Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud 02.08.2002 müüs hageja kostjale vara, mille kohta esitas hageja samal kuupäeval kostjale arve nr 236 summas 155 102,10 krooni. Vastavalt arvele kohustus kostja tasuma eelmainitud summa hiljemalt 09.08.2002. Kostja ei ole täitnud oma kohustust maksta kokkulepitud summa. 07.08.2003 kuulutas Põlva Maakohus välja hageja pankroti ning määras hageja pankrotihalduriks Olev Kuklase. Hageja nõue ja põhjendused Hageja on korduvalt taotlenud kostjalt tema kohustuse täitmist, kuid kostja ei ole oma kohustust täitnud. Kostja vastuväiteid selles osas, et hageja nõue kuulub tasaarvestamisele kostja poolt omandatud nõudega, hageja ei tunnista. Kostja omandatud nõuet ei ole olemas ning kostja väidetud tasaarvestust ei ole teostatud. Hagejal puuduvad andmed tasaarvestuse aluseks olevate arvete esitamisest, samuti ei ole hageja pankrotihaldurile üle antud dokumentides eelmainitud arveid ega kostja esitatud tasaarvestuse kokkulepet. Hageja palus kostjalt VÕS § 208 lg 1 ning VÕS § 100 ning VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista võlgnevuse vastavalt arvele nr 236 summas 155 102,10 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei eita oma kohustust tulenevalt 02.08.2002 ostumüügilepingust. Samas osundas kostja, et ta sõlmis 12.08.2002 nõude loovutamise lepingu nr 120802-NL, mille alusel ta omandas OÜ-lt NB Oil Group nõude summas 155 102,10 krooni hageja vastu. 13.08.2002 vormistasid kostja ja hageja tasaarvetuse kooskõlastuse nr 01-1308, millega pooled lugesid oma antud asjas esitatud vastastikused kohustused tasaarvestatuks. Kostja omandas eelmainitud nõude loovutamise lepinguga nõudeõiguse OÜ NB Oil Group poolt hagejale müüdud kütuste eest vastavalt järgnevatele arvetele ning kauba kättesaamist kinnitavatele saatelehtedele: 05.06.2002 arve nr 2727 ning saateleht nr 14339; 14.06.2002 arve nr 2925 ning saatelehed nr 14405, 14406 ja 14407; 20.06.2002 arve nr 3020 ning saateleht nr 14446; 12.08.2002 arve nr 12082. Kuna vastavalt VÕS § 186 p-le 2 kohustus lõppeb tasaarvestusega, on hageja nõue lõppenud. Asjakohased ei ole hageja väited, et hagejal vastavad arved ja tasaarvestuse kooskõlastus puuduvad, see on hageja sisemise korraldamatuse probleem. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vaidlust ei ole, et hagejal on nõue kostja vastu, mis tulenes 02.08.2002 ostu-müügilepingust. Kostja tunnistas seda oma kirjalikus vastuses kohtule. Vaidlus on selles, kas kostja on omandanud hageja vastu kehtiva, see tähendab eksisteeriva nõude ning kas pooled on teinud vaidlusaluste nõuete osas tasaarvestuse. Kostja esitas kohtule nii nõude aluseks olevad arved-saatelehed (tl 59-64), mille alusel vastavad

2(5)

