AS Velo HK (pankrotis) hagi Ege Hirve vastu rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks ja pankrotivarasse 654 000 krooni tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.jaanuari 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ege Hirve apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
10.märtsil 2009, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Velo HK (pankrotis, registrikood xxxxxxxxx, asukoht xxxxx xxx xx, xxxxx xxxxxxx), seaduslik esindaja pankrotihaldur Ly Müürsoo, lepinguline esindaja adv Martin Tälli Kostja Ege Hirv (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx-xx xxxxxxx), esindaja adv Juho-Enn Aule
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 12.jaanuari 2007 otsus osas, millega kohus tunnistas kehtetuks ajavahemikul 22.03.2003 kuni 24.09.2003 AS Velo HK (pankrotis) poolt Ege Hirvele tasutud laenu tagasimaksed kogusummas 320 000 krooni ja mõistis Ege Hirvelt välja 320 000 krooni, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus hagi rahuldamata jätmise kohta ning jaotada uuesti menetluskulud. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.
3.1.Tunnistada kehtetuks AS Velo HK (pankrotis) poolt Ege Hirvele ajavahemikul 24.09.2003 kuni 24.12.2003 tasutud laenu tagasimaksed kogusummas 334 000 krooni.
3.2.Välja mõista Ege Hirvelt 334 000 (kolmsada kolmkümmend neli tuhat) krooni AS Velo HK (pankrotis) kasuks.
3.3.Jätta rahuldamata AS Velo HK (pankrotis) hagi Ege Hirve vastu ajavahemikul 22.03.2003 kuni 24.09.2003 tasutud laenu tagasimaksete kehtetuks tunnistamiseks ja 320 000 krooni väljamõistmiseks.
3.4.Välja mõista Ege Hirvelt riigilõiv 4750 (neli tuhat seitsesada viiskümmend) krooni Eesti Vabariigi kasuks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Kõik poolte menetluskulud jäävad täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.AS Velo HK (pankrotis) esitas 04.04.2006 hagi Ege Hirve vastu, paludes tunnistada kehtetuks hageja poolt kostjale kui võlgniku lähikondsele ajavahemikul 22.03.200317.11.2003 täidetud rahalised kohustused kogusummas 654 000 krooni ning kohustada kostjat tagastama hageja pankrotivarasse kostja poolt saadud 654 000 krooni.
2.Hagiavalduse kohaselt algatati 24.12.2003 hageja pankrotimenetlus ja 17.02.2004 kuulutati välja pankrot. Pankrotimenetluses esitati nõudeid kokku 487 021 krooni ulatuses. Alates 06.01.1997 kuni 26.02.2004 on kostja olnud hageja ainukeseks juhatuse liikmeks ja aktsionäriks. Seisuga 31.12.2002 kajastas hageja bilanss tagatiseta võlakohustust 660 000 krooni ulatuses. Nähtuvalt hageja kassa väljamineku orderitest on kostjale tehtud laenu tagasimakseid ajavahemikul 22.03.2003-17.11.2003 kokku 654 000 krooni. Hageja pankrotihaldur esitas kohtule 19.10.2004 jaotusettepaneku, mille kohus kinnitas 25.11.2004 määrusega. Jaotusettepanekust nähtub, et kostja ei ole hageja pankrotimenetluses laenulepingust tulenevat võlanõuet esitanud.
3.Hageja on tasunud kostjale kui oma lähikondsele 654 000 krooni 9 kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, millest omakorda 334 000 krooni on tasutud 3 kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Viidatud summade tasumine võlgniku lähikondsele on toimunud kostjat kui üht võlausaldajat teistele eelistades ning viidatud kohustuste täitmise tõttu võlgniku lähikondsele muutus hageja maksejõuetuks. Tallinna Linnakohtu menetluses oli juba 2001. a suvel Katrin Tomsoni hagi AS Velo HK vastu 150 000 krooni saamiseks. Kohus mõistis 28.02.2003 AS-ilt Velo HK välja 150 000 krooni K. Tomsoni kasuks, mida tõendab Tallinna Linnakohtu kiri K. Tomsoni esindajale. Seega teadis kostja 150 000 krooni suuruse nõude olemasolust.
Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel sõlmiti 1997.a laenuleping 780 000 krooni laenamise kohta. Laenu tagasimakse tähtaeg oli 30.09.1999. Hageja tegi kostjale laenu tagastamiseks väljamaksed ajavahemikus 22.03.2003-17.11.2003 kokku 654 000 krooni. Kostja nõue muutus sissenõutavaks juba 5 aastat varem ja hageja sai laenuna antud raha kasutada 6 aastat. Seega ei ole võla tasumisega võlausaldajate huve kahjustatud. Kuni 17.11.2003 ei olnud võlgnik püsivalt maksejõuetu ja tema vara ületas pärast kostjale väljamaksete tegemist tunduvalt selleks hetkeks tekkinud kohustusi. K. Tomsoni kasuks tehtud kohtuotsus jõustus 03.01.2004 ja kohtutäitur nõuet ei esitanudki. Samuti ei esine tegelikkuses OÜ LMP Grupp nõuet, kuna nõue rahuldati enne pankrotimenetluse algatamist ja kõik vajalikud dokumendid esitati pankrotihaldurile. Hagiavalduse esitas pankrotihaldur omavoliliselt, pankrotitoimkonnaga kooskõlastamata. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas hagi.
6.Tulenevalt PankrS § 193 lg-st 1 kohaldub võlgniku tehtud tehingute kehtetuks tunnistamise alustele kuni 31.12.2003 kehtinud PankrS, kuna hagiavalduse kohaselt toimusid laenu tagasimaksed kostjale ajavahemikus 22.03.2003-17.11.2003. Kohus juhindus PankrS § 45 p-dest 2 ja 3, § 49 lg 2 p-st 1 ja § 119 lg-st 1.
7.Kohtu hinnangul muutus hageja võla tasumise tõttu maksejõuetuks ning võla tasumisega kahjustati teiste võlausaldajate huve. Hageja pankrotimenetluses esitasid nõuded kuus võlausaldajat. Pankrotimenetluses tunnustati II järgu nõudeid 439 021 krooni ulatuses ja III järgu nõudena kostja nõuet 48 000 krooni, millest Eesti Töötukassa hüvitas 18 000 krooni. Kohtule esitati väljavõtted hageja majandusaasta aruannetest. Ettevõtte võlgnevuste kustutamise peamiseks allikaks on käibevarad. Ettevõtte likviidsustaseme määramiseks kasutatakse lühiajalise võlgnevuse kattekordajat, mis saadakse käibevarade ja lühiajaliste võlgnevuste suhtarvuna. Normaalseks loetakse kordajat vahemikus 1,6-1,9; alla 0,9 on kordaja nõrk. Hageja puhul oli vastav näitaja 31.12.2002 seisuga 2,12, so hea. Seisuga 08.12.2003 oli kordaja 0,65, mis tähendab, et äriühing oli makseraskustes.
8.28.02.2003 kohtuotsusega mõisteti AS-ilt Velo HK välja rendivõlg 141 950 krooni ja kohtukulud 9000 krooni K. Tomsoni kasuks. Kostja vastuväide otsuse jõustumise ajast tõendab üksnes seda, et iseendale laenu tagastamisega muutis kostja kohtumenetluse ajal äriühingu maksejõetuks. Kostja pidi arvestama, et negatiivse kohtulahendi puhul on võlausaldajal hageja vastu 150 950 krooni suurune nõue. Laenu tagastamise tulemusel sattus võlausaldaja olukorda, kus kohtuotsuse täitmine muutus raskendatuks. Kohus leidis, et OÜ LMP Grupp nõue ei olnud rahuldatud. Kohtule esitati küll 08.11.2003 kokkulepe selle kohta, et OÜ LMP Grupp saab AS Velo HK laost 20 jalgratast võla tagatiseks, kuid 15.03.2004 e-kirjast selgub, et OÜ-l LMP Grupp jäid rattad saamata, kuna rattad olid laost kostja poolt ära viidud. Kohtule esitati ka OÜ LMP Grupp nõudeavaldus ja 25.11.2004 kohtumäärus, mille kohaselt on OÜ LMP Grupp nõuet summas 94 161,25 krooni hageja pankrotimenetluses tunnustatud.
9.Hagiavalduse kohaselt tasuti kostjale 334 000 krooni 3 kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, millest 319 000 krooni 1 kuu ja 7 päeva enne pankrotimenetluse algatamist. Väljamakse tehti kassast, hageja arvelduskonto oli blokeeritud Maksuameti poolt. Raha oli laekunud kassasse 07.11.2003, mil OÜ Reactive tasus 380 000 krooni AS Velo HK tervikvara müügi eest. Kostja oli hageja ainuke juhatuse liige, kes pidi kohtule pankrotiavaldust esitades olema
veendumusel, et hageja on maksejõuetu. Kohus asus seisukohale, et 08.10.2003 ja 17.11.2003 kostjale maksete tegemisel 334 000 krooni ulatuses ei olnud äriühing maksejõuline, maksete tegemisega kahjustati teiste võlausaldajate huvisid ning maksete tegemisega eelistati kostjat teistele võlausaldajatele. Kuivõrd rahalise kohustuse täitmine kostjale on kehtetu, siis on hageja õigustatud tagasi nõudma kostjale ülekantud 654 000 krooni.
