Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.03.2009, Tallinn
Tsiviilasi
Lev Rattšeki hagi Margus Tikki ja Kristjan Kruusi vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks ja kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1 000 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.07.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lev Rattšeki apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Lev Rattšek (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx xxxxxxx) Kostja I Margus Tikk (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx xxxxxxx), esindaja adv Natalia Lausmaa Kostja II Kristjan Kruus (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxx xx xxxxxxx), esindaja adv Jaan Tedder
Resolutsioon
1.Jätta Harju Maakohtu 08.07.2008 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.
Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.07.06.1996 sõlmiti Lev Rattšeki ja Kristjan Kruusi vahel korteri, asukohaga Xxxxx xxx Tallinn, ostu-müügileping. Lev Rattšeki nimel on volikirja alusel lepingule alla kirjutanud Margus Tikk. Lepingu järgi on müügihind 140 000 krooni müüjale üle antud enne lepingule alla kirjutamist. Hageja ei ole volikirjale alla kirjutanud, mida tõendab ka ekspertiisiakt nr 90.
2.Pärast seda, kui Kristjan Kruus sai teada, et korter on Lev Rattšeki valduses ning Margus Tikil puudus volitus müügilepingu sõlmimiseks, müüs Kristjan Kruus vaidlusaluse korteri AS-le Pindi Kinnisvara 2 100 USD eest. Käesolevaks ajaks on korter veel kahel korral edasi müüdud, mistõttu ei ole korterit võimalik enam tagastada.
3.Tuginedes tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 66 lg-le 2 ja §-le 103 palus hageja tunnustada Lev Rattšeki ja Kristjan Kruusi vahel 07.06.1996 sõlmitud müügilepingu tühisust. Antud korterit hindas hageja summas 1 000 000 krooni, mida pidas temale tekitatud kahju summaks ning millise palus kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kostjate vastuväited
4.Margus Tikk hagi ei tunnistanud. Margus Tikk tegutses notari poolt tõestatud volikirja alusel, mille õiguses ja seaduslikkuses tal kahtlusi ei olnud. Kostja töötas AS-s Pindi Kinnisvaras maaklerina ning volituse ja ülesande korter erastada ning hiljem võõrandada, sai ta oma vahetult tööandjalt J. R., kelle ülesandel oli sõlmitud ka korteri ostu-müügi eelleping. Sama volikirja alusel tegutsedes sõlmis ta 08.05.1996 RAS Ehitajate EEV-ga korteri erastamise ostu-müügilepingu, millist tehingut hageja ei vaidlustanud.
5.Hageja oli algusest peale teadlik eellepingu sisust, mille kohaselt erastatud korter ei pidanud jääma hageja omandisse, vaid minema üle Pindi Kinnisvara AS omandisse. Seega 07.06.1996 tehingu sõlmimine hageja varalisi õigusi iseenesest ei kahjustanud, mistõttu puudub põhjuslik seos hageja väidetavalt tekkinud kahju ja Margus Tiki käitumise vahel.
6.Kristjan Kruus hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole vaidlustanud tema kasutuses olnud eluruumi erastamislepingut, samuti tema ja Pindi Kinnisvara vahel 25.07.1996 sõlmitud üürilepingut. Hageja ei ole täpsustanud tehingut, millisest talle kahju tekkis. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
7.08.07.2008 otsusega Harju Maakohus jättis Lev Rattšeki hagi Margus Tiki ja Kristjan Kruusi vastu tehingu tühisuse tunnustamiseks ja kahju hüvitamiseks rahuldamata. Menetluskulud jäid Lev Rattšeki kanda.
2(5)
8.Asja lahendamisel lähtus kohus 07.06.1996 sõlmitud korteri müügitehingu ajal kehtinud TsÜS § 66 lg-test 2 ja 5 ning TsÜS §-st 61.
9.29.08.1995 sõlmis Ljudmilla Smõtskova kui eluruumi Xxxxx x-xx üürnik, AS-ga Pindi Kinnisvara eellepingu eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimiseks ning laenulepingu. Eellepingu kohaselt garanteeris AS Pindi Kinnisvara eluruumi Xxxxx xxx erastamise õigustatud subjekti nimel ning seejärel ostmise enda nimele, tasudes erastaja üüri ja kommunaalteenuste võlad ning pärast eluruumi ostu-müügilepingu vormistamist kohustus sõlmima erastajaga üürilepingu. Vastavalt 08.05.1996 ostumüügilepingule erastati eluruum Xxxxx x-xx Lev Rattšeki nimel. RAS Ehitajate EEV teatise kohaselt on tasutud erastamishind 20 550 krooni erastamisväärtpaberi arvega eeldatavalt AS Pindi Kinnisvara poolt. AS Pindi Kinnisvara on tasunud RAS Ehitajate EEV-le eluruumil Xxxxx x-xx lasuva üürivõla 4300 krooni 15.06.1996. Seega lähtuvalt 29.08.1995 eellepingust oli Ljudmilla Smõtskova ja tema pereliikmete ning AS Pindi Kinnisvara tahe suunatud sellele, et erastada eluruum Xxxxx x-xx õigustatud subjekti nimel ning seejärel võõrandada eluruum AS-le Pindi Kinnisvara, kes kohustus sõlmima üürilepingu, et võimaldada hagejal ja tema pereliikmetel eluruumi Xxxxx x-xx ka edaspidi kasutada.
