võtaks kostjalt võimaluse jätkata oma varasema, tänaseks juba ca 9 aastat kasutusel olnud kaubamärgi PESAMUNAD kasutamist. Nimetatu jätaks kostja ebaõiglaselt ilma aastatepikkuse kasutamise teel saavutatud kaubamärgiõigustest ja seeläbi ka tehtud investeeringutest. Sisuliselt tekiks olukord, kus kostja poolt väljatöötatud ja tarbijatele tutvustatud, mainekas äriline kuvand antakse õigustamatult üle hagejale. Kostja eelkäija Tallinna Linnuvabrik alustas oma tegevust juba 1956. aastal ning aastaks 1991 oli kostja õiguseellase munade toodangumaht kasvanud 211 miljoni munani aastas. Kostja asutati 11.02.1993. Aastal 1999 omandas Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank 41,4% kostja aktsiatest ning kogu aktsiaemissioonist saadud raha suunati uutesse investeeringutesse, mille eesmärgiks oli tõsta tootmise efektiivsust, toodangu kvaliteeti ning konkurentsivõimet. Sellega seoses töötas AS T välja ka uued tootesarjad ning uued pakendite kujundused, sealhulgas jagati munatoodang munade suuruse järgi kolme erinevasse tootegruppi: PESAMUNAD suurusega S (alla 53g); PEREMUNAD suurusega M (53-63g); SUURED MUNAD suurustega L (63-73g). Kõikide munade pakendid kujundati samaselt - pakendite ülesehitus on sama, logod ja tootenimed paiknevad samadel kohtadel ning kujundus on lahendatud samades värvitoonides. Nii munakarpide kaantele kui ka külgedele on suurelt kirjutatud vastav tootenimi, lisaks sellele kanti kõikide toodete karpide kaante sisekülgedele humoorikad selgitused teiste kostja poolt toodetavate munade kohta alljärgnevalt: T Pesamunad - Noore ja püüdliku kana munad. Suurustelt teistest veidi väiksemad, kuid see-eest maitsvad. T Peremunad - Ostjate lemmikud. Täpselt paraja suurusega kanamunad, mis sobivad hästi igapäevaseks toiduvalmistamiseks. Ti Suured - Eeskujuliku suurusega munad, mille üle tunneks uhkust iga endast lugupidav kana.

Kahtlemata köitis nimetatud ebatraditsiooniline tootegruppide kirjeldus ning pakendite ühtne kujundus nii tarbijate, vastavas jaotusvõrgus tegutsevate isikute kui ka ärisektori tähelepanu juba alates nende kasutuselevõtmisest 1999. aastal ning sidus kõik AS T vastavad tooted samalt tootjalt pärinevasse, ühtsesse tooteperekonda. Seega tutvustavad kõik vaadeldavad pakendid tarbijatele, aga ka teistele asjaomastele turusektoritele, kostja ülejäänud tootegruppe ning seovad neid samas ka sõnaselgelt kostjaga. Tegemist on kostja ühtse ärilise kuvandiga, kusjuures tootegrupi PESAMUNAD nimetus on kõikide pakendite puhul esikohal ja seetõttu tarbijatele kohe esmapilgul märgatav. Kaubamärgi kasutamine muuhulgas reklaamifunktsioonis tõstab kaubamärgi tuntust asjaomastes avalikkuse sektorites. Kuna nimi PESAMUNAD tähistab ja tutvustab ka toodete PEREMUNAD ja SUURED MUNAD pakenditel AS T kindlat toodetegruppi, mis sisuliselt kuulub eelnimetatutega samasse tooteperekonda, on ka tähise PESAMUNAD sellise kasutamise puhul tegemist märgi/tootenime kasutamisega kaubamärgifunktsioonis (sealhulgas kaubamärgi tutvustamise/reklaamimise funktsioonis). Seetõttu