10.Kohus nõustus hagejaga selles, et tagasivõitmise hagi esitamine on halduri seadusest tulenev kohustus, milleks ei ole vaja pankrotitoimkonna poolt antud eraldi volitust. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtusse.
12.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole otsuses viidet ühelegi hagiavalduses esitatud õiguslikule põhjendusele. PankrS § 113 ei ole antud vaidluses kohaldatav, kuna laenud olid tähtajalised, hageja oli maksejõuline ka pankrotiavalduse esitamisel ja võlausaldajad puudusid. Maakohus jõudis väärale järeldusele, et hageja muutus maksejõuetuks kostjale võla tasumise tõttu. Kohus jättis selgelt põhjendamata oma seisukoha hageja maksejõuetuse kohta. Kohus viitas majandusteooriale, mille sisu jättis täielikult avamata ja selle kohaldamise asjas põhistamata. Otsusest ei nähtu, missuguste arvuliste lähteandmete põhjal kohus tulemuseni jõudis. Kostja esitatud bilansi alusel ei ole võimalik jõuda sellise suhtarvuni. Ebamääraste suhtarvude esitamisega ei ole võimalik põhistada rahalist otsustust. Maakohus ei viita otsuses otseselt ühelegi tõendile ega arvule peale ebaselge kattekordaja ja suhtarvude, jättes äriühingu maksejõuetuse hindamisel kõrvale reaalse olukorra, kus hagejal oli vara 245 153,71 krooni ja ainult üks teadaolev võlgnevus Maksuametile 70 000 krooni 08.12.2003 seisuga.
13.K. Tomsoni nõude osas ei olnud kohtuotsus laenu tagastamise ajaks jõustunud, seega on maakohtu viide antud lahendile asjakohatu. Nõue jõudis haldurini alles 31.03.2004, mis aga ei seganud halduril seda võtta pankroti väljakuulutamise aluseks 2 kuud varem. Kostja arvates ei saa äriühingu maksejõuetuse hindamisel teatud ajahetkel arvesse võtta ebaselgeid, tulevikus tekkida võivaid ja pankrotihalduri poolt tekitatavaid nõudeid. Kohus ei ole põhjendanud, miks ta luges siiski selle nõude võlgnevuste hulka.
14.Kohus hindas tõendeid ebaõigesti, kuivõrd 15.03.2004 elektronkirjast selgub üheselt, et hageja ja OÜ LMP Grupp 08.11.2003 kokkulepe sai täidetud ja viimane sai 32 221,70 krooni suuruse võla katteks hageja laost 20 jalgratast. Pankrotimenetluse käigus on see OÜ LMP Grupp nõue muutunud 94 161,25 krooni suuruseks fiktiivseks nõudeks.
15.16.01.2007 sai kostja kätte kohtuotsuse ja käis toimikuga tutvumas, kuid kohtust saadud toimiku koopiast puudusid hagiavalduse lisana esitatud Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ ning K. Tomsoni nõudeavaldused hageja pankrotimenetluses. Vastus apellatsioonkaebusele
16.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Menetluse edasine käik
17.Tallinna Ringkonnakohtu 14.01.2008 otsusega tühistati maakohtu otsus 320 00 krooni väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas tegi ringkonnakohus uue otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta. Ringkonnakohus sõnastas kohtuotsuse resolutsiooni järgmiselt: tunnistada kehtetuks hageja poolt kostjale 24.09.2003-
24.12.2003 tasutud laenu tagasimaksed kokku 334 000 krooni ja välja mõista kostjalt hageja kasuks 334 000 krooni; jätta rahuldamata hagi 22.03.2003-24.09.2003 tasutud laenu tagasimaksete kokku 320 000 krooni kehtetuks tunnistamiseks ja pankrotivarasse sissenõudmiseks ning mõista kostjalt riigituludesse välja riigilõiv 4750 krooni. Riigikohtu 13.10.2008 otsusega ringkonnakohtu otsus tühistati ja asi saadeti samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele ja maakohtu otsus tühistamisele TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osas, millega kohus tunnistas kehtetuks ajavahemikul 22.03.2003 kuni 24.09.2003 AS Velo HK (pankrotis) poolt Ege Hirvele tasutud laenu tagasimaksed kogusummas 320 000 krooni ja mõistis Ege Hirvelt välja 320 000 krooni, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas asja esimesele kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse hagi rahuldamata jätmise kohta ning jaotab uuesti menetluskulud.
