Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Ele Liiv
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 17.märtsil 2009.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-08-21457
Kohtuasi
Hagi hind
FIE VK hagi AS K2 vastu mõista kostjalt „Eesti Miss Estonia” kaubamärgi õigusvastase kasutamise, hagejale tekitatud moraalse kahju ja isiklike autoriõiguste rikkumise ning konkurentsiseaduse eiramisega tekitatud mittevaraline kahju summas 100’000.- kr. Hageja – FIE VK(reg kood XXX, asukoht XXX) Kostja – AS K2 (reg kood XXX, asukoht XXX) Kostja esindaja – H Ruil 100’000.- krooni
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 16.02.2009.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon.
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Nimetatu ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused 29.05.2008.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostja vastu, 25.06.2008.a ja 16.12.2008.a täpsustas hageja oma nõudeid. Hagiavalduse kohaselt on hageja alates 1988.a korraldanud iludusvõistlusi „Miss Estonia” nime alla ja alates 1997.a „Eesti Miss Estonia” nime all 21 korda, missivõistlused on osalejate ja vaatajate seas üldtuntud. Hagejale kuulub alates 16.12.1996.a kaubamärk „Miss Estonia” ja alates 15.01.2001.a „Eesti Miss Estonia” registreerimisnumbriga 33102 klassis 41 – iludusvõistluste korraldamine. Hageja on kõikide „Miss Estonia” ja „Eesti Miss Estonia” (edaspidi ME ja EME) saadete formaadi, stsenaariumi ja lavastuse ainuautor (v.a. 1995 ja 2003.a). Teosed on reprodutseeritud videolindile, hageja on iludusvõistluste jäädvustamiseks ja üldsusele suunamiseks sõlminud lepingud ringhäälinguorganisatsioonidega (ETV ja TV3). Hagejale kuuluvad õigused 19882008.a tv-saadetele kui audiovisuaalsetele teostele. 09.09.2007.a näitas kostja eetris saadet „Miss World Estonia 2007”. Tegemist on „Eesti Miss Estonia” kaubamärgiga identse ja/või äravahetamiseni sarnase kaubamärgiga ja võisid tekitada vaatajates eksliku mulje ja hagejale olulist majanduslikku kahju. Lisaks kasutas kostja saates lõike hagejale kuuluvatest audiovisuaalsetest teostest „Miss Estonia” 1988 ja EME 1998.a finaalsaadete ja kroonimiste materjale ilma hagejalt nõusolekut küsimata. Teose loata kasutamine teenis telesaate vaatajate huvi ja saate reitingu tõstmise eesmärki, kostja sai seadusvastaselt konkurendi teabe. Kostja saatesse kutsuti hageja finaalsaadetes osalenud ME ja EME eksmisse intervjuude andmiseks. Sellega kasutas kostja ära ja mõjutas konkurendi esindajaid tegutsema 09.09.2007.a telesaates. Vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi. Kujunenud olukorras ei leidnud hageja 2008.a missivalimiste projektile toetajaid. Hageja reprodutseerib ja levitab kaubamärgiga „Eesti Miss Estonia” seotud kaupu ja teenuseid (reklaam, audiovisuaalne teos), olles selleks teinud kulutusi. Kaubamärk on hageja turustamisvahendiks ja müügiobjektiks, see on omandanud Eestis üldtuntuse, kostja kasutab seda ebaausalt ära ja on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt. Nimetatu tekitab hagejale kahju saamata jäänud tulu näol. Kostja on rikkunud hageja õigust autorsusele, kasutades oma saates hageja saate lõike olulises osas, põhimotiivi ideed ja nimetatud saatelõigus domineerisid kogu saate suhtes tervikuna – seega on ületatud motiveeritud maht lõikude kasutamise suhtes. Hagejale kui saadete stsenaariumi autorile ja tv-saadete kaasautorile on üle läinud kõik teose varalised õigused. Vastavalt kokkulepetele ETV ja TV 3-ga jaotusid autoriõigused audiovisuaalsele teosele hageja ja ringhäälinguorganisatsiooni vahel võrdsetes osades. Hageja