tuleb kaubamärgi PESAMUNAD tuntuse hindamisel arvesse võtta ka kaubamärgi sedalaadi tutvustamine/kasutamine. Kostja on turustanud kaubamärgi PESAMUNA taotluse esitamise ajahetkeks 17.12.2004 juba 14 599 215 ühikut toodet, mille pakend kannab tootenime PESAMUNAD või tootegrupi PESAMUNAD tutvustust. Eesti Statistikaameti andmetel elas Eestis 24.05.2002 seisuga 379 592 leibkonda. Seega, enne hageja poolt kaubamärgitaotluse esitamist oli iga Eesti leibkond ostnud keskmiselt 38 kostja toodet, mille pakendil esitletakse tootenime PESAMUNAD. Kostja on turustanud nimetatud toodet paljudele suurtele, mitmeid kauplusi omavatele tarbijate ühistutele, sealhulgas: Elva Tarbijate Ühistu (täna 25 müügikohta); Järva Tarbijate Ühistu (täna 53 müügikohta); Keila Tarbijate Ühistu (täna 13 müügikohta), Räpina Tarbijate Ühistu (oli 14 kauplust) ning samuti enamikule üle kogu Eesti tegutsevatest suurematest kaubanduskettidest: Säästumarket, Comarket, Prisma, Rimi ja Statoil. Ainuüksi tuntusest vastavas ärisektoris piisab kaubamärgi üldtuntuks tunnistamiseks. Sõna "VÄRSKED" osas tajuvad tarbijad seda lubadusena tähistatavate kaupade omaduste osas. Nimetatud sõna on toidukaupade osas täielikult eristusvõimetu ega funktsioneeri kaubamärgina. Tarbijad ei ürita selle sõna alusel eristada ühe tootja kaupu teiste tootjate samaliigilistest kaupadest. Nime "T" näol on tegemist kostja nn katuskaubamärgi ja ärinimega, mida on kasutatud kõikidel toodetel alates nime T kasutuselevõtmisest. Munade osas on nimele/kaubamärgile T olnud alati liidetud ka vastava tootegrupi nimi või kirjeldus. Kuna nimi PESAMUNAD ei tähista asjaomaste kaupade omadusi ning kuna seda on kuni tänaseni munade osas kasutanud kostja, ei ole kahtlust selles, et nimetatud sõnast on saanud iseseisvalt funktsioneeriv, väga tugevat eristusvõimet omav, ärinime T kõrval eksisteeriv kaubamärk. Just sõna PESAMUNAD tähistab kostja kindlat tootegruppi, tegemist on iseseisvat eristusvõimet omava tootegrupi nimega. Tegemist on igapäevaste toidukaupadega, mille puhul ei saa eeldada, et tarbijate tähelepanelikkuse aste oleks tavapärasemast kõrgem. Seetõttu on tõenäoline, et tarbijad tajuvad sellise kaubakategooria kaubamärke just nendest esmapilgul tekkivatest üldmuljetest lähtuvana ega asu analüüsima kokkulangevate kaubamärkide vaevumärgatavaid erisusi. Kaubamärgid kujunduslikke elemente ei sisalda, tegemist on sama, tugeva eristusvõimega sõna kasutamisega ebaharilikus, tarbijatele hästi meeldejäävas kontekstis. Ainsaks erinevuseks tähiste

vahel on sõna ainsuse/mitmuse vormi kasutamine. Vastandatavad tähised tuleb hinnata käesolevas asjas kaubamärgiseaduse mõistes identseks. Kaubamärkide kaubad on toote "munad" osas identsed. Juhul kui kohus ei pea siiski võimalikuks asjaomaseid kaubamärke kaubamärgiseaduse mõistes identseks lugeda, on kaubamärgid äravahetamiseni sarnased. Olemuselt on vastandatavad kaubad igapäevased toidukaubad. Tegemist on kaubaga, mis on viidud mingisse kindlasse konditsiooni edasiseks toidu valmistamiseks. Asjaomased