19.Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolude üle: • Kostja oli ajavahemikul 06.01.1997 -26.02.2004 hageja ainuke juhatuse liige ja aktsionär; • Poolte vahel sõlmiti 1997.a laenuleping, millega kostja laenas hagejale 780 000 krooni; • Hageja tegi kostjale laenu tagastamiseks väljamaksed ajavahemikus 22.03.2003-17.11.2003 kokku 654 000 krooni; • 24.12.2003 algatatas Tallinna Linnakohus hageja avalduse alusel hageja pankrotimenetluse; • Hageja pankrot kuulutati välja Tallinna Linnakohtu 17.02.2004 otsusega.
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus kostjalt tagasi nõuda (tagasi võita) kostja poolt hagejale laenu tagastamiseks ajavahemikul 22.03.2003-17.11.2003 väljamakstud summad, kokku 654 000 krooni.
21.Maakohus leidis õigesti, et tulenevalt 01.01.2004 kehtima hakanud PankrS § 193 lg-s 1 sätestatust tuleb vaidluse lahendamisel kohaldada kuni 31.12.2003 kehtinud pankrotiseadust. PankrS § 45 p-d 2 ja 3 sätestavad, et kohus nõuab sisse võlgniku tasutud võla, sõltumata sellest, kas võla tasumisega võlgnik teadlikult kahjustas teiste võlausaldajate huve ja kas võlausaldaja, kellele võlg tasuti, oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, kui võlg tasuti viimase kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui seda tehti ebatavalise maksevahendiga või enne maksetähtaega või üht võlausaldajat teisele eelistades (p 2), või viimase kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele ja kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks võla tasumise tõttu (p 3).
22.Maakohus tuvastas õigesti, et kostja oli juriidilisest isikust võlgniku AS Velo HK lähikondne, kellele võlgnik teostas perioodil 22.03.2003 kuni 17.11.2003 laenu tagasimakseid kokku summas 654 000 krooni. Seda, et hageja kostjale nimetatud makseid tegi ja nimelt laenu tagasimaksetena, on tõendatud kostja omaksvõtuga vastustes hagiavaldusele. Seetõttu on asjakohatud apellandi etteheited kohtule selles, et kohus ei nõudnud hagejalt laenulepingu esitamist. Laenulepingu olemasolu ei ole
vaidluse all ja hagi ei ole esitatud tehingu (laenulepingu) kehtetuks tunnistamiseks, vaid rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks pankrotiseaduses ettenähtud alustel. Võla tagastamine on seaduslik õigustoiming. Kui aga võlgnik muutub maksejõuetuks, siis võidakse võla tagastamine pankrotiseaduses sätestatud alustel (tingimustel) tagasi võita.
23.Kostja vastuväidete kohaselt ei muutunud hageja maksejõuetuks kostjale võla tasumise tõttu, sest võlgnik oli maksejõuline nii enne 17.11.2003 kui ka pärast seda. Maakohus sellega ei nõustunud ja leidis, et kostjale võla tasumise tõttu muutus hageja maksejõetuks. Maakohtu seisukoha järgi on ettevõtte võlgnevuste kustutamise peamiseks allikaks käibevarad ja ettevõtte likviidsusastme määramiseks kasutatakse lühiajalise võlgnevuse kattekordajat, mis saadakse käibevarade ja lühiajaliste võlgnevuste suhtarvuna. Seisuga 08.12.2003 oli kordaja 0,65, mis tähendab kohtu arvates, et hageja oli makseraskustes. Kohus viitas siinjuures ettevõtte majandusaasta aruennetele. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et kohus ei põhjendanud, millisel alusel ja milliste arvandmete põhjal selline likviidsusastme määramine ja maksejõulisuse hindamine toimus. Maakohus viitas otsuses asjaolule, et 2003. a novembris laekus OÜ-lt Reactive hageja kassasse 380 000 krooni hageja tervikvara müügist saadud raha. Seda kinnitas ka hageja hagiavalduses ning esitas kohtule tõendina vastava arve (t lk 39). Kohus ei ole eelnimetatud asjaolule kostja vastuväidete hindamisel tähelepanu pööranud. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd ajutise pankrotihalduri 03.02.2004 aruande kohaselt oli hagejal sellel ajal ajutisele haldurile teadaolevaid võlgu kokku 346 972,91 krooni (t lk 67-70), siis oleks 07.11.2003 laekunud 380 000 kroonist jätkunud kõigi pankrotimenetluses nõude esitanud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, arvestamata veel võlgniku säilinud vara väärtust 245 153 krooni. Eeltoodust järeldub, et enne kolme kuud pankrotimenetluse algatamisest oli hageja maksejõuline, arvestades temal likviidse tervikvara olemasolu sellel ajal. Sellest asjaolust lähtudes loeb ringkonnakohus tõendatuks, et enne kolme kuud pankrotimenetluse algatamist oli hageja maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kuni selle ajani kostjale tasutud laenu tagasimaksete tõttu. Seega on hagi rahuldamine ajavahemikul 22.03.2003 kuni 24.09.2003 tehtud laenu tagasimaksete, kokku 320 000 krooni, tagasinõudmise osas PankrS § 45 p 3 järgi alusetu. Selles osas tuleb maakohtu otsus tühistada ning jätta hagi selles osas rahuldamata.
