Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamise päevast. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on KORTERIÜHISTU VAHTRA 4 hagi A M ja T K vastu 16 901,04 krooni nõudes. Kohus saatis kostjatele hagiavalduse ärakirjad koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades neid kohtule kirjalikult vastama. A M on kohtumaterjalid 19.02.2009.a isiklikult kätte saanud. Samal päeval toimetati kohtumaterjalid T K ́ile kätte tema eluruumis elava isiku kaudu. TsMS § 322 lg 1 kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostjaid hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostjad ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. 25.03.2009.a esitas hageja esindaja kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks koos menetluskulude nimekirjaga. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus tutvunud hageja taotlusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostjad vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et nendel ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõuete ulatuses. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjatele anti vastamiseks piisav aeg, neid

hoiatati, et tähtaegselt vastamata jätmise korral võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjad ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Kostjad ei täitnud oma korteriühistuseaduse § 151 lõikest 1 tulenevaid kohustusi korrektselt ning võlgnevad hagejale 16 901,04 krooni. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, lg 1, § 108, lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 165 lg 1 menetluskulud antud tsiviilasjas kannavad kostjad võrdsetes osades. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja kandis antud tsiviilasjas menetluskulusid summas 4 790 krooni, millest 1 250 krooni moodustab hagihinnalt tasutud riigilõiv ja 3 540 krooni on õigusabikulud. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjatelt välja hageja menetluskulude katteks 4 790 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2, 165 lg 1, 1741, 407 lg 1, 415, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 468 lg 1 p 2.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.