Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

2-09-9646 09.03.2009 esitas TK Harju Maakohtule avalduse, milles palub algatada OÜR(kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse. Avalduse kohaselt sundlikvideeriti 13.05.2008 avaldajale kuuluv OÜR, sest aastaaruanded olid esitamata. Kuna likvideerimisest sai avaldaja alles hiljem teada, jäi firma nimele ARK registrisse kaks autot, millega ei saa teha ühtki registritoimingut. Avaldaja teatas 16.03.2009, et on nõus hakkama OÜR likvideerijaks ning likvideerimise eest tasu ei soovi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud nõuetele ja ei esine avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Vastavalt TsMS § 477 lg-le 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetel on OÜRregistrist 13.05.2008 kustutatud äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel. Kohus leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. ÄS § 60 lg-st 1 tuleneb, et kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud. Kui äriühing nimetatud tähtaja jooksul majandusaasta aruannet ei esita ega põhista registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja kooskõlas ÄS § 60 lg-ga 2 avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta. Juhul kui äriühing ÄS § 60 lg-s 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, ning äriühingu võlausaldajad ei ole taotlenud äriühingu likvideerimist, võib registripidaja ÄS § 60 lg 3 järgi äriühingu äriregistrist kustutada, järgides ÄS § 59 lg-s 4 sätestatut. ÄS § 60 lg-st 5 tuleneb, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriregistri elektroonilise teabesüsteemi andmetest nähtuvalt ei viidud enne OÜR registrist kustutamist läbi likvideerimismenetlust ning avaldaja väidete põhjal on osaühingul jaotamata vara (kaks autot). Eeltoodust nähtuvalt on vajalikud likvideerimisabinõud ning läbi tuleb viia OÜR likvideerimine. Vastavalt TsMS § 603 lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Vastavalt ÄS § 206 lg-le 1 on osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või

2-09-9646 kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt peab vähemalt üks likvideerija olema isik, kelle elukoht on Eestis. Seoses OÜR ikvideerimise otsustamisega on vajalik osaühingule likvideerija määramine. Nõusolekut likvideerija kohustuste täitmiseks on avaldanud ainuosanik ning äriühingu (endine) juhatuse liige TK. Nimetatud isik vastab kohtule teadaolevalt ÄS § 206 lg-s 1 ja § 180 lg-tes 2-31 sätestatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Eeltoodut arvestades määrab kohus OÜR likvideerijaks TK’i. Kohus peab vajalikuks selgitada, et osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: • lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2); • esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210); • koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2); • koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3); • avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212); • rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1); • koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1); • esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3); • esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1); • andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1). Kooskõlas TsMS § 478 lg-ga 4 hakkab käesolev määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest OÜR (TsMS § 606 lg 1). Juhindudes ÄS § 208 lg-st 2, saadab kohus käesoleva määruse äriregistrile likvideerijakande tegemiseks. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta OÜR kanda.

2-09-9646

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.