kaubad kuuluvad olemuslikult samasse kaubagruppi, neid tarbivad eelkõige tavatarbijad ja lõpp-kasutajate ring on identne. Tegemist on äratarvitatavate asjadega, neid kasutatakse toidu valmistamisel. On olemas väga suur hulk roogasid, kus kasutatakse samaaegselt nii liha, piima, mune kui ka toidurasvu (lihapirukas ja omlett). Seega on ka asjaomaste kaupade kasutamise meetodid sageli samasugused või sarnased. Olgugi, et munad, liha ja piim ei ole omavahel võistlevatel positsioonidel, so ühte kaupa ei saa teisega asendada, on sellegipoolest tegemist üksteist täiendavate kaupadega. Ühe roa valmistamiseks tuleb tarbijatel sageli osta ning kasutada selliseid kaupu koos. Kõiki võrdlusaluseid kaupu võib kasutada toiduvalmistamise juures koos selliselt, et nad kõik üksteist täiendavad. Kostja toodab ka reaalselt lisaks munadele väga suurt valikut nn lihatooteid (värske liha, ahjuvalmis lihatooted, hakklihatooted, rulaadid, singid keeduvorstid jne). Ka hageja ise turustab lisaks munadele ka liha ja lihasaadusi. Seega, kooskõlas Euroopa Kohtu poolt sõnastatud kaupade ja teenuste võrdlemise põhimõtete ja kriteeriumidega, on käesolevas asjas vastandatavate kaubamärkide klassi 29 kuuluvad kaubad samaliigilised. Kuna käesolevas asjas vastandavad kaubamärgid on kaubamärgiseaduse tähenduses identsed, puudub käesolevas asjas vajadus nende sarnasuste edasiseks analüüsimiseks (tarbijatel puudub võimalus neid tähiseid teineteisest eristada). Sõnad PESAMUNAD ja PESAMUNA langevad teineteisega nii visuaalselt, foneetiliselt kui ka kontseptuaalselt täies ulatuses kokku. Arvestades, et käesolevas asjas vastandatavad kaubamärgid on teineteisega identsed, peaksid nende kaubamärkide kaubad kuuluma kaubamärkide kooseksisteerimiseks selgelt erinevatesse valdkondadesse. Seetõttu on käesolevas asjas tõenäoline, et tarbijad, nähes turusituatsioonis kostja poolt tähisega PESAMUNA tähistatud kaupu, ekslikult usuvad, et ka need kaubad on toodetud varsema üldtuntud kaubamärgi PESAMUNAD omaniku hageja või temaga majanduslikult seotud ettevõtete poolt või kontrolli all. Nimetatu kujutaks endast kaubamärkide äravahetamist kaubamärgiseaduse mõistes. Kostja kaubamärk on kaubamärgiseaduse mõistes identne hageja poolt taotletava ning käesolevas asjas vaidlustatava kaubamärgiga PESAMUNA. Kaubamärgid on kaheldamatult äravahetamiseni sarnased, kuna langevad nii visuaalselt, foneetiliselt kui ka kontseptuaalselt teineteisega täies ulatuses kokku. Kostja 02.01.2009.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt on kõik pakendite kaante sisekülgedel viidatud tootenimed trükitud tumedana ning muust selgitavast tekstist selgelt eristuvana, kusjuures kaubamärk PESAMUNAD paikneb kõikide pakendite puhul alati kõige esimesel kohal. Patendiamet ei ole pidanud kaubamärki PESAMUNA kirjeldavaks või asjaomaste kaupade osas tavapäraseks. KRtöötas OÜ A müügidirektorina. Müügidirektor kui ettevõtte müügistrateegia kujundaja ja elluviija ning müügimeeskonna juht kuulub kaheldamatult ettevõtte direktsiooni ehk juhtkonda.