arved välja anti ning nõude loovutamise lepingu (tl 46), mille alusel ta omandas nõuded NB Oil Group OÜ-lt. Samuti esitas kostja kohtule nõude tasaarvestuse kohta tasaarvestuse kooskõlastuse (tl 48), milles hageja esindaja Ene Lõhmus kinnitas tasaarvestuse vaidlusaluste nõuete osas. Hageja tugines oma vastuväidetes sellele, et tema dokumentatsioonis puuduvad kostja esitatud dokumendid: arved, saatelehed ja tasaarvestust puudutav kooskõlastus. Samuti osundas hageja, et kostja esitatud arve nr 2727 ja selle aluseks oleva saatelehe nr 14339 vahel on vastuolu, kuna saatelehe alusel on vastuvõetud 5 000 liitrit bensiini, kuid arve on esitatud 10 000 liitri peale. Kohus, hinnanud esitatud asjaolusid, tuvastas, et kostja omandas kehtiva nõude hageja vastu ning pooled teostasid vastastikuste nõuete osas tasaarvestuse kostja osundatud ulatuses. Kostja esitatud tõenditega on tõendatud, et esialgne võlausaldaja NB Oil Group OÜ tarnis hagejale kütteaineid ning hageja võttis need vastu, mida kinnitavad esitatud saatelehed. Tunnistaja ütluste kohaselt kinnitas kütuse vastuvõtmist hageja tolleaegne tegevjuht Ene Lõhmus. Samuti kinnitas tunnistaja, et kütust võisid vastu võtta ka tankla operaatorid. Hageja esindaja osundatud vastuolu seoses arve nr 2727 ja saatelehe nr 14339 vahel ei oma antud asjas tähtsust, kuna vastavalt nõude loovutamise lepingu p-le 4 loovutati antud arve osas nõue vaid 19 452,11 krooni ulatuses, kuna ülejäänud osas oli arve esialgsele võlausaldajale tasutud. Seega lisatud saatelehes nr 14339 kinnitatud koguse 5 000 liitri maksumus 41 500 krooni (83 000:2), katab ka loovutatud nõude. Hageja vastuväited seoses sellega, et hagejal puuduvad vastavad arved ning saatelehed, ei anna alust kahelda kostja esitatud tõendites. Arvete puudumine hageja raamatupidamises tõendab hageja sisemise töökorralduse puudulikust ega ei saa olla aluseks NB Oil Group OÜ nõude olemasolu eitamiseks. Seega tekkis hagejal VÕS § 208 lg 1 alusel kohustus tasuda saadud kauba eest. Nõude loovutamise lepinguga on tõendatud, et kostja omandas nõude hageja vastu summas 155 102,11 krooni, mis tulenes 05.06.2002 arvest nr 2727 ning saatelehest nr 14339 (19 452,11 krooni ulatuses); 14.06.2002 arvest nr 2925 ning saatelehtedest nr 14405, 14406 ja 14407; 20.06.2002 arvest nr 3020 ning saatelehest nr 14446. Seega omandas kostja NB Oil Group OÜ-lt nõude hageja vastu summas 155 102,11 krooni vastavuses VÕS § 164 lg-ga 1. Tulenevalt kostja poolt hagejale 13.08.2002 esitatud tasaarvelduse kooskõlastusest, millele kirjutas alla ka hageja esindaja Ene Lõhmus, on tõendatud, et pooled teostasid vastastikuste nõuete osas tasaarvestuse summas 155 102,10 krooni vastavuses VÕS § 197 lg-ga 1. Seega hageja nõue kostja vastu lõppes VÕS § 186 p 1 kohaselt tasaarvestusega ja hagejal puudub kehtiv nõue kostja vastu ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused AS NBL (pankrotis) palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Maakohus jättis vaidluse lahendamisel kohaldamata pankrotiseadusest tuleneva erinormi tasaarvestuse lubatavuse osas, mistõttu jõudis maakohus ebaõigesti järeldusele, et hageja nõue kostja vastu on lõppenud tasaarvestuse tulemusena. Tasaarvestuse teostamise ajal kehtinud PankrS § 68 lg 4 teise lause kohaselt ei või tasaarvestada

3(5)

