(tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. aprill 2009. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-2163
Tsiviilasi
A T (T, isikukood xxx, elukoht xxx) hagi AOÜ (registrikood xxx, asukoht xxx) vastu saamata töötasu saamiseks
Hagihind
24 616,69 krooni
Istungi toimumise aeg
31. märts 2009.a
Istungil osalenud isikud
Hageja A T Tõlk Margarita Krestionova
Asjaolud
Hageja töötas kostja juures 11.06.2008-08.07.2008 üldehitajana. Kostja ei ole hagejale maksnud töötasu juunis summas 6 545 krooni ja lisatasu ületundide eest 770 krooni, juuli töötasu summas 2 970 krooni ja lisatasu ületundide eest 165 krooni, kostja ei ole hüvitanud hagejale kasutamata jäänud puhkust 2,33 päeva eest summas 852,69 krooni ning hageja nõuab kostjalt lõpparve kinnipidamise eest viivist ühe kuu keskmise palga ulatuses 13 314 krooni. Kokku nõuab hageja kostjalt 24 616,60 krooni. 31.03.2009 eelistungile kostja ei ilmunud. Kohtukutse on edastatud kostja juhatuse liikme kodusel aadressil ning kohus loeb kohtukutse kättetoimetatuks. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsus. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta, põhjendavas osas võib piirduda üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Pooltevahelisest töölepingust nr 005 nähtub, et hageja töötab kostja juures 11.06.200810.10.2008 üldehitajana põhipalgaga 55 krooni (bruto) tunnis, lisandub lisatasu vastavalt töö tulemusele ja iseloomule, palk makstakse välja järgmise kuu 10-ndaks kuupäevaks. 08.07.2008 avaldusega palus hageja tööleping lõpetada. Vastavalt palgaseaduse § 32 lg 1 tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Sama seaduse § 29 järgi lõpparve maksmisega viivitamise aja eest on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist keskmise palga ulatuses Eesti Vabariigi töölepingu seaduses sätestatud korras. Kostja ei ole ümber lükanud kostja faktiväidet, et hagejale on tasumata juuni ja juuli 2008 töötasu ja puhkusekompensatsioon, samuti, et ühe kuu keskmine palk on 13 314 krooni. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks juuni 2008 töötasu koos lisatasuga 7 315 krooni, juuli 2008 töötasu koos lisatasuga 3 135 krooni, puhkusekompensatsioon 852,69 krooni ja viivis lõpparve kinnipidamise eest 13 314 krooni, kokku 24 616,69 krooni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.