Ärisuhted ei teki nn tühjale kohale. Suhete aluseks on alati pooltevahelised kokkulepped, mis omakorda tuginevad informatsioonile pakutavate toodete kohta. On tavapärane, et nimetatud poolte vahel jagatav informatsioon hõlmab toodete sortimenti, tootenimesid/kaubamärke ning kindlasti ka hindasid. Toodust nähtuvalt ei ole kahtlust selles, et kuna kostja ja hageja vahel olid reaalsed ärilised suhted, siis hagejat oli informeeritud kostja poolt pakutavatest toodetest, tehtud vastavad pakkumised jne. Nimetatu näitab veelkord, et hageja pidi olema teadlik kostja varasematest tuntud tootenimedest/kaubamärkidest, sealhulgas kaubamärgist PESAMUNAD. Seda enam, et oma 26.11.2008 selgituses hageja ise kinnitab, et oli aastal 2004 laiendamas oma tootesortimenti ning teostati uuringuid võimalike, munade turustamiseks sobilike kaubamärkide leidmiseks. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja 17.12.2004.a Patendiametile taotluse kaubamärgi PESAMUNA (taotluse nr. M200401774) registreerimiseks klassis 29 kaupade „liha, kala, linnuliha ja ulukiliha, lihaekstraktid; munad, piim ja piimatooted; toiduõlid ja toidurasvad" osas (tl 9). Kostja esitas 20.01.2005 Patendiametile taotluse kaubamärgi PESAMUNA (taotluse nr. M200500068) registreerimiseks klassis 29 kaupade „munad; munasisaldusega piimatooted; munavalge, munakollane, munapulber; klassi 29 kuuluvad toiduvalmistusained, valmis-ja poolvalmistoidud, mille põhikomponendiks on munad" osas (tl 10). Patendiamet võttis hagejale kuuluva kaubamärgi PESAMUNA kohta vastu registreerimisotsuse, teade avaldati 01.11.2005 Eesti Kaubamärgilehes nr 11/2005 (tl 11-12). 02.01.2006 vaidlustas kostja Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile (edaspidi TOAK) kaubamärgi PESAMUNA registreerimise hageja nimele klassis 29. Apellatsioonikomisjon rahuldas 30.06.2008. a. otsuses nr 945-o vaidlustusavalduse ja tühistas Patendiameti otsuse nr 7/M200401744 (tl 13-24). Kohus juhib esmalt hageja tähelepanu asjaolule, et kohus ei vaata läbi TOAK otsust, vaid rajab oma otsuse poolte poolt toodud asjaoludele (TsMS § 5 lg 1 ja 2). Seega tuleb kohtul kaaluda ka kostja vastuväidet hagile hageja pahausksuse kohta, kuigi TOAK on selles küsimuses leidnud, et hageja ei olnud pahauskne. Hageja kaubamärgi registreerimine on põhimõtteliselt käesoleva vaidluse raames võimalik kahel juhul: hageja ei olnud pahauskne (absoluutne õiguskaitset välistav asjaolu KaMS § 9 lg 1 p 10) või kostja kaubamärk ei olnud üldtuntud hageja kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise ajal (KaMS § 10 lg 1 p 1 ja 2 koosmõjus KaMS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatuga). Tulenevalt vaidluse lahendamise loogikast, otsib kohus kõigepealt vastust küsimusele hageja pahausksuse kohta. Nimetatu võimalikul esinemisel ei pea kohus hindama kostja kaubamärgi üldtuntust kui kumulatiivset alust kaubamärgi registreerimisest keeldumiseks, kuna hageja pahausksus oma kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel välistaks hageja kaubamärgi registreerimise. Eesti kaubamärgiseaduses toodud registreerimisest keeldumise aluseid on samasugusel kujul olemas ka kaubamärgi direktiivis (Esimene Nõukogu direktiiv, 21.detsember 1988, kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, 