ei ole kellelegi andnud luba kasutada oma teost teise teose osana või andnud luba teosele midagi lisada. Kostja on käitunud õigusvastaselt. Kostja poolt loodud tv-saate ja reklaamikampaaniaga on kahjustatud hageja mainet ja usaldusväärsust nii sponsorite kui reklaamiandjate seas. Kostja tegevus on hageja arvates vastuolus ausa konkurentsi, heade kommete ja tavadega. Hageja palub kohtul määrata hagejale tekitatud varalise ja mittevaralise kahju suurus. Hageja 07.10.2008.a kohtusse laekunud täpsustuste kohaselt oli küll kostja telesaate pealkiri „Miss World Estonia 2007”, kuid saate sisuks oli eelreklaamis väljakuulutatud eesmärk valida aasta Miss Estonia, isegi finaali tordil oli nimi „Miss Estonia 2007”. See on äravahetamiseni sarnane reklaamlause. Saate sisu jälgides saadi aru, et valitakse Miss Estonia 2007.a, kedai ka kuhugi saadetakse. Saatest jäi mulje, et võistluse ja saate korraldas kostja. Hagejale on
selgusetu, kes korraldas võistluse. Vaieldavate aastate ME ja EME finaalsaated tegid ETV ja TV 3 hageja plaani alusel, kes oli saadete autor. 1988.a olid vaid suusõnalised kokkulepped tolleaegse ETV juhtkonnaga, mistõttu koostöölepingut kirjalikku ei ole. Praktiliselt ja faktiliselt on hageja kõigi 21 aasta iluduskuninganna finaalvõistluste stsenaariumide autor, va 1995.a, mil selle tegi J.Pihel TV3-st. 05.12.1997.a sõlmis hageja ainuõiguse ostu-müügi lepingu AS TV 3-ga, mis kehtis kuni 15.06.1999. 29.04.1999.a tegi hageja TV3 juhile ettepaneku prolongeerida 1997.a Miss Estonia TV-saate tegemise lepingut järgmisele kokkuleppelisele perioodile samadel põhimõtetel. Hr Jõesaar kirjutas selle peale resolutsiooni 30.04.1999.a – „põhimõtteliselt nõus, rahalised maksed 1999.a tasemel”. TV 3 on teatanud, et 05.12.1997.a lepingut neil ei ole, kuna peavad lepinguid säilitama 7 aastat. Vastavalt TV 3-ga sõlmitud lepingu p-le 8 oli stsenaariumi autor hageja TV 3ga võrdne partner. P 8.2 kohaselt oli lepingus nimetatud saadete müüks võimalik kolmandatele isikutele mõlema poole nõusolekul. Hageja ei ole andnud seda õigust K2-le ega TV 3-le. Asjaolu, et hageja on EME 1998.a stsenaariumi, spiikri teksti ja kroonimisstseremoonia autor, nähtub 20.01.1998.a stsenaarsest üldplaanist, 20.02.1998.a koostatud finaalvõistluse spiikri tekstist ja TV 3 08.03.1998.a saate lõputiitrite tekstist. Reklaamlepingud eksmissidega kehtisid ühe aasta jooksul, edasine oli nende vaba valik. Eksmissidel ei saaks olla ETV või TV 3 finaalsaadete originaalmaterjale. Ilmselt on nad need koopiad teinud oma eraarhiivi tarvis telesaadetest. Kui kohus leiab, et hageja ei ole videomaterjalide autor, palub hageja kaitsta end kui stsenaariumi autorit, sellele laieneb ka autoriõiguse kaitse. Saade tekitas hagejale kahju. Sponsorite puudumise tõttu jäi ära EME 2008 võitjal Eesti esindamissõit MU 08 Hiinas ja MI 08 Jaapanis. 21.-se Miss Estonia 2008 ja teistkordse Mister Eesti (2008) korraldas hageja ilma sponsorite abita kuludega summas 100’000.- krooni. 16.12.2008.a kohtusse laekunud täiendustes selgitab hageja, et mõtles saate formaadi all tegelikult iludusvõistluse formaati. Hageja on telesaadete stsenaariumi autor ja iludusvõistluste produtsent. Hagiavalduses hageja eksis ja parandab end: Hageja on olnud Miss Estonia 19882009.a iludusvõistluste formaadi taasalgataja, nende võistluste peakorraldaja ja produtsent ning aasta finaalvõistluste stsenarist. Kostja kasutas 09.09.2007.a telesaate eelreklaamis Miss Estonia kaubamärgiga sarnast kirjapilti ja helikujundust. Kostja kasutas „Miss Estonia” nime oma saate eelreklaami korraldamisel, oma kanalis ja meedias kandidaatide angažeerimisel, TV-saadete