10.Tunnistaja J. R. ütluse kohaselt tegeles AS Pindi Kinnisvara üürivõlglaste korterite erastamise ja nendele asenduspindade leidmisega. Põhimõte oli see, et korter pidi jääma Pindi Kinnisvara omandisse ning üürnik võis jätkata elamist samas eluruumis üürilepingu alusel.
11.07.06.1996 sõlmiti eluruumi Xxxxx x-xx ostu-müügileping Lev Ratšeki ja Kristjan Kruusi vahel. Nimetatud ostu-müügilepingu alusel ei saanud Kristjan Kruus korteri Xxxxx x-xx omanikuks, sest korteri valduse reaalset üleandmist ei toimunud. 25.07.1996 müüs Kristjan Kruus vaidlusaluse korteri AS-le Pindi Kinnisvara. Seega oli tekkinud olukord, mis vastas AS Pindi Kinnisvara ja Ljudmilla Smõtskova tahtele enne korteri erastamist ning milles oldi eelnevalt kokku lepitud.
12.Vahepealsetest tehingutest ei tekkinud hageja või tema pereliikmete ja Kristjan Kruusi vahel võlaõiguslikku nõuet tulenevalt TsÜS § 66 lg-st 5, sest kumbki pool teisele midagi üle ei andnud. Ka ei tekkinud 07.06.1996 ostu-müügilepingust hagejale kahju. Korter oli hageja ja tema pereliikmete valduses.
13.Kriminaalasja raames teostatud käekirja ekspertiisiakti järgi ei saanud ekspert anda vastust kategoorilises vormis seoses uuritava allkirja lihtsusega. Samas tunnistaja R. R. ütlustest nähtub, et nad käisid kolmekesi (abikaasa ja ema) Magdaleena Haigla taga asuvas kontoris, hiljem käidi veel ühes kontoris, kus andsid oma passid, kuid alla millelegi ei kirjutanud. Ljudmilla Smõtskova ütluste kohaselt ei käinud nad notari juures, kuid tema ütlusi kohus arvestada ei saanud, kuna need on vastuolus R. R. ütlustega ja teiste asjas esitatud kirjalike tõenditega.
14.Lähtudes eelnevast ning arvestada ka kostja ja tema pereliikmete tahet eluruum erastada, siis tõenäoliselt andis Lev Rattšek volituse tehingute tegemiseks AS Pindi Kinnisvara töötajale Margus Tikile, allkirjastades volituse võimaldamaks teha tehinguid Xxxxx x-xx asuva korteriga. Seda kinnitab ka asjaolu, et Lev Rattšek ei ole erastamistehingut, mille tegi Margus Tikk hageja nimel sama volikirja alusel, vaidlustanud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
15.Lev Rattšek esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 08.07.2008 otsuse.
3(5)
16.Maakohtus ei ole analüüsinud vaidlusaluse otsuse aluseks olnud 29.08.1995 sõlmitud eluruumi ostu-müügileping eellepingut, mis oli sõlmitud Ljudmilla Smõtskova ja AS Pindi Kinnisvara vahel.
17.Hageja on korduvalt selgitanud, et erastamisleping oli sooritatud ilma hageja nõusolekuta ja volituseta. Hageja ei vaidlustanud nimetatud tehingut sellepärast, et erastamisleping ei rikkunud hageja õigusi.
18.Maakohus on asunud otsuses seisukohale, mis on vastuolus tegelikkusega. Hageja ei ole olnud nõus müüma eluruume, mida tõendab asjaolu, et hageja ega tema pereliikmed ei andnud kellelegi korterit üle. Vaidlusaluse ostu-müügilepingu alusel ei saanud Kristjan Kruus Xxxxx x-xx korteri omanikuks, sest valduse reaalset üleandmist ei toimunud. Kuivõrd Kristjan Kruus ei saanud korteri omanikuks, siis ei olnud tal ka õigus korteriga tehinguid teha.
19.TsÜS § 70 järgi on tehing, mille pooled on teinud teise tehingu varjamiseks teeseldud tehing. Teeseldud tehing on tühine. Seega on tühine ka Lev Rattšeki ja Kristjan Kruusi vahel 07.06.1996 sõlmitud ostu-müügileping, sest müügilepingu sõlmimisega soovisid tehingu vormistanud isikud varjata pandilepingu sõlmimist. Margus Tikile antud volikirjast ei ole näha, et hageja oleks andnud Margus Tikile volituse tema nimelt pandilepingu sõlmimiseks või volituse muul viisil tema varaga J.Juhansoo laenukohustise täitmise tagamiseks. Seega on varjatud tehing sõlmitud Margus Tiki poolt Lav Rattšeki nimel volituse piire ületades ning TsÜS § 103 järgi on tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud selleks volitust, tühine. Tühine tehing on kehtetu algusest peale (TsÜS § 66 lg 3).
