Kohtuasja number
2-03-666
Otsuse kuupäev
08.juuli 2008
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
LR(isikukood XXX, XXX) hagi MT ́i (isikukood XXX, XXX) ja KK(isikukood XXX, XXX) vastu tehingu tühisuse tunnustamise ja kahju hüvitamise nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
09.juuni 2008
Istungil osalenud isikud
hageja LR, hageja esindaja L Bespalova, kostja MT, kostja esindaja adv Natalia Lausmaa, kostja KK ja kostja esindaja adv Jaan Tedder
Resolutsioon Jätta LR hagi MT ́i ja KK vastu tehingu tühisuse tunnustamise ja kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja LR kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. 07.juunil 1996 on sõlmitud LR ja KK vahel korteri asukohaga Tallinn, XXX müügileping. LR nimelt on volikirja alusel lepingule alla kirjutanud MT. Lepingu järgi on müügihind 140 000 krooni müüjale üle antud enne lepingule alla kirjutamist. Hageja kinnitab, et ta ei ole volikirjale alla kirjutanud, mida tõendab ka ekspertiisiakt nr 90. Tuginedes tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 66 lg 2 ja § 103 palub hageja tunnustada LR ja KK vahel 07.juuni 1996 sõlmitud müügilepingu tühisust.
Pärast seda, kui KK sai teada, et korter on LR valduses ning MT puudus volitus müügilepingu sõlmimiseks, müüs KK vaidlusaluse korteri AS P2 100 USD eest. Käesolevaks ajaks on korter veel kahel korral edasi müüdud, mistõttu ei ole korterit võimalik enam tagastada. Antud korterit hindab hageja summas 1 000 000 krooni, mida peab temale tekitatud kahju summaks ning millise palub kostjatelt solidaarselt välja mõista. Kostjate vastuväited. Kostja MT hagi ei tunnista. MT tegutses notari poolt tõestatud volikirja alusel, mille õiguses ja seaduslikkuses tal kahtlusi ei olnud. Sama volikirja alusel tegutsedes sõlmis ta 08.05.1996 RAS EEV korteri erastamise ostumüügilepingu, millist tehingut hageja ei vaidlustanud. Seetõttu leiab kostja, et 07.06.1996 ostu-müügilepingu sõlmimisel tegutses ta heauskselt temale antud volituste piires. Seega asjaolu, et hilisema ekspertiisiga seati volituse olemasolu allkirja vaidlustamise teel kahtluse alla, ei ole veel aluseks MT kui volituse alusel tehingu sõlmijalt kahju sissenõudmiseks. Kostja töötas AS Ps maaklerina ning volituse ja ülesande korter erastada ning hiljem võõrandada, sai ta oma vahetult tööandjalt JR, kelle ülesandel oli sõlmitud 30.08.1996 ka korteri ostu-müügi eelleping. Hageja oli algusest peale teadlik eellepingu sisust, mille kohaselt erastatud korter ei pidanud jääma hageja omandisse, vaid minema üle PAS omandisse, mis toimuski 25.07.1996 sõlmitud ostu-müügilepinguga. Seega 07.06.1996 tehingu sõlmimine hageja varalisi õigusi iseenesest ei kahjustanud, mistõttu puudub põhjuslik seos hageja väidetavalt tekkinud kahju ja MT käitumise vahel. Kostja KK hagi ei tunnista. Hageja ei ole vaidlustanud tema kasutuses olnud eluruumi erastamislepingut, samuti tema ja P vahel 25.07.1996 sõlmitud üürilepingut. Hageja sisuliselt otsitud ja paljasõnalised väited seoses tema petmise või tema teadmatuse ja viletsa riigikeele oskusega manipuleerimisest isikustamatu kostja poolt, ei saa olla aluseks hagi rahuldamisele. Tähelepandav antud tsiviilasjas on vaieldamatult tõsiasi, et hageja ei ole olnud kunagi korteriomandi Tallinn XXX omanikuks. Hageja ei ole täpsustanud tehingut, millisest talle kahju tekkis. Kohtu järeldused. Kohus, kuulanud ära tunnistajate JR ́i, LS ja RR ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt VÕS RakS § 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hageja vaidlustas 07.06.1996 müügitehingu. Nimetatud tehingu ajal kehtinud TsÜS § 66 lg 2 kohaselt seadusega vastuolus olev tehing on tühine, välja arvatud, kui seadust ei ole oluliselt rikutud. Sama paragrahvi 5.lõike järgi tühise tehingu järgi saadu peavad pooled tagastama, selle võimatuse korral aga hüvitama saadu rahas.
