Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Piret Rõuk
Tsiviilasja number
2-08-50279
Tsiviilasi
VJ hagi FOÜ vastu töölepingu lõpetamise formuleeringu muutmiseks, hüvitise, saamata jäänud töötasu ja viivise, lõpparve tasumisega viivitamise eest viivise väljamõistmiseks ning puhkuse hüvitise väljamõistmiseks 258 135.41 krooni Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende Hageja: VJ (isikukood: XXX, elukoht: XXX) esindajad Hageja lepinguline esindaja: V Timofejeva Kostja: FOÜ (registrikood: XXX, asukoht: XXX)
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Menetlusabi taotlemise kord
riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest.
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on pooltevahel sõlmitud tööleping. Hageja palub lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 82 lg 1 alusel alates 25.06.2008.a seoses kostjapoolse lepingutingimuste mittetäitmisega ning välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 82 lg 2 alusel summas 81 258.66 krooni, saamata jäänud töötasu ja lähetuskulud summas 161 167.15 krooni, palga maksmisega viivitamise eest viivis PalS § 35 alusel summas 17 403.20 krooni, lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest viivis TLS § 119 lg 2 alusel summas 40 629.33 krooni, puhkusehüvitis summas 51 709.60 krooni hageja kasuks. Kostja vastuväited Kostja seaduslik esindaja sai hagimaterjalid kätte isiklikult 02.12.2008 allkirja vastu üleandmisega. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendus TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 05.02.2009.a esitas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud
ning kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on Eesti Vabariigi töölepinguseadus (TLS) § 82 lg 1, mille kohaselt töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. TLS § 82 lg 2 kohaselt Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu. TLS § 74 lg 2 ja palgaseaduse (PalS) § 32 lg 1, mille kohaselt on tööandja kohustatud maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. PalS § 2 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale vastavalt töölepingule. Puhkuseseaduse (PuhkS) § 25 kohaselt on tööandja kohustatud töötajale töölepingu lõpetamisel välja maksma hüvitise kasutamata jäänud puhkuse eest. TLS § 119 lg 2 kohaselt kohustub tööandja lõpparve kinnipidamise eest tasuma töötajale keskmist palka iga väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud: hageja poolt tasutud riigilõiv summas 6750.00 krooni ja hageja lepingulise esindaja kulud jätta kostja kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määrab tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Võttes arvesse asja keerukust ja töömahtu on kohus seisukohal, et vastavalt TsMS § 175 lg 1 tuleb kostjalt mõista välja hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulutused, mis kohtu hinnangul on 5000 krooni. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eesti Vabariigile käesoleva asja menetlemisega tekkinud menetluskulu - hagiavalduse esitamisel on tasutud riigilõivu 2000.00 krooni vähem. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.