20.Kuna Kristjan Kruus ei olnud müüdava vara omanik, siis vara võõrandamist omanikuks mitteoleva isiku poolt on seaduse oluline rikkumine. TsK § 448 järgi kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Vastustajate seisukoht
21.Margus Tikk ja Kristjan Kruus paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
23.Hageja oli korteri Xxxxx x-xx üürniku perekonnaliige ning omas seega kokkuleppel teiste perekonnaliikmetega korteri erastamisõigust. Hageja leiab, et kostajad, erastades ja võõrandades vaidlusaluse korteri tema tahte vastaselt, tekitasid talle materiaalset kahju 1 000 000 krooni. Kolleegiumi arvates ei ole hageja välja toonud ega tõendanud õigusvastase kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks vajalikke asjaolusid - kostjate õigusvastast käitumist, kahju olemasolu ja põhjuslikku seost kostjate käitumise ja kahju tekkimise vahel.
24.Maakohus tuvastas, et kostjate tegevus hageja nimel korteri erastamisel ja selle AS-le Pindi Kinnisvara edasivõõrandamisel ei olnud hageja tahte vastane. Margus Tikk tegutses Xxxxx x-xx korterit erastades ja edasi võõrandades hageja poolt välja antud notariaalse volikirja alusel, mille kehtivust eeldatakse. Maakohus leidis õigesti, et dokumendi võltsitus ei leidnud menetluses tõendamist. Ainuüksi eksperdi tõenäolises vormis antud arvamus ei saa olla aluseks, et lugeda allkiri võltsituks. Asjas on läbi viidud kriminaalmenetlus, kus keelduti nii AS Pindi Kinnisvara töötajate kui ka hageja allkirja tõestanud notari kriminaalvastutusele võtmisest nende käitumises kuriteo koosseisu puudumise tõttu. Eeluurimise käigus tehti kindlaks, et Ljudmilla
4(5)
Smõtskova, Lev Rattšek ja Rimma Rattšek olid võlgu korteri üüri eest ning ei saanud seetõttu korterit erastada. Selleks pöördusid nad AS Pindi Kinnisvara poole, et nende kaudu tasuda üürivõlg ja erastada korter. Kõik asjaosalised andsid eeluurimise käigus ütlusi, et viibisid notaribüroos ja kirjutasid alla paberile, mille järgi korter erastatakse AS Pindi Kinnisvara poolt. Hageja andis eeluurimise käigus ütlusi, et ta viibis koos Ljudmilla Smõtskova ja R. R.ga notari büroos, kus kirjutas alla paberile, mille sisu ei oska seletada.
25.Ebaõige on apellandi väide, et maakohtus ei ole analüüsinud vaidlusaluse otsuse aluseks olnud 29.08.1995 sõlmitud eluruumi ostu-müügilepingu eellepingut, mis oli sõlmitud Ljudmilla Smõtskova ja AS Pindi Kinnisvara vahel. Maakohus on muuhulgas ka selle eellepingu alusel tuvastanud korteri üürniku Ljudmilla Smõtskova tahte erastada eluruum AS Pindi Kinnisvara abiga ja seejärel võõrandada korter AS-le Pindi Kinnisvara. Asjaolu, et eelleping ei ole sõlmitud notariaalses vormis, ei oma käesoleval juhul tähendust, sest vaidluse esemeks ei ole selle lepingu kehtivus.
26.Asjaolu, et hageja ei vaidlustanud erastamislepingu kehtivust, mille Margus Tikk sõlmis hageja nimel sellesama volikirja alusel, näitab samuti, et hageja sooviks oli AS Pindi Kinnisvara vahendusel korter erastada. Ilma volitust andmata ei oleks Margus Tikk saanud hageja nimel korterit erastada. Hageja ei ole näidanud, et ta soovis ja tal oli võimalik korter erastada ilma AS Pindi Kinnisvara vahenduseta.
27.Asjaolu, et hageja ja tema pereliikmed ei andnud kellelegi korterit üle, ei näita nõusoleku puudumist korteri müügiks. Eellepingus leppisid Ljudmilla Smõtskova ja AS Pindi Kinnisvara kokku, et viimane kohustub pärast eluruumi ostu-müügilepingu vormistamist sõlmima Ljudmilla Smõtskovaga üürilepingu. Seega pidigi hageja perekond korterisse edasi elama jääma ja neid välja ei tõstetud. Pindi Kinnisvara AS sõlmis hagejaga 25.07.1996 üürilepingu.
28.Kuna hageja ei soovi omandiõiguse taastamist korterile, vaid soovib kahju hüvitamist, puudub hagejal õiguslik huvi korteriga toimunud müügitehingute vaidlustamiseks.
29.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel apellandi kanda.
Gaida Kivinurm
Kaupo Paal
Reet Allikvere
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.