89/104/EEC). Direktiiv on jätnud pahausksuse sisustamise liikmesriikide otsustada, mistõttu selle lahtise õigusemõiste sisustamine erinevates Euroopa riikides on erinev ja kohus võtab käesoleva vaidluse lahendamisel arvesse ka meile lähedase õigussüsteemiga Saksamaa kohtupraktika ja teooria. Hageja pahausksus käesoleva vaidluse seisukohalt pidi esinema hageja kaubamärgi registreerimistaotluse nr M200401774 esitamisel 17.12.2004.a. Tulenevalt KaMS § 9 lg 1 p 10 sõnastusest saab käesoleval juhul rääkida hageja kaubamärgi pahausksest registreerimisest, kui hageja, olles ilmselt teadlik kostja poolt laialdaselt kasutatavast tähisest „PESAMUNAD” esitas registreerimistaotluse identsete või samaliigiliste kaupadele kaubamärgi „PESAMUNA” ja et see kaubamärk on identne või sarnane varasemalt kostja poolt kasutatuga. Seejuures on tulemuseks asjaolu, nagu kostja õigesti märgib, et kostja investeeringud kaubamärki muutuksid tulututeks ja hageja kasutaks sellega ära kaubamärgi omandatud mainet ja eristusvõimet. Samuti

on õige, et sellisel juhul kaubamärgi registreerimisel hageja poolt ei saaks kostja oma kaubamärki enam kasutada ehk teisisõnu takistab hageja kostja kaubamärgi kasutamist. Kaupade sarnasus või identsus Nii hageja kui kostja soovivad vaidlusaluseid kaubamärke kasutada klassis 29, seejuures on oluline, et hageja on esitanud registreerimistaotluse laiemalt ka liha osas ja toiduõlide ning toidurasvade osas, kostja on kasutanud kaubamärki munade turustamisel. Kohus ei hinda pahausksuse kindlakstegemisel, millise kaubamärgi registreerimistaotluse esitas kostja 20.01.2005.a, kuna peab lähtuma 17.12.2004.a seisuga hageja tegevuse hindamisel pahausksuse kaalumisel. Vaidlust ei ole selles, et munad on identsed tooted. Tegemist on olemuselt, otstarbelt ja kasutamisviisilt kaupadega, mille turustusviis pole määratletud. Kostja kasutab kaubamärki vaidluse asjaolude kohaselt munadel, vaidlus puudub, et munad on laialdase levikuga esmatarbekaup ja nende tarbijaks on kogu avalikkus. Kaubamärkide registreeringutest ei tulene ühtegi täpsemat turustusviisi ega vanusekategooriat või muud tingimust, mis võimaldaks väita, et tegemist on erinevate kaupadega. Seega kaupade „munad” osas on tegemist identsete ja samaliigiliste kaupadega. Vaidlus saab seisneda selles, kas hageja poolt registreerimistaotluse esitamisel märgitud tooted „liha, kala, linnuliha, ulukiliha, lihaekstraktid, piim ja piimatooted, toiduõlid ja toidurasvad” on sarnased tooted munadega. Kaubamärgiseaduse mõtte kohaselt tuleb toodete samaliigilisust hinnata tarbija seisukohast. Tarbija jaoks on tegemist osaliselt asendatavate ja samas üksteist täiendavate samaliigiliste kaupadega. Munade puudumisel võib tarbija valida liha või kalatooted ja vastupidi. Hageja poolt kaubamärgi registreerimisel märgitud toiduained on toitude valmistamisel üksteist täiendavad ja neid kasutatakse paljude toitude valmistamisel koos. Kaubamärkide võrdlus Tulenevalt poolte kaubamärkide registreeringust klassis 29 identsetele ja sarnastele kaupadele peab kohus uurima, kas hageja kaubamärk „Pesamuna” ja kostja poolt kasutatud tähis „Pesamunad” on piisavalt sarnased, et oleks tõenäoline, et keskmine Eesti tarbija ajaks asjaomaste kaupade päritolu segi, arvestades, et need kaubad on identsed või sarnased. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt peab segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine tuginema kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja semantilise sarnasuse osas nende üldmuljele, arvestades eelkõige nende eristatavaid ja domineerivaid osasid. Keskmisel tarbijal on harva võimalus võrrelda erinevaid kaubamärke vahetult. Tarbijate võrdlus kaubamärkide osas tugineb üldjuhul neile meelde jäänud ebatäielikele kujutluspiltidele varem nähtud kaubamärkidest (Euroopa Kohtu 11.11.1997.a otsus kohtuasjas C-251/95: SABEL, EKL 1997, lk I-6191, punkt 23 ja 22.juuni 1999.a otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I3819, punkt 25). Vaidlust ei ole selles, et pesamuna tähistab eesti keeles ülekantud tähenduses pere noorimat last (tl 56-57) ja hageja kaubamärgis on üks täht rohkem, nimelt on sõna lõpus mitmuse tunnus „-d”. Nii foneetiliselt kui semantiliselt on sõnad „Pesamuna” ja Pesamunad” väga sarnased. Mõlemad on eristusvõimelised tähised, nad tekitavad ülekantud tähenduses kaubaga seose, so tegemist on sõnade/piltidega, mis allegooriliselt või mõistukujuliselt kaubaga seose tekitavad. Antud juhul tekib seos nagu oleks munad väikese suurusega. Seega kaubamärkide foneetiline, semantiline ja kontseptuaalne sarnasus on ilmne. Mis puutub asjaolusse, et kostja on kasutanud tootenime koos tähistega „Ti” ja „värsked”, siis kohtu hinnangul on nimetatud tähiste domineerivamaks osaks ikkagi sõna „pesamunad” kui ülekantud tähendusega ja seetõttu tugevalt eristusvõimeline tähis. Kostja märgib õigesti, et sõna „värsked” viitab toiduainete puhul kauba omadustele ja on

kaubamärgi mittekaitstav osa (KaMS § 9 lg 1 p 3) ja sõna „T” on kostja ärinimi ja iseseisev kaubamärk, mistõttu tarbija eristab ja tajub kaubamärki „Pesamunad” iseseisva tootenimena. Tähise laiaulatuslik kasutamine kostja poolt Kinnituskirjaga (tl 77-78) koosmõjus väljatrükkidega toodete liikide kaupa (tl 79-84) loeb kohus tõendatuks, et kostja alustas tootenime kasutamist munade pakendite kaantel ja külgedel alates 1999.aastast ja neid toodeti ajavahemikul 1999-2004 (välja arvatud 2003.a pakendis 6 muna karbis), kostja turustas oma toodangut enamikus Eesti olulistest toidukauplustest, jõudes 2004.a kogusteni vaidlusaluse tähise osas 6 tk karbis 234 420 pakendit ja 10 tk karbis 174 636 pakendit. Tõenditest järeldub, et tegemist on laiaulatusliku tähise kasutamisega. Vaidlust ei ole selles, et kostja kasutas tähist „Pesamunad” teiste kaubamärkidega „Peremunad” ja „Suured Munad” tähistatud munakarpide siseküljel ja koos lisanduva sõnaga „Ti Pesamunad” ning humoorika kirjeldusega (tl 70-73). Vaidlus on ka selles, kas kostja kasutas oma tähist „Pesamunad” sellisel viisil kaubamärgi funktsioonis (KaMS § 3). Kohus on seisukohal, et kaubamärgi funktsiooni täidab ka kaubamärgi kandmine karbi sisekaanele. Ekslik on hageja seisukoht, et ostja peab valiku tegemiseks nägema kaubamärki karbi kaanel. Kaubamärk võib ilmneda ka alles pakendi avamisel. Kaubamärgi kasutamisel toote juures või reklaamis on oluline eelkõige see, et asjaomased ringkonnad tajuvad seda kui kindlalt tootjalt tuleva tootena ja mitte esmaselt reklaamina (Kohus