saatejuhtide tekstis, missilintidel, kujundusel, atribuutikal. Kaubamärgi EME üldtuntust põhjendab hageja 1988-2009.a meedias läbiviidud iludusvõistluste eel- ja finaalkampaaniatega. Kaubamärgi väärtust ei oska hageja hinnata. Miss Estonia kaubamärgi abil on tehtud reklaamikampaaniaid Klementile, Estlinele, Tallinkile. Kaubamärgi all on korraldatud heategevusüritusi ja reklaamitud kultuurisündmusi, mis vajasid suuremat tähelepanu. Hageja palub tunnistada menetluses Miss Estonia kaubamärgi üldtuntust. Mittevaraline kahju on hagejale tekkinud, kuna kostja on sekkunud hageja majandus- ja kutsetegevusse iludusvõistluste alal. Hageja palub mõista välja kostjalt „Eesti Miss Estonia” kaubamärgi õigusvastase kasutamise, hagejale tekitatud moraalse kahju ja isiklike autoriõiguste rikkumise ning konkurentsiseaduse eiramisega tekitatud mittevaraline kahju summas 100’000.kr. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja vaidleb 30.07.2008.a kohtusse laekunud vastuses hagile vastu. AS K2 edastas 09. septembril 2007.a. saate "Miss World Estonia 2007" (edaspidi saade), mille tootis osaühing
Filmimees (edaspidi produtsent). Tegemist oli meelelahutusliku televisioonisaatega, mis kajastas Eesti esindaja väljaselgitamist festivalile "Miss World 2007" saatmiseks. AS K2 oli sõlminud litsentsilepingu Varssavis toimunud rahvusvahelise võistluse "Miss World Festival 2007" edastamiseks oma programmis ning sellest tulenevalt oli K2 programmis ka sellele eelnev saade Eesti esindaja väljaselgitamisest. Hageja nõuded AS K2 vastu tulenevadki selle saate edastamisest. Kui hageja peab AS K2 poolt edastatud Saate pealkirja „Miss World Estonia 2007,, temale kuuluva kaubamärgiga identseks või äravahetamiseni sarnaseks, siis kindlasti ei ole saate pealkiri identne V.K e kuuluva kaubamärgi tekstiosaga ning see ei ole ka äravahetamiseni sarnane. Saate pealkirjas on domineerivaks osaks sõnapaar Miss World ning need sõnad näitavad seost festivaliga Miss World 2007. V.K e kuuluv kaubamärk sisaldab ka mittekaitstavat osa - kaubamärk ei anna ainuõigust sõnade EESTI, ESTONIA ja MISS kasutamiseks. Nende sõnade kasutamine teises kombinatsioon kui kaitstud kaubamärk ei ole seadusevastane ning saate pealkirja puhul ongi tegemist sellise olukorraga. Inglisekeelne saate nimetus „Miss World Estonia 2007" ei ole äravahetamiseni sarnane hageja kakskeelse kaubamärgiga EESTI MISS ESTONIA ning seega ei ole kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt tõenäoline. On tõenäoline, et vaataja jaoks assotsieerub saate pealkiri võistluse Miss World kohaliku vooruga, mitte Eesti Miss Estonia valimisega. Hageja poolt esitatud tõendist nähtub, et temale kuulub alates 09.02.1999 kaubamärk EESTI MISS ESTONIA ning et see kaubamärk on kaitstud klassis 41 - iludusvõistluste korraldamine (baasnumber 410077). Samal ajal ei ole kaubamärki kaitstud järgmiste teenuste osas: tele- ja raadioprogrammide lavastamine, valmistamine, produtseerimine (baasnumber 410026) ning alagrupis televisiooni meelelahutussaated, tele(visiooni) meelelahutus (baasnumber 410031) AS K2 ei tegele iludusvõistluste korraldamise, vaid telesaadete, sealhulgas meelelahutuslike telesaadete tootmise ja/või edastamisega. Iludusvõistlust korraldamist ning meelelahutusliku telesaate tootmist ning edastamist ei saa hinnata samaliigilisteks teenusteks, hagejale kuuluva kaubamärgi kaitse ei laiene telesaadetele, sealhulgas televisiooni meelelahutussaadetele. Kostja on kasutanud saates illustreeriva materjalina videomaterjali, mis on tehtud iludusvõistlusest Miss Estonia 1988 ning 1998 (edaspidi videomaterjal). Produtsendile andsid