Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD

Hageja nõue Hageja lepinguline esindaja avaldab, et ööl vastu 22.05.2007.a. ründasid kostjale kuuluvad kaks koera karjakoplis karjatatavaid hagejale kuuluvaid lambaid, põhjustades 26 lamba surma ja 12 lamba teadmata kadumise. Esindaja selgitab, et lambad murti nende kaela- või kõhupiirkonna lõhkirebimise teel, kuid loomi söödud polnud, milline käitumine viitab jahiinstinktis tegutsenud murdjatele; osa lambaid uppus karjakopliga piirnevasse jõkke. Esindaja täpsustab, et mõned lambad olid nende leidmise hetkel veel elus, kuid vigastuste raskuse tõttu tuli nad veterinaari otsuse alusel hukata; 12 lammast olid ründe eest põgenenud karjakoplit ühest küljest piirava jõe kaudu ja tarastikust läbi murdes ning neid ei ole kuni käesoleva ajani suudetud leida. Esindaja märgib, et kohalekutsutud jahindusspetsialisti ja kohaliku jahimehe kinnitusel on sündmuspaigalt leitud jälgede ja murdmisvõtete järgi välistatud lammaste murdmine huntide poolt ning nende isikute hinnangul olid lammaste murdjateks koerad. Esindaja avaldab, et sündmuskohale esmaselt saabunud isikud märkasid karjakoplis koera, kelle tunnused kattusid kostjale kuuluva koera tunnustega. Hageja poolt politseile esitatud avalduse alusel algatati kostja suhtes väärteomenetlus KokS §66-3 lg.2 tunnustel ning isikut karistati väärteokorras rahatrahviga. Seega leiab esindaja, et on piisavalt tõendatud fakt, et hagejale tekitasid kahju kostjale kuuluvad koerad. Esindaja märgib, et hageja pöördus kostja poole ettepanekuga hüvitada viimase koerte tekitatud kahju, kuid kostja pretensioonile ei reageerinud, andes hilisemas telefonivestluses mõista, et soovib vaidluse kohtulikku lahendamist; seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma vastava nõudega kohtu poole. Esindaja avaldab, et hageja hindab temale kostja koerte tegevusega tekkinud kahju suuruseks 77 173.32 krooni, sealhulgas : hukkunud-hukatud ja kadunuks jäänud lammaste maksumus summas 75 800 krooni ning lambakorjuste laadimiseks, transpordiks ja kahjutustamiseks (jäätmekäitlus) kantud kulutused summas 1 373.32 krooni; millised summad palub hageja esindaja kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja põhikirjajärgne esindaja kinnitab lepingulise esindaja poolt viidatud tehi- ja faktiliste asjaolude tegelikkusele vastavust ja toetab nõuet. Esindaja avaldab, et käis karjakoplis lambaid kontrollimas eelmisel õhtul 21.00 ajal ning siis oli tarastik ja seal asuvad loomad terved. Esindaja lisab, et järgmisel varahommikul umbes kella 06.30 ajal kuulis ta karjakoplist kostuvat lärmi – koerte ebaharilikku haukumist ja lammaste kisa ning 07.00 ajal sündmuspaigale jõudes nägi ta koplis murtud ja raskelt vigastatud lambaid ning purustatud piirdeaedikut; karjakoplis ja jõe liivasel kaldal olid selgelt eristatavad koerajäljed ning eritunnusena ka keti lohisemisjäljed. Esindaja täiendab, et

karjakopli tagumises nurgas märkas ta põõsaste vahel punakat mustjama pea ja – sabaga suuremat koera, kes kõrge heina sisse varjudes suundus jõe poole. Tuvastamaks murdmise toimepannud koeri, siirdusid nad kohaliku konstaabliga lähikondsetesse majapidamistesse, kuid sealsed koerad olid kas ketistatud või viibisid piirdega territooriumil; inimestelt saadud informatsiooni kohaselt olid need kuulnud hageja karjakoplist ebatavalist lärmi juba 24.00 paiku. Esindaja kinnitab, et ainsana puudusid koduterritooriumilt kostja koerad, kellest üks hilisemal kontrollimisel vastas ka koplis nähtud koera tunnustele; samuti viitas kostja kodus tuvastatav koeraketi purunemiskoht sellele, et karjakoplis nähtavad keti lohisemisjäljed oli tekitanud kostjale kuuluv koer. Seega leiab esindaja, et lammaste murdmise panid toime kostjale kuuluvad koerad, mistõttu esindaja palub hagi rahuldada täies ulatuses. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja lepinguline esindaja hagi ei tunnista. Esindaja avaldab, et kostja ei vaidle vastu hagejal koerte poolt lammaste murdmisega kaasnenud kahju tekkimisele, selle koosseisule ega –suurusele; samuti ei vaidlusta kostja fakti, et kostja on rikkunud koerte ja kasside pidamise eeskirja ning –asjaolu, et kostja koerad ei viibinud lammaste murdmisööl koduterritooriumil. Samas leiab esindaja, et pole tõendatud fakt, et lambaid murdsid just kostjale kuuluvad koerad. Esindaja selgitab, et külas, s.h. hageja põhikirjajärgse esindaja naabril, on ka koeri, milliste tunnused samastuvad kostjale kuuluvate koerte omadega. Esindaja lisab, et arvestades sündmuskohalt leitud erinevate koerajälgede rohkust, hukkunud lammaste paljusust ja nende hajutatust karjakoplis, on ebareaalne, et kaks koera suudaksid nii suurel territooriumil mõne tunni jooksul maha murda nii palju lambaid. Esindaja märgib, et koertelt ülejärgmisel päeval võetud väljaheiteproovist ei leidnud veterinaar lambavilla jääke, samal ajal kui hiljem läbiviidud eksperimendi (koertele söödeti sisse lambaliha koos villaga) puhul oli katsejärgsel päeval lambavilla olemasolu koerte väljaheites tuvastatav. Seega leiab esindaja, et pole tõendatud kostja suhtes tsiviilvastutuse kohaldamiseks vajalik põhjuslik seos õigusvastase käitumise ja kahju vahel, s.o. hagejale kahju tekitamine kostjale kuuluvate koerte tegevusega, mistõttu esindaja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja toetab esindaja seisukohti ja taotlust hagi rahuldamata jätmiseks, kuid täiendavalt omalt poolt midagi lisada ei soovi.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ning põhjalikult ja kogumis analüüsinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Materiaalõiguslik regulatsioon “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele. VÕS §1045 lg.1 p.5 sätestatu kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Sama seaduse §1060 kohaselt vastutab looma poolt tekitatud kahju eest loomapidaja. Eeltoodud sätete sõnastusest ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt kaasneb loomapidaja tsiviilvastutus selle kohaldamise eelduseks olevate koosseisuliste elementide – süü, teo õigusvastasus, kahju ning põhjuslik seos kahjutekitaja õigusvastase käitumise ja kahju vahel – samaaegsel esinemisel. Kohus, analüüsinud ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et on tõendatud kostja õigusvastane käitumine ja tema süü kahju tekitamises. xxxxx Vallavolikogu 30.06.2004.a. määrusega nr.16 kehtestatud „Koerte, kasside ja teiste koduloomade pidamise eeskirja“ punkt 2 sätete kohaselt peab omanik muuhulgas tagama inimeste ja loomade ohutuse (p.2.3) ning pidama koduloomi selleks sobilikes elu- või abiruumides või õues kindlalt tarastatuna (p.2.4). Kohus loeb asja materjalidega, hageja põhikirjajärgse esindaja seletuste ja kostja poolt vastava fakti õigeksvõtuga /tõend “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §231 lg.2 tähenduses/ tõendatuks, et kostja rikkus kohaliku omavalitsusorgani eelnimetatud aktiga kehtestatud nõudeid. Asja materjalidest nähtuvana on kostjat väärteokorras karistatud „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ (KokS) (RT 82/99-755) §66-3 (sätestab vastutuse koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise eest) alusel rahatrahviga summas 1 200 krooni /tl.74/. Väärteoprotokollis ja –otsuses