tugineb siinjuures sekundaarse tõlgendusallikana Saksa kaubamärgiseaduse kommenteeritud väljaandele Ströbele/Hacker „Markengesetz” 8.Auflage, Carl Heymanns Verlag, 2006, lk 361, äärenumber 306). Euroopa Kohus on tõlgendanud kaubamärgi kasutamist kaubamärgi funktsioonis ja leidnud, et kaubamärgi funktsioonis kaubamärgi kasutamist tuleb jaatada, kui asjaomast kaubamärki on kasutatud sellesse klassi kuuluvate kaupade ja teenuste puhul. See tingimus ei oleks täidetud olukorras, kus reklaamesemeid jagatakse teiste kaupade ostmise eesmärgil ning nende kaupade müügi edendamiseks. Sellisel juhul ei jaotata asjaomaseid esemeid selleks, et võimaldada neil siseneda samasse klassi kuuluvate kaupade turule. Neil asjaoludel ei aita kaubamärgi kinnitamine asjaomastele esemetele kaasa ei uute turustamisvõimaluste loomisele ega ka tarbija huvides kaupade eristamisele teistelt ettevõtjatelt pärinevatest kaupadest. (Euroopa Kohtu 15.01.2009.a otsus kohtuasjas C-495/07 Silberquelle GmbH vs Maselli-Strickmode GmbH, p-d 19-21). Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et hageja kasutas reklaami teiste munatoodete pakendite sisekülgedel, järelikult kaubamärgi funktsioonis. Ilmne teadlikkus kostja kaubamärgist Kohus on seisukohal, et pahausksuse sisustamisel tuleb lähtuda objektiivsetest kriteeriumidest, st ilmsetest asjaoludest, mis viitavad pahausksusele. Seejuures ei tähenda „ilmne” seda, et pahausksust ei peaks üldse kontrollima või uurima, vaid pahausksus peab ilmnema ja järelduma kontrollijale tema erialastest teadmistest, tavalistest informatsiooniallikatest ja asjas esitatud asjaoludest ning materjalidest (kohus tugineb siinkohal sekundaarse tõlgendusallikana Saksa kaubamärgiseaduse kommenteeritud väljaandele Ströbele/Hacker „Markengesetz” 8. Auflage, Carl Heymanns Verlag, 2006, lk 423, äärenumber 428 ja Büscher/Dittmer/Schiwy kommentaarile „Gewerblicher Rechtschutz. Urheberrecht.Medienrecht.” Carl Heymanns Verlag, 2008, lk 465, äärenumber 45-46). Kes tähise kaubamärgina registreerimist taotleb, ei ole tingimata seetõttu pahauskne, et ta teise isiku identsest või äravahetamiseni sarnasest kasutatavast tähisest samade või sarnaste kaupade puhul teadlik on. Konkurent ei pea teostama kaubamärgi kasutuselevõtuks turu-uuringuid teiste äriühingute poolt kasutatavate kaubamärkide kohta või tundma teise äriühingu toodangut. Pahausksuse puhul peavad esinema täiendavad kriteeriumid, mis võimaldavad pidada taotleja käitumist konkurentsivastaseks (sellisele seisukohale on asunud ka Saksa Liidukohus pahausksuse hindamisel lahendites AKADEMIKS BGH, Urt, v 10.01.2008 - I ZR 38/05 ja EROS, BGH, Urt, v 26.06.2008 - I ZR 190/05, kättesaadav arvutivõrgus

http://www.bundesgerichtshof.de/ ). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja näol on tegemist konkurentidega, kes turustavad muuhulgas muna- ja lihatooteid (tl 100-102). Väljavõttega hageja kodulehelt (tl 50-52) loeb kohus tõendatuks, et hageja tegutseb alates 1999.aastast hulgimüügifirmana, hageja tootevalikusse kuuluvad nii erinevad lihad kui munad; hageja käive ulatus 2004.a 80 miljoni kroonini, 2005.a lõpus plaaniti käibekasvu 120 miljoni kroonini. KR on hageja müügidirektor. Kostja faktiraportiga (tl 60-69) loeb kohus tõendatuks, et