videomaterjali üle saates intervjueeritud isikud - võistluste Miss Estonia võitjad - eksmissid. Videomaterjali kasutati väikeses mahus eesmärgiga näidata, kuidas nägid välja intervjueeritud isikud ajal, mil nad võitsid iludusvõistluse, vastavalt siis võistluse Miss Estonia 1988 ja Eesti Miss Estonia 1998. Videomaterjali kestvus Miss Estonia 88 võistluse võitja väljakuulutamisest oli 22 sekundit ning videomaterjali Miss Estonia 98-st kestvus oli 10 sekundit. Videomaterjalist ei nähtu, kelle poolt see on salvestatud. AS K2 palus V.K tõendada oma õigusi kasutatud videomaterjalile ning kinnitas, et õiguste tõendatuse korral on AS K2 nõus tasuma videomaterjalide kasutamise eest, kuid mitte nõutud suuruses, kuna nõutud summa on põhjendamatult suur. Kuni käesoleva ajani ei ole V.K esitanud AS K2-le tõendeid varaliste autoriõiguste temale kuulumise kohta videomaterjalile, mida on kasutatud saates. Videomaterjalide kasutamisega ei ole kostja rikkunud konkurentsiseaduse nõudeid ega ole süüdi kõlvatus konkurentsis. Kostja ei ole rikkunud hageja varalisi õigusi seoses videomaterjali kasutamisega. Miss Estonia 1988 videomaterjali omandiõiguse kuuluvuse tõendamiseks esitatud 02.11.1988.a töölepingust nähtub, et „Miss Estonia 88” puhul on tegemist klubi Mainor üritusega, Mainor on selle korraldajaks ning hageja kohustuseks oli ürituse stsenaariumi
kirjutamine, ürituse lavastamine, kava koostamine ja missikandidaatide ettevalmistuse organiseerimine. Dokument ei tõenda hageja õigusi üritusest tehtud videomaterjalile. ERR 12.10.2007.a kirjast 1.1-7/62-1 nähtub, et üritusest Miss Estonia 88 on neil säilinud algmaterjal, kuid kirjast ei nähtu, kas õigused sellele algmaterjalile kuuluvad peale ERR veel kolmandatele isikutele, sh hagejale. Hageja ei ole tõendanud temale õiguste kuulumist ürituse „Mis Estonia ́98” videomaterjalile. AS TV3-ga sõlmitud leping reguleerib poolte suhteid seoses võistluse Eesti Miss Estonia 2000 ülekandmisega TV 3 programmis. Kuna kostja ei kasutanud võistluse Eesti Miss Estonia 2000 videomaterjale, siis ei ole hageja poolt esitatud, 01.09.1999.a AS TV 3-ga sõlmitud leping asjakohane tõendamaks hageja varalisi autoriõigusi 1998.a võistlustest tehtud videomaterjalile. Nimetatut ei tõenda ka Hotell Olümpia restoranis Elysee 08.08.1998.a toimunud ME 1998 finaalürituse stsenaariumi projekti koopia (seisuga 02.02.98) ning 11.03.1998.a pressiteade, koostatud hageja poolt. Hageja ei ole tõendanud, et temale kuuluvad varalised autoriõigused videomaterjalile seoses saadetega üritustest Miss Estonia 88 ja 98 ega ka nende saadete algmaterjalile. 32 sekundi pikkust osa 3930 sekundit kestvas saatest ei saa käsitleda olulise ja domineeriva osana saatest. Kasutatud materjal moodustas 0,8% saateajast. Oluline ei olnud ka kasutatud materjal ka saate sisu seisukohast, sest saate eesmärk oli ikkagi esindaja valimine festivalile Miss World 2007. Eesti Miss Estonia võistluste võitjaid saab käsitleda avaliku elu tegelastena ning meedia kõrgendatud huvi nende vastu on igati õigustatud. Saates kasutatud eksmisside poolt antud intervjuusid oma tegemiste kohta ei saa käsitleda konkurendi esindaja ärakasutamisena või mõjutamisena tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides. Kunagisi missivõistluse võitjaid ei saa käsitleda FIE VK esindajatena. Kostja 31.10.