toodud teokirjelduste kohaselt süüdistatakse kostjat selles, et kostja ei välistanud 21.05.2007.a. kella 23.00 ajal temale kuuluva kahe koera väljapääsemist oma majapidamisterritooriumilt, mistõttu koerad hulkusid xxxxxxxxx külas ringi /tl.37,74/. Väärteoasja menetlemisel on kostja avaldanud, et 21.05.2007.a. õhtul ei ketistanud ta oma musta värvi koera ning teine pruunikat karva koer oli öösel end ketist lahti rebinud ning selle looma järel pidi lohisema ca 2-meetrine ketijupp; koerad naasesid koju alles ööl vastu 23.05.2007.a. /tl.48-49/. Hageja põhikirjajärgse esindaja seletuste ning tunnistajate I. V. ja P. V. ütluste kohaselt märkasid nad 22.05.2007.a. varahommikul (kella 07.00 paiku) OÜ X karjakoplis suuremat kasvu punakat mustja pea ja –sabaga suuremat koera, millise looma tunnused vastavad kostjale kuuluva koera tunnustele. Kostja ise ei ole eitanud inkrimineeritud koosseisuga väärteo toimepanemist ei väärteoasja- ega ka tsiviilasja menetlemisel. Kuna eeltooduga on tõendatud kostja poolt ülalmainitud kohaliku omavalitsusorgani õigusakti sätete rikkumine ning poolte vahel puudub vaidlus lahtipääsenud koerte kostjale kuuluvuse osas, loeb kohus tuvastatuks kostja õigusvastase käitumise. Kuna VÕS §1050 sätestatu kohaselt kahju tekitaja süüd eeldatakse ning kostja ei ole hageja süüstavaid väiteid ümber lükanud ega vastupidist tõendanud ega tõendanud VÕS §104 sätestatud süüvormide puudumist, loeb kohus tõendatuks kostja süü (suurema ohu allika valdajana VÕS §1060 alusel = VÕS §1056 lg.1 teise lause kohaselt vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kannatanule surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise eest) kahju tekitamises. Samuti loeb kohus tõendatuks hagejal kahju tekkimise. Asja materjalidega /tl.7-11,1420,91-96/ ja hageja põhikirjajärgse esindaja seletustega on tõendatud, et karjakoplis viibinud 60-pealisest lambakarjast hukkus koerteründe tagajärjel 26 lammast ja 12 lammast jäi teadmata kadunuks, koguväärtusega 75 800 krooni; samuti kandis hageja korjuste utiliseerimisega (loomsete jäätmete kahjutustamine ja vedu) seotud kulutusi summas 1 373.32 krooni /tl.12/. Kostja hageja kahjunõude suurusele vastuväiteid esitanud ega vastupidist tõendanud ei ole, vaid on tunnistanud hageja kahjunõude koosseisulise ja arvestusliku suuruse õigsust. Kostjale väärteoasjas inkrimineeritud

süüdistus (KokS §66-3 lg.2) eeldab süüteo koosseisulise elemendina kannatanule kahju tekitatust. Seega loeb kohus tõendatuks hagejal kahju tekkimise summas 77 173.32 krooni. Kohus ei loe põhjendatuks kostja esindaja seisukohta selles, et pole tõendatud hagejal kahju tekkimine just kostjale kuuluvate koerte ründe tagajärjel (põhjuslik seos). Kohus möönab, et antud juhul pole kindlaks tehtud teosündmuse otseseid pealtnägijaid, kuid samas leiab kohus, et põhjusliku seose olemasolu on tuvastatav ka asjas kogutud kaudsete tõendite põhjal ning nn. elimineerimismeetodi abil. Kohus märgib esmalt, et Riigikohus on oma varasemates lahendites (3-2-1-149-05, 3-2-1-5306, 3-2-1-78-06) korduvalt rõhutanud, et põhjuslik seos on olemas ka juhul, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud („conditio sine gua non“ reegel, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud). Nagu ülalmotiveeritud, on leidnud tõendamist fakt, et teosündmuse toimumisajal olid kostjale kuuluvad kaks koera pääsenud lahti koduterritooriumilt ning nendest ühel lohises järel jätkamiskohalt purunenud umbes 2-meetri pikkune kinnituskett. Hageja põhikirjajärgse esindaja seletuste ning tunnistajate R. V. ́i, I. V. , P. V. ja J.L’i ütlustest nähtuvana märkasid