nõuet võlgniku vastu, mis on saadud nõude loovutamise teel ja mille saamisest on teatatud kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pankrotimenetluse kestel. Sama sätte kolmandast lausest tulenevalt kehtib teises lauses toodu ka siis, kui nõue võlgniku vastu oli loovutatud viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik oli sel ajal maksejõuetu. Samasisuline regulatsioon on sätestatud ka kehtiva PankrS § 99 lg-s 3, mille teise lause kohaselt ei saa loovutamisega saadud nõuet tasaarvestada, kui nõue võlgniku vastu oli loovutatud viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik oli sel ajal maksejõuetu ning nõude omandanud isik sellest loovutamise ajal teadis või pidi teadma. AS NBL pankrotimenetlus algatati Põlva Maakohtu 06.06.2003 määrusega ning kostja viidatud tasaarvestus teostati 13.08.2002 – seega kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. Tasaarvestuse teostamise ajal 2002 augustis oli AS NBL maksejõuetu. 2002.a toimus kahe AS-ile NBL kuulunud vara - Põlva tankla ja Liiva tankla - müük OÜ-le Premiks 1 000 000 krooni eest. Viidatud kinnistute müügiga lõpetati kogu AS NBL tegevus ning kinnistute müügi järgselt muutus AS NBL täielikult maksejõuetuks ja varatuks äriühinguks. Ettevõtte tegevuse lõppemisele viitab ka asjaolu, et 17.07.2002 avaldati Ametlikes Teadaannetes kuulutus, milles teatati, et AS NBL aktsionäride üldkoosoleku 10.07.2002 otsusega võeti vastu aktsiaseltsi lõpetamisotsus ning algatati likvideerimismenetlus ja likvideerijaks määrati Ene Lõhmus. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi. Apellant on kaebuses väitnud, et maakohus ei arvestanud nõuete tasaarvestamise ajal kehtinud PankrS § 68 lg 4 teises lauses sätestatuga. Apellandi arusaama kohaselt välistas PankrS § 68 lg 4 kostja nõude tasaarvestamise hageja nõudega. Kolleegium leiab, et apellandi väide on ebaõige. Tasaarvestuse tegemise ajal kehtinud PankrS § 68 lg 4 sätestas, et loovutamisega saadud nõuet võib pankrotimenetluses tasaarvestada ainult juhul, kui nõude omandamisest on võlgnikule kirjalikult teatatud ja nõude loovutamise leping on notariaalselt tõestatud või lepingule alla kirjutanud isikute allkirjade ehtsus on notariaalselt tõestatud. Nõuet võlgniku vastu, mis on saadud nõude loovutamise teel ja mille saamisest on teatatud kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pankrotimenetluse kestel ei või tasaarvestada. Käesolevas lõikes sätestatu kehtib ka siis, kui nõue võlgniku vastu oli loovutatud viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik oli sellel ajal maksejõuetu. Kolleegium leiab, et apellandi poolt viidatu ei ole asjakohane. PankrS § 68 reguleerib nõuete tasaarvestamist pankrotimenetluses, kuid hageja poolt nõutav summa arvestati tasa üle poole aasta enne hageja pankrotimenetluse algatamist. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi märgib hageja hagiavaldusse hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ja TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kolleegium märgib, et hageja ei ole tuginenud asjaolule, et kostja poolt tehtud tasaarvestus oleks tühine PankrS § 68 sätete rikkumise tõttu. Kohus ei või TsMS § 436 lg 4 järgi otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Lisaks kolleegiumi poolt eelnevalt tuvastatule, et PankrS § 68 lg 4 ei ole käesolevas vaidluses kohaldatav ja tasaarvestus ei ole tühine, ei saanud maakohus selle kohaldamist ka käsitada vastava väite puudumise tõttu.

4(5)

Alles apellatsioonkaebuses on hageja esmakordselt tuginenud tasaarvestuse tühisusele seoses PankrS § 68 sätestatu rikkumisega. TsMS § 652 lg 4 järgi uue asjaolu esitamist peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kuna hageja ei ole uue asjaolu esitamist apellatsioonkaebuses põhjendanud, siis juba ainuüksi sellest tulenevalt võiks jätta apellatsioonkaebuse viite tasaarvestuse tühisusele tähelepanuta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi tuleb käesolevas asjas menetluskulude kindlaksmääramisel ja jaotamisel kohaldada kuni 01.01.2006 kehtinud seadust. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1 ja 8 järgi apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu 21.07.2008 määrusega jätkati apellandile menetlusabi andmist ja vabastati ta riigilõivu 8 250 krooni tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellandilt TsMS § 190 lg 4 kohaselt riigilõiv välja mõista riigituludesse.

Ülle Jänes

Margo Klaar

Imbi Sidok

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.