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt ei ole hageja väide, et saate „Miss World" Estonia 2007" eelreklaamides kuulutati, et valitakse Eesti iluduskuninganna Miss Estonia, tõendatud. Kostja ei säilita saadete eelreklaame pärast saadete edastamist, seetõttu ei ole võimalik enam kindlaks teha, missugusel kujul telesaadet reklaamiti. Kuna tegemist oli telesaate eelreklaamiga, siis ei reklaamitud saadet kui iluduskuninganna Miss Estonia valimist vaid reklaamiti telesaadet, milles valitakse Eesti esindaja osalemiseks festivalil Miss World 2007. Saate „Miss World Estonia 2007" tootis OÜ Filmimees. Hageja ei ole esitanud konkreetseid tõendeid temale autoriõiguste kuulumise kohta seoses nende videomaterjalidega. Tuleb arvestada, et varalised ja isiklikud autoriõigused seoses meelelahutusüritusega (iludusvõistlused Eesti Miss Estonia) ja seoses saatega eelnimetatud üritustest võivad kuuluda erinevatele isikutele. Kindlasti kuulub osa õigusi (kui mitte kõik) saate tootnud ja/või edastanud ringhäälinguorganisatsioonile. Seetõttu ongi vajalik kindlaks teha, kellel on tegelikult õigus anda litsents vaidlusaluse videomaterjali kasutamiseks. Hageja poolt 29.04.1999.a koostatud kirja koopia ei tõenda lepingu olemasolu AS TV 3-ga 1988.a saate kohta. Kostjal puudub võimalus kontrollida, kellele kuulub kirjal olev resolutsioon. Kirja sisust lähtuvalt on võimalik aru saada, et kokkulepe puudutab 29.04.99.a-le järgnevaid perioode, mitte eelnevat aastat. Hageja järeldus, et AS K2 on eksmisse kasutanud V. K maine mahategemiseks, on täiesti põhjendamatu. AS K2 puudub igasugune huvi V. K maine kahjustamiseks ning üldsusele tõendamiseks, et ta on võistluste Miss Estonia „jätkusuutlik esindaja". Telesaade „Miss World Estonia 2007" edastati vaid ühe eesmärgiga - suurendada saate „Miss World 2007", mille edastamise litsentsi me olime omandanud, vaadatavust.
Oma vastuses on ka hageja ise tunnistanud, et tema lepingud endiste missidega olid kehtivad ühe aasta jooksul ning et hilisem „käitumine on iga ühe vaba valik". Seega tunnistab hageja, et misside intervjueerimisega saates ei ole rikutud konkurentsiseadust. Kostja 15.12.2008.a täienduste kohaselt tootis saate kostja tellimusel OÜ Filmimees, kõik saatega seotud varalised õigused on üle antud hagejale, kes saate tootmise finantseeris. Saade toodeti suulise kokkuleppe alusel, võistluse Miss World rahvusliku vooru läbiviimise õigused Eestis kuulusid Raivo Kiislerile, kes on võistluse Miss World Eesti vooru license holder ja national director. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et alates 1988.a on hageja korraldanud missivõistlusi „Miss Estonia” nime all ja alates 1997.a „Eesti Miss Estonia” nime all 21 korda, hagejale kuulub alates 16.12.1996.a kombineeritud kaubamärk „Miss Estonia + kujutis” ja 15.01.2001.a on hageja nimele registreeritud kombineeritud kaubamärk „Eesti Miss Estonia + kujutis” prioriteedikuupäevaga 09.02.1999.a (tl 98-99, tl 5). Vaidlust ei ole selles, et kostja edastas 09.09.2007.a saate „Miss World Estonia 2007” (edaspidi saade), tegemist oli meelelahutusliku saatega, mis kajastas Eesti esindaja väljaselgitamist festivalile „Miss World 2007” saatmiseks ja hageja kaubamärk „Eesti Miss Estonia + kujutis” oli sellel ajal üldtuntud. Vaidluse kohtuväline lahendamine ei ole andnud tulemusi (tl 15). Hageja on palunud välja mõista kaubamärgi „Eesti Miss Estonia” õigusvastase kasutamise eest temale tekitatud mittevaralise kahju, isiklike autoriõiguste rikkumisega temale tekitatud mittevaralist kahju ja konkurentsiseaduse rikkumisega temale tekitatud mittevaralist kahju. Poolte vahel on esmalt vaidlus selles, kas kostja on rikkunud hageja kui „Eesti Miss Estonia” kaubamärgiomaniku õigusi. Samuti on vaidlus poolte vahel selles, kas hagejale kuuluvad isiklikud autoriõigused audiovisuaalsele teosele, milleks on 1988-2008.a tv-saadete missivõistluste reprodutseerimised videolintidele, sh „Miss Estonia” 1988 ja „Eesti Miss Estonia” 1998.a finaalsaadete ja kroonimise materjalid.