nad sündmuskohal (s.o. karjakoplis jõe ääres liivapaljandikul ja sündmuskohaga piirneval teel) hulgaliselt keti lohisemisjälgi /tl.102-108/. Nimetatud tunnistajate ütlustes sisalduv sellekohane fakt kattub ka väärteoasja menetlemisel koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollis ja fototabelites fikseerituga /tl.38,46,47/. Samuti on hageja põhikirjajärgse esindaja seletuste ning tunnistajate I. V. ja P. V. ütlustega tõendatud, et 22.05.2007.a. varahommikul sündmuskohale jõudes märkasid nad karjakopli tagumises nurgas põõsaste vahel punakat mustja pea ja –sabaga suuremat koera, millise looma tunnused kattusid kostjale kuuluva koera tunnustega. Kohtul puudub alus kahelda nimetatud tõendite usaldusväärsuses ja tegelikule reaalsusele vastavuses, sest isikute sellekohased seletused-ütlused on olnud järjepidevad ja faktoloogiliselt kattuvad nii väärteoasjas /tl.66-67,69-70/ kui ka kohtuistungil antud seletustega /tl.102-107/. Väärteoasja menetlemisel kogutud xxxxxxxxx xxxx OÜ (mis paikneb umbes 500 meetri kaugusel karjakoplist) turvakaamerate salvestistest /tl.57-65/ ning tunnistaja G. G. ülekuulamise protokollist /l.55-56/ nähtuvana on kostjale kuuluvad koerad liikunud üheskoos, kusjuures lammaste murdmisööle järgneval ööl on turvakaamerad salvestanud kaks koera, kellest ühel lohiseb järel ketijupp; oma koerte liikumist paaris väljaspool koduterritooriumi on väärteoasja menetlemisel kinnitanud ka kostja ise /tl.48-49/. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus veendunult seisukohale, et kostjale kuuluvad koerad viibisid teosündmuse toimumisajal karjakoplis ning teostasid lammaste murdmist. Siinkohal ei loe kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja viiteid turvakaamerate salvestistel lammaste murdmisööl kostja koerte mittekajastatuse kohta ja sellest tulenevat esindaja järeldust põhjusliku seose puudumise osas. Kohus märgib, et kostja koerte viibimine lammaste murdmisööl sündmuskohal on tõendatud muude tõenditega (vt. ülalmotiveeritut) ning turvakaamerate salvestistelt sellel daatumil koerte mittekajastatus pigem viitab koerte viibimisele sündmuskohal. Samuti ei loe kohus põhjendatuks kostja esindaja väiteid lammaste murdmisele teiste koerte ja/või mõne uluki poolt. Kostja pole kohtule esitanud oma väidet kinnitavat ühtegi tõendit, jättes täitmata TsMS §230 sätestatust tuleneva väite tõendamiskohustuse. Samas tunnistaja R.V’i kinnitusel kutsuti väärteoasja menetlemisel välja ka nn. „hundispetsialist“, kes käpa- ja murdmisjälgede põhjal välistas huntide viibimise sündmuskohal /tl.102-103/. Samuti on tunnistaja I.V. (kohaliku jahiklubi OÜ xxxxxx juhatuse esimees) kohtule kinnitanud, et

sündmuskohalt leitud kõik käpajäljed kuulusid koertele /tl.106-107/. Tunnistajate R.V.’i ja P.V.’i ning hageja põhikirjajärgse esindaja seletuste kohaselt kontrollisid nad murdmisööle järgneval hommikul ümberkaudseid majapidamisi, kuid seal asuvad kõik koerad olid koduterritooriumil korrektselt suletuna või ketitatuna; ainsana polnud kodus just kostjale kuuluvad koerad /tl.104,105/. Eeltoodud tõenditest johtuvana ei loe kohus ümber lükatuks fakti kostjale kuuluvate koerte osalusest lammaste murdmises ega –tõendatuks lammaste murdmist teiste koerte ja/või mõne uluki poolt. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust ei väära ka kostja esindaja viited kostja koerte väljaheites lambavilla või –jäänuste mittetuvastatuse kohta ning kahe koera füüsiline suutmatus nii lühikese aja jooksul murda maha nii suurel territooriumil nii palju lambaid. Kostja poolt taotletud tunnistaja J. L. (veterinaar) on kohtule kinnitanud, et looma seedimisvõime sõltub tema vanusest, füsioloogilisest eripärast, toidu iseloomust ja muudest faktoritest ning üldjuhul läbib toit koera seedekulgla umbes ühe ööpäevaga; tunnistaja kinnitusel ei leidnud ta esmaselt toodud uurimismaterjalist (koera väljaheide) lambavilla või –jäänuste jääke, kuid tuvastas ühe koera väljaheites lambavilla olemasolu teistkordselt esitatud uurimismaterjalis /tl.107108/. Kohus leiab, et kuna koerte esmane väljaheiteproov võeti alles ülejärgmisel päeval pärast teosündmust ning teine uurimismaterjal teisel päeval pärast koertele eksperimendi korras sissesöödetud lambajääke, ei piisa taolisest tõendusmaterjalist välistamaks kostja koerte osalust lammaste murdmises. Siinkohal arvestab kohus ka asjaolu, et tunnistaja kinnitusel põhinevad tema ütlused uurimismaterjali päritolu ja proovivõtmismeetodi/-aja osas vaid kostja sellekohastel selgitustel, mistõttu nende faktide kontrollimise võimatus pärsib kohtu hinnangul tõendi usaldusväärsust. Samuti ei loe kohus veenvaiks kostja esindaja väiteid kahe koera suutmatusest murda nii palju lambaid. Hageja põhikirjajärgse esindaja kinnitusel käis karjakoplis lambaid kontrollimas eelmisel õhtul 21.00 ajal ning siis oli tarastik ja seal asuvad loomad terved, kuid järgmisel varahommikul umbes kella 06.30 ajal kuulis ta kodus ärgates karjakoplist kostuvat lärmi – koerte haukumist ja lammaste kisa. Karjakoplist kostunud koerte haukumist 21.05.2007.a. hilisõhtul on väärteoasja menetlemisel kinnitanud ka tunnistaja G.G. /tl.55-56/. Seega on tuvastatav lammaste murdmise võimaliku ajavahemikuna aeg kella 21.30-st kuni 06.30-ni; s.o. 9 tundi. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust veenab ka tunnistaja J.L.’i ütlustest nähtuv, milliste kohaselt oli tema sündmuspaigale jõudes osad lambakorjused koolnukangestunud, kuid osad veel mitte; mõned raskelt vigastatud lambad olid veel elus, kuid nad tuli vigastuste tõttu hukata /tl.108/. Kuna koolnukangestus tekib veterinaari (tunnistaja J.L.) kinnitusel 2-4 tunni möödudes, kinnitab lammaste taoline seisund kohtu hinnangul lammaste murdmist pikema ajaperioodi vältel. Samuti on kohus seisukohal, et kaks täies elujõus üle keskmist kasvu ja piisava liikumisvabadusega harjunud koera on suutelised murdma 9 tunni jooksul 26 lammast (sealhulgas arvestatuna ka raskelt vigastatud ja uppunud lambaid). Kohus märgib, et taolise arvestusmetoodika kohaselt kuluks ühel koeral ühe lamba murdmiseks keskmiselt 41,5 minutit, milline aeg on piisav nii murdmistoimingu sooritamiseks kui ka sellele järgnevaks puhkamiseks. Kohtu sellekohase järeldusotsustuse õigsust veenab ka tunnistaja J.L. avaldatu, mille kohaselt tema praktikas esinenud juhtumi puhul oli 7-pealine hundikari suutnud ühe öö jooksul murda ühes karjakoplis paari tunniga 30-40 lammast ning siirdudes 10 kilomeetri kaugusel asuvasse teise karjakoplisse murda veel 10 lammast /tl.108/ (s.o. 1 hunt ühe lamba 21 minuti jooksul). Eeltoodud tõendeid analüüsides ja kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks põhjusliku seose olemasolu kostja õigusvastase käitumise ja hagejal seeläbi tekkinud kahju vahel.

Kuna ülalmotiveerituga on kohus tuvastanud kostja tsiviilvastutuse tekke aluseks olevad kõik kohustuslikud koosseisulised elemendid, vastutab kostja tema koerte poolt hagejale tekitatud kahju eest ning on kohustatud selle viimasele hüvitama. Seega tuleb kostjalt välja mõista hagejale tekitatud kahju hüvitisena 77 173.32 krooni. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.

A.Kaldma kohtunik 27.03.2009.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.