Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-08-91989
Otsuse teatavakstegemise
aeg ja koht Harju Maakohtu
Epp Haabsaar
Kentmanni kohtumaja kohtunik Kohtuasi ROÜ (end PPS OÜ, xxx) hagi OÜ I (xxx) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
Menetlusosalised
Hagihind 2832 krooni. hageja, tema esindaja VKurik, kostja ja tema esindaja H Bazli
Lihtmenetlus
Poolte ärakuulamine 23.03.2009. a.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel arvestada TmMS § 187 lg 6 sätestatud tähtaegadega.
Kohtuotsuse resolutsioon: Hagi rahuldada osaliselt. Mõista hageja ROÜ kasuks OÜI põhivõlg 1888 krooni ja viivis 285.30 krooni. 2/3 menetluskuludest jagada kostja ja 1/3 menetluskuludest hageja kanda.
Menetluse käik ja poolte seisukohad: Hagiavalduse ning selle täienduste kohaselt oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping, mille järgi hageja kohustus kord kuus kostja restorani ruumides tegema prussakatõrjet. Hageja andmetel jättis kostja 2007. a mai-, augusti- ja novembrikuus osutatud teenuse eest tasumata. Seoses eeltooduga palus hageja kostjalt 2832 kroonise põhivõla ning seadusjärgse viivise, mille suurus on 389.20 krooni, välja mõista. Menetluskulud palus hageja panna kostja kanda. Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et hagejal puudub nõudeõigus. Kostja andmetel teostas prussakatõrjet vaidlusalustel kuudel OÜ PPS , mitte hagejaga. Prussakatõrje oli ebaefektiivne ning 2007. a maist lõpetas kostja lepingu. Raportitele, mis pussakatõrje kohta koostati, ei ole kostja esindaja väidetavalt alla kirjutanud. Ärakuulamise käigus kostja täpsustas, et allkiri puudub ainult novembrikuu raportil (toim lk 57). Ühtlasi võttis kostja prussakatõrje teostamise mai- ning augustikuus omaks, kuid rõhutas, et see oli ebakvaliteetne ning põhjustas kostjale kahju. Asjaoluga, et hageja teenust osutas kostja ei nõustunud. Eeltoodust tulenevalt palus kostja jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud panna hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused : TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Seega menetleb kohus hagi lihtmenetluses, piirdudes poolte ärakuulamisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Viidatud sätte täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Sätte lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub töövõtulepinguga üks isik ( töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vastavalt võlaõigusseaduse § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult nõuda viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohasel, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
hageja endine ärinimi, mille
Tulenevalt kostja osalisest omaksvõtust, teenuse arvetest ning teenuse osutamise raportitest on ROÜ ( end OÜ PPS ) 2007. a mais ning augustis kostjale vaidlusalust teenust (prussakatõrjet) osutanud ning kostja esindaja on prussakatõrje raportitele alla kirjutanud. Kostja vastuväide, et teenus oli ebakvaliteetne ning põhjustas kahju, jäi tõendamata. Novembrikuu raportit (toim lk 57) ei ole H Bazili kohtu hinnangul allkirjastanud, sest allkirjal puudub vähimgi sarnasus H Bazili ülejäänud allkirjadega (toim lk 52 kuni 56). Allkiri ei ole loetav ning selle andnud isik ei ole tuvastatav. Teenuse osutamine 2007. a novembris jäi seega tuvastamata ning kohus jätab novembrikuu teenustasu kostjalt välja mõistmata. Nähtuvalt arvetest oli teenustasu 2007. a mais, samuti augustis 944 krooni ning kokku seega 1888 kroonini. Nimetatud summa tuleb kostjalt lepingu täitmisena hageja kasuks välja mõista. Järelikult kuulub ka viivise nõue selliselt rahuldamisele, kuna nõuded on omavahel seotud. Viivisenõude on hageja esitanud seisuga 12.12.2008. a ning viivise määr ühes päevas on 0,33 % põhivõlast. Maikuu põhivõlaga viivitas kostja 555 päeva (06.06.2008. a kuni 12.12.2008. a) ja augustikuu põhivõlaga 464 päeva (06.09.2007. a kuni 12.12.2008. a). Eeltoodut arvestades kuulub 285.30 kroonine viivis kostjalt väljamõistmisele (0,03% 944-st x 555 + 0,03% 944-st x 464). Hagi kuulub seega osaliselt rahuldamisele ning 1888 kroonine põhivõlg ning 285.30 kroonine viivis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldamise ulatust arvestades jagab kohus menetluskulud 2/3 osas kostja ning 1/3 osas hageja kanda. Kohtunik Epp Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.