“, kas kostja on tekitanud hagejale mittevaralist kahju missivõistluste stsenaariumi autori õiguste ja konkurentsiseaduse rikkumisega. Kaubamärgi „Eesti Miss Estonia + kujutis” õigusvastase kasutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue Kaubamärgiomanik võib esitada hagi ainuõigust rikkunud isiku vastu tahtlikult või hooletuse tõttu tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks (KaMS § 57 lg 1 p 2). Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja reklaamis ja edastas eetris saate „Miss World Estonia 2007”. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja nimel olev kaubamärgi „Eesti Miss Estonia + kujutis” registreering ei anna ainuõigust sõnade Eesti, Estonia ja Miss kasutamisele kaubamärgina ja et hageja kaubamärk on kaitstud klassis 41 „iludusvõistluste korraldamine”. Kostja on kasutanud tähist „Miss World Estonia 2007” meelelahutussaate tootmiseks ning edastamiseks, kostja ei ole kasutanud tähist kaubamärgina. Litsentsilepinguga (tl 76-90) loeb kohus tõendatuks, et kostja tootis saate litsentsilepingu alusel Zeal Television Ltd-ga. Tegemist ei ole samaliigiliste teenustega, kuigi missivõistlusi kantakse sageli üle meedia vahendusel. Seega võib hinnata neid sarnaste teenustena. Poolte vaidlus taandub küsimusele, kas kostja saate pealkiri ja saates kasutatud tähis „Miss World Estonia 2007” on identne või sarnane hageja kaubamärgiga „Eesti Miss Estonia +
kujutis”, mille tulemusena kasutas kostja tähisega ebaausalt ära ja kahjustas kaubamärgi omandatud mainet ja eristusvõimet (KaMS § 14 lg 1 p 3). Kohus peab uurima, kas hageja vaidlusalune kaubamärk ja kostja tähis on piisavalt sarnased, et oleks tõenäoline, et keskmine Eesti tarbija ajaks asjaomaste kaupade või teenuste päritolu segi, arvestades, et need kaubad on sarnased. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt peab segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine tuginema kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja semantilise sarnasuse osas nende üldmuljele, arvestades eelkõige nende eristatavaid ja domineerivaid osasid. Keskmisel tarbijal on harva võimalus võrrelda erinevaid kaubamärke vahetult. Tarbijate võrdlus kaubamärkide osas tugineb üldjuhul neile meelde jäänud ebatäielikele kujutluspiltidele varem nähtud kaubamärkidest (Euroopa Kohtu 11.11.1997.a otsus kohtuasjas C-251/95: SABEL, EKL 1997, lk I-6191, punkt 23 ja 22.juuni 1999.a otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I3819, punkt 25). Määrav on kombineeritud kaubamärkide puhul visuaalne mulje, foneetiline ja kontseptuaalne identiteet ei ole niivõrd olulised. Kaubamärk „Eesti Miss Estonia + kujutis” on mustas ovaalses ringis kujundatud kroon, mille all on trükitähed M, E ja ringiga ümbritsetud R. Ovaal koosneb välimisest ringist, mille sisse on kirjutatud „Eesti Miss Estonia 10133 Pikk 41 T/V 44 54 87 V.K & Enterprise” ja kahe väikse krooni kujutis. Hageja kaubamärgi domineerivaks osaks on ovaal koos selle sisemises ringis kujutatud krooni ja tähtedega M ning E. Kostja on kasutanud sõnalist ja arvulist tähist „Miss World Estonia 2007”, mis visuaalse mulje poolest hageja kaubamärgist erineb. Samuti on erinev foneetiline ja kontseptuaalne identiteet, kuna kostja kaubamärk sisaldab teisi sõnu, World ja numbrit 2007. „Eesti Miss Estonia” ja „Miss World Estonia 2007” semantilised tähendused on erinevad, kui esimene tähis seondub Eesti kohaliku iludusvõistluse võitjaga, siis teine tähis viitab maailma iluduskuninganna valimisele konkreetsel aastal. Kohtu hinnangul