ajavahemikul 25.03.1996.a – 18.03.2003.a oli KR kostja juhatuse liige ja Eesti Päevalehe 16.01.2003.a on-line versioonis ilmunud artikli kohaselt vabastati ettevõtte juhtkonda kuulunud müügidirektor päevapealt (tl 86). Vaidlust ei ole selles, et KR töötas kostja juures müügijuhina tema tööülesanded hõlmasid kogu kostja toodete sortimendi, sealhulgas munade, müüki (tl 87 ja 77-78) ja selles, et KR töötas hageja juures müügidirektorina hageja kaubamärgi väljatöötamise ja registreerimistaotluse esitamise ajal. Väljavõttega kostja kodulehelt (tl 58-59) loeb kohus tõendatuks, et kostja on 1956.a tegevust alustanud Tallinna Linnuvabriku õigusjärglane, kelle aktsiatest omandas 1999.a 41,4 % Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank. Investeeringud täiendavast aktsiaemissioonist suunati tootmise efektiivsuse ja toodangu kvaliteedi ning konkurentsivõime tõstmisse. Kostja on jõudnud Eesti toiduainetetööstuse ettevõtete etteotsa, kuuludes kolmel aastal Äripäeva Toiduainetetööstuse TOPP 100-s kolme esimese hulka. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli 2004.a, enne hageja poolset kaubamärgi registreerimistaotluse esitamist, varasemaid ärilisi kontakte seoses liha müügilepingute täitmisega ja selle eest esitas kostja hagejale arveid (tl 53-55). Arvetelt nähtub ka see, et kostja on teavitanud kliente munatoodete hindade muutumisest, kuid nimetatu ei ole kohtu hinnangul käesolevas vaidluses olulise tähendusega, sest hageja ei ole väitnud, et ta ei teadnud, et kostja mune müüs. Vaidlust ei ole selles, et kostja on üks suurimaid kanamunade tootjaid Eesti Vabariigis. E-kirjaga ja kaubamärgi registreeringutega (tl 103-111) loeb kohus tõendatuks, et vaidlusaluse kaubamärgi pakkus hagejale välja koos teiste kaubamärkidega, mis registreeriti reklaamifirma Muuv. Eelnimetatud tõend ei lükka ümber hageja pahausksust oma kaubamärgi registreerimistaotluse esitamisel. Kohus on seisukohal, et asjas tuvastamist leidnud 17.12.2004.a eksisteerinud asjaolud – poolte olemine konkurentideks, kostja juhtiva töötaja üleminek hageja töötajaks, varasemad ärikontaktid - võimaldavad koosmõjus objektiivselt väita, et hageja pidi olema teadlik kostja tootenimest „Pesamunad”. Eelpooltoodust tulenevalt asub kohus järeldusele, et hageja tähise „PESAMUNA” (taotl.nr M200401774) osas esineb KaMS § 9 lg 1 p-s 10 sätestatud õiguskaitse andmist välistav asjaolu ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus leiab, et hageja oli oma vaidlusaluse kaubamärgitaotluse esitamisel pahauskne, puudub vajadus analüüsida teisi kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude puudumist ja kohus ei anna hinnangut kostja kaubamärgi üldtuntusele, samuti kaubamärkide segiajamise võimalusele. Kuivõrd kohus leiab, et hageja oli pahauskne kaubamärgi registreerimisel, ei uuri kohus järgmisi käesolevas vaidluses seoses kostja kaubamärgi üldtuntusega esitatud tõendeid: Statistikaameti andmebaasi väljatrükk (tl 85hinnakiri (tl 120-121), Prisma Peremarketi kinnituskiri (tl 124), väljavõte kostja aastaraamatust (tl 136), kinnituskirjad (tl 140-142), ajaleheartiklid (tl 144-147), arengukava (tl 148-149). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos

nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.