Kuni 1.juulini 2002 kehtinud TsÜS § 61 kohaselt on tehingus eelkõige oluline isiku tahe, mis on väljendatud tahteavalduses. Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb lähtuda ka poolte käitumisest enne ja pärast lepingu sõlmimist. 29.08.1995 sõlmis LS, eluruumi XXX üürnik, AS P eellepingu eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimiseks ning laenulepingu. Eellepingu kohaselt garanteeris AS P eluruumi XXXerastamise õigustatud subjekti nimel ning seejärel ostmise enda nimel, tasudes erastaja üüri ja kommunaalteenuste võlad ning pärast eluruumi ostu-müügilepingu vormistamist kohustus sõlmima erastajaga üürilepingu. Vastavalt 08.05.1996 ostu-müügilepingule erastati eluruum XXX LR nimel. RAS EEV teatise kohaselt on tasutud erastamishind 20 550 krooni erastamisväärtpaberi arvega eeldatavalt AS P poolt. AS P on tasunud RAS EEV eluruumil XXX lasuva üürivõla 4 300 krooni 15.06.1996. (Krim.toimik lk 91). Seega lähtuvalt 29.08.1995 eellepingust oli LS ja tema pereliikmete ning AS P tahe suunatud sellele, et erastada eluruum XXX õigustatud subjekti nimel ning seejärel võõrandada eluruum AS P, kes kohustus sõlmima üürilepingu, et võimaldada hagejal ja tema pereliikmetel eluruumi XXX ka edaspidi. Tunnistaja JR ́i ütluse kohaselt tegeles AS Püürivõlglaste korterite erastamise ja nendele asenduspindade leidmisega. Põhimõte oli see, et korter pidi jääma P omandisse ning üürnik võis jätkata elamist samas eluruumis üürilepingu alusel. 07.06.1996 sõlmiti eluruumi XXX ostu-müügileping LR ja KK vahel. Nimetatud ostumüügilepingu alusel ei saanud KK korteri XXX omanikuks, sest korteri valduse reaalset üleandmist ei toimunud. 25.07.1996 müüs KK vaidlusaluse korteri AS P. Seega oli tekkinud olukord, mis vastas AS P ja LS tahtele enne korteri erastamist ning milles oldi eelnevalt kokku lepitud. Vahepealsetest tehingutest ei tekkinud hageja või tema pereliikmete ja KKvahel võlaõiguslikku nõuet tulenevalt TsÜS § 66 lg 5, sest kumbki pool teisel midagi üle ei andnud. Ka ei tekkinud 07.06.1996 ostu-müügilepingust hagejale kahju. Korter oli hageja ja tema pereliikmete valduses. Hageja oleks saanud oma õigusi kaitsta omandiõiguse tunnistamise hagi esitamisega AS P vastu. Mis tõenäoliselt võinuks kaasa tuua tema vastu võlaõigusliku nõude esitamise. Hageja omandiõiguse tunnistamise nõuet ei esitanud, vaid lähtus 29.08.1995 sõlmitud eellepingust ja sõlmis 25.07.1996 AS Püürilepingu. Seega saab hageja käitumisest järeldada, et tema ning tema pereliikmete tahe oli suunatud AS P sõlmitud eellepingu täitmisele, so eluruumi erastamisele ning pärast AS P poolt korteri omandamist, üürilepingu sõlmimisele. Järgnevalt kohus puudutab vaidlustatud tehingu tühisuse asjaolusid. Asjaolu, et 07.06.1996 ostu-müügilepingu järgi ei toimunud korteri omandamist, ei välista, et tegemist oli kehtiva võlaõigusliku müügilepinguga. Kohus ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt puudus MT volitus tehingu tegemiseks. Kriminaalasja raames teostatud käekirja ekspertiisiakti järgi ei saanud ekspert anda vastust kategoorilises vormis seoses uuritava allkirja lihtsusega. Ekspert arvas, et 30.08.1995 volitusel nr 11264 olev allkiri LR nimel on kirjutatud eeldatavalt mitte tema poolt. Samas on tunnistaja RR seletanud, et nad käisid kolmekesi (abikaasa ja ema) Magdaleena Haigla taga asuvas kontoris, hiljem käidi veel ühes kontoris, kus andsid oma passid, kuid alla millelegi ei kirjutanud.
LS ütluse kohaselt ei käinud nad notari juures. Kohus ei saa arvestada LS(LS) ütlustega, kuna need on vastuolus RR ütlustega ja teiste asjas esitatud kirjalike tõenditega. LS eitas ka uurija juures käimist, kuid kriminaalasja toimikus asuvate protokollidest nähtub, et teda on mitmel korral keskuurimisbüroo uurimisosakonnas üle kuulatud. Kui lähtuda eelnevast ning arvestada ka kostja ja tema pereliikmete tahet eluruum erastada, siis tõenäoliselt andis LR volitused tehingute tegemiseks AS P töötajale MT ́ile, allkirjastades volituse võimaldamaks teha tehinguid XXX asuva korteriga. Seda kinnitab ka asjaolu, et LR ei ole erastamistehingut, mille tegi MT hageja nimel sama volikirja alusel, vaidlustanud Seega leiab kohus, et 07.06.1996 ostu-müügileping ei ole tühine. Kohtu arvates, isegi siis kui nimetatud ostu-müügileping oleks mingil põhjusel tühine, ei ole hagejal lepingu tühisuse tunnustamisega antud juhul võimalik saavutada oma eesmärki kahju 1 000 000 krooni hüvitamiseks, sest tehingute tegemise lõppeesmärgiks XXX asuva korteriga, ei olnud mitte korteri omandamine hageja poolt vaid selle korteri kasutamine üürilepingu alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.