24.Perioodil 24.09.2003 - 24.12.2003 kostjale tasutud laenu tagasimaksete, kokku 334 000 krooni, tagasinõudmise osas on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Kuivõrd need maksed tehti kolm kuud enne pankrotimenetluse algatamist kostjat teistele võlausaldajatele eelistades, oli hagi rahuldamine selles osas PankrS § 45 p 2 alusel õige.
25.Kostja väited, et hageja pankrot on fiktiivne, sest tema varast piisas 17.11.2003 seisuga selleks ajaks tekkinud reaalsete kohustuste katmiseks; võlausaldaja K. Tomsoni kasuks tehtud kohtuotsus jõustus alles ringkonnakohtu 04.12.2003 otsusega ja see kohtuotsus on ebaõige; LMP Grupp OÜ nõuet ei ole olemas, kuivõrd see rahuldati enne pankrotimenetluse algatamist; alusetu on pankrotimenetluses esitatud Advokaadibüroo Eipre ja Parnerid nõue, kuna on tekitatud võltsitud arvete alusel on alusetud ja mitteasjakohased. Hageja pankrot kuulutati välja Tallinna Linnakohtu 17.02.2004 jõustunud kohtuotsusega (t lk 10-11) ja pankrotimenetluses on vastuväidetes nimetatud nõudeid tunnustatud ning jaotusettepanek kohtu poolt
kinnitatud (t lk 40-42). Käesoleva asja lahendamisel ei anna kohus hinnangut hageja pankroti väljakuulutamise ega pankrotimenetluses esitatud nõuete tunnustamise seaduslikkusele. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähtsust 15.03.2004 advokaadibüroo Eipre & Partnerid juristi K.-V. Kuuskemaa e-kiri hagejale ega maakohtu poolt selle antud hinnang, mis tuleb kohtuotsuse põhjendavast osast jätta välja. Asja lahendamisel ei oma tähtsust ka kostja väide, et temale võla tasumisega ei ole teiste võlausaldajate huve kahjustatud. PankrS § 45 p 2 järgi ei oma tasutud võla tagasinõudmisel tähtsust, kas hageja kahjustas kostjale võla tasumisega teiste võlausaldajate huve või mitte ning kas võlausaldaja, kellele võlg tasuti, oli üldse teadlik võlgniku kohustustest, mis ilmnevad pankrotimenetluses ja leiavad seal kaitsmist. Kostja jätab muu hulgas põhjendamatult arvestamata hageja võla maksuametile, millise olemasolust ta hageja juhatuse liikmena oli teadlik ainuüksi seetõttu, et 2003.a novembris blokeeris maksuamet hageja arved. Samuti oli kostja võlgniku seadusliku esindajana (juhatuse liikmena) teadlik K. Tomsoni poolt hageja vastu kohtusse esitatud nõudest. Kostja seisukoht, et kohaldada tuleks praegu kehtivat pankrotiseadust, on vastuolus kehtiva PankrS § 193 lg-ga 1.
26.Hageja oli riigipoolse menetlusabi korras vabastatud riigilõivu tasumisest. Kostja peab tasuma riigilõivu hagi rahuldatud osalt ja apellatsioonkaebuse rahuldamata jäänud osalt (summalt 334 000 krooni) vastavalt riigilõivuseaduse lisale 2 kokku 33 500 krooni (2 x 16 750 krooni). Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus kostja riigilõivu 28 750 krooni. Seega tuleb temalt TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 3 alusel täiendavalt välja mõista riigilõivu riigituludesse 4750 krooni.
27.Poolte menetluskulud jätab ringkonnakohus seoses hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
T. Kollom
K. Paal
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.