Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Asjaolud 07.04.2005 laekus Narva Linnakohtusse V V hagi Korteriühistu Tallinna mnt 58 korteriühistu 07.01.2005 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamises.

vastu

10.05.2005 esitas Korteriühistu Tallinna mnt 58 vastuhagi V V vastu 5126 krooni väljamõistmises, dokumentide ja pitsati väljanõudmises. Kohus määras kohtuistung 31.03.2009 ning saatis pooltele kohtukutseid. Kostjale saadetud kohtukutse sai kätte kostja V V12.03.2009.a. isiklikult. Kostja ei ilmunud kohtuistungile, mitteilmumise põhjustest ei teavitanud kohtule. Hagejat ja kostjat on hoiatatud TsMS § 345, § 408, § 409, 410 kohaselt kohtuistungile mitteilmumise tagajärgedest. Kohtumääruse põhjendused 31.03.2009 kohtuistungil selgitas hageja vastuhagis seaduslik esindaja, et alustati 24.03.2005.a. kriminaalmenetlus KarS § 346 tunnustel 16.03.2005 KÜ Tallinna mnt 58 esimehe avalduse alusel, et V.V ei anda dokumenti ja pitsat. 21.09.2005.a. oli üleandnud dokumendid ja pitsat KÜ-le. Ta loobub vastuhagist V V vastu 5126 krooni väljamõistmises, dokumentide ja pitsati väljanõudmises ja palub lõpetada vastuhagis menetlus. Kohus selgitas menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS § 432 järgi. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Vastavalt TsMS § 168 lg 5 kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude osaliselt rahuldanud, võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. TsMS § 150 lg 2 p2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus selgitab, et TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel hagejal on õigus taotleda poole tasutud riigilõivust tagastamist. Selleks peab hageja esitama kohtule riigilõivu tagastamise taotlus, mis vastab vorminõuetele. Selleks tuleb taotluses märkida Rahandusministri 29. detsembri 2006. a määruse nr 68 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ § 11 nimetatud andmed: 1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood; 2) panga nimi ja riigilõivu maksja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas; 3) makse sooritamise kuupäev; 4) riigilõivu võtnud asutuse nimi; 5)

Tsiviilasi nr 2-05-1150

riigilõivu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber); 6) toimingu nimetus, mille eest soovitakse riigilõivu tagastamist, riigilõivu summa ja tagastamise alus; 7) riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood või registrikood). TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja. TsMS § 1741 lg 1 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus annab hagejale tähtaeg riigilõivu tagastamise taotluse esitamiseks ja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks 5 päeva alates käesoleva määruse kättesaamisest. Hageja poolt kantud menetluskulud on tasutud riigilõiv summas 420 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 150 lg 2 p 2, 168 lg 5, 428 lg 1 p 3, 431 lg 1, 433 lg 1, 463-466, 660, 661 lg 1 ja lg 2.

Natalja Losevtsova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.