on tähiste kontseptsioon erinev. Kaubamärk ja kostja tähis ei ole kujunduselt identsed ega sarnased. Segiajamise tõenäosuse hindamisel tuleb arvestada asjaomast publikut (tarbijaskonda), kaubamärkide võrdlust, kaupade võrdlust ja kõiki muid olulisi asjaolusid kogumis. Poolte esiletoodud asjaoludest võib teha järelduse, et nii hageja kaubamärk kui kostja tähis on suunatud iludusvõistlustest osavõtjatele ja nende jälgijatele (tegemist on laiatarbekaupadega), Eesti territooriumil. Selleks et teha kindlaks kaubamärgi eristusvõime ning sellest tulenevalt hinnata, kas kaubamärgi eristusvõime on tugev, tuleb igakülgselt hinnata kaubamärgi suuremat või väiksemat võimet identifitseerida kaupu või teenuseid, millele kaubamärk on registreeritud, kindlalt ettevõttelt pärinevatena ning seega eristada neid kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest (vt eelpool viidatud kohtulahend Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 22). Selle hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kaubamärgile omaseid tunnuseid, sealhulgas ka seda, kas temas esinevad kaupu või teenuseid, millele ta on registreeritud, kirjeldavad elemendid; kaubamärgi turuosa; selle kaubamärgi kasutamise intensiivsust, geograafilist ulatust ja kestust; selle edendamiseks ettevõtja poolt kasutatud ressursside ulatust; seda, millised ulatuses asjaomases sihtrühmas tuntakse selle kaubamärgi alusel kõnealused kaubad või teenused ära teatavate ettevõtjate kaupa või teenustena, ning kaubandus- ja tööstuskoha või teiste erialaliitude poolt avaldatud seisukohti (vt kohtulahend 4.05.1999.a liidetud kohtuasjades C108/97 ja C109/97: Windsurfing Chiemsee, EKL 1999, lk I-2779, p 51 ja eelpool viidatud kohtulahend Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 23). Varasema kaubamärgi eristusvõime ja eelkõige selle maine on niisiis asjaolu, mida tuleb arvesse võtta hindamaks, kas tähiste või kaupade ja teenuste vaheline
sarnasus on piisav, et tekiks nende segiajamise tõenäosus (vt eelpool viidatud kohtulahend Canon, p 24; 22.10.2003.a kohtulahend kohtuasjas T311/01: Éditions Albert René v Siseturu Ühtlustamise Amet – Trucco (Starix), EKL 2003, lk II-4625, p 61 ja 22.06.2004.a otsus kohtuasjas T66/03: Drie Mollen sinds 1818 v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Nabeiro Silveira (Galáxia, EKL 2004, lk II-1765, p 30). Varasem kaubamärk käesoleva vaidluse mõttes on hageja poolt registreeritud „Eesti Miss Estonia + kujutis”. Sõnade Eesti, Miss ja Estonia näol on tegemist küll kaitstavate, kuid mitte kõrge eristusvõimega sõnaga kaubamärgi koostisosas. Ka varasema kaubamärgi kujundiline osa on lihtne ovaal, mis oma olemuselt ei ole tugeva eristusvõimega, kuna on üks tavapärastest geomeetrilistest kujunditest. Varasemas kaubamärgis esinevad tunnused ja kirjeldavad elemendid, mis viitavad iludusvõistluse korraldamisele. Käesolevas vaidluses esiletoodud asjaoludest tulenevalt on võimalik väita, et varasemal kaubamärgil on tulenevalt tema põhiomadustest keskmine eristusvõime ka tulenevalt tema üldtuntusest. Siiski on ka eristusvõime vaid üks hindamise käigus arvesse võetavatest asjaoludest. Isegi juhul, kui on tegemist nõrga kuni keskmise eristusvõimega varasema kaubamärgiga, võib esineda segiajamise tõenäosus, ja seda nimelt tähiste ja nendega kaitstud kaupade või teenuste sarnasuse tõttu (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu otsus kohtuasjas T-112/03: L’Oréal v. Siseturu Ühtlustamise Amet – Revlon (FLEXI AIR), EKL, lk II-949, p 61). Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et tähised ei ole sarnased, seega ei aja tarbijad neid segi. Tulenevalt nimetatust ei ole kostja tähise „Miss World Estonia 2007” kasutamisega rikkunud hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõigusi. Hagejal ei ole sellest tulenevalt õigust nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist KaMS 57 lg 1 p 2 alusel. Konkurentsiseaduse rikkumisega ja hageja kutse- ja majandustegevusse sekkumisega tekitatud mittevaralise kahju nõue VÕS § 134 sätestab alused, millal tekib mittevaralist kahju saanud isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist ja kehtib eeldus, et need on ammendavad. Konkurentsi seaduse rikkumise eest, samuti isiku kutse- ja majandustegevusse sekkumise eest, kui ei esine VÕS § 134 nimetatu, ei ole võimalik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist varalisele kahjule lisaks. Üht liiki delikt, mis põhjustas kannatanule varalise ja mittevaralise kahju, võib samale isikule põhjustada terviserikke ja sellega seoses teist liiki mittevaralise kahju. Selliseid asjaolusid hageja esile ei toonud ega tõendanud. Seega on hageja nõue mittevaralise kahju osas konkurentsiseaduse rikkumise eest põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Audiovisuaalse teose autoriõiguste kuuluvus hagejale Vaidlust ei ole selles, et hageja ega Eesti Rahvusringhääling ei ole Miss Estonia arhiivimaterjale müünud ega andnud luba kasutamiseks ei K2-le ega Filmimehele (tl 8-7). Vaidluse all on küsimus, kas audiovisuaalse teose – missivõistluste salvestused aastatest 1988.a ja 1998.a kuuluvad hagejale. 1988.a audiovisuaalse teose õiguste kuuluvust reguleeris tsiviilkoodeks (edaspidi TsK) ja 1998.a autoriõiguse seadus (edaspidi AutÕ). Tsiviilkoodeks (edaspidi TsK) ei sisaldanud AutÕS §-ga 33 analoogset regulatsiooni ega teinud vahet autori varaliste ja mittevaraliste õiguste kuuluvuse vahel. TsK § 490 lg 4 kohaselt kuulus autoriõigus televisioonisaadetele neid ülekandvatele raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele, neisse saadetesse sissevõetud teoste osas aga nende autoritele. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hageja on 1988 ja 1998.a saadete stsenaariumi autor (tl 8, 11-12, 48-53). Poolte vahel on vaidlus, kas hageja on saate kui audiovisuaalse teose autor. Töölepingust (tl 8), pressiteatest (tl 10) ja lõputiitrite tekstist (tl 52) ei tulene audiovisuaalse teose autoriõiguse kuuluvust hagejale. Leping (tl 13-15) ei käsitle vaidlusalust perioodi, on sõlmitud 1999.a ja ei reguleeri pooltevahelisi eelnevaid suhteid. A.J adresseeritud kirjast (tl 54) ja sellele tehtud märkest
„põhimõtteliselt nõus, rahalised maksed 1999.a tasemel” ei tulene samuti, et 1998.a audiovisuaalse teose õigused kuuluksid hagejale. Hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue tulenevalt hageja autoriõiguste rikkumisest stsenaariumile Tulenevalt AutÕS § 13 lg-st 1 tähendab varaline autoriõigus ainuõigust ning autoriõiguse omanik võib igal moel teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt, erandiks on AutÕS IV peatükis ettenähtud juhud. Hageja pole selgitanud, kuidas on kostja rikkunud tema autoriõigusi stsenaariumile. Hagiavalduse asjaoludest tuleneb, et kostja kasutas audiovisuaalsete teoste katkeid, kuid stsenaariumi näol on tegemist teise teosega AutÕS mõttes (AutÕS § 4 lg 3 p 5 ja p 9). Hageja ei ole kostjale ette heitnud tema poolt kirjutatud stsenaariumi kasutamist või muud stsenaariumi kui autoriõigusega kaitstava teose rikkumist. Kuivõrd kostja ei ole hageja autoriõigusi stsenaariumile rikkunud, on hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata (AutÕS § 81 ülamärkega 7 lg 1 p 1 ja VÕS § 1043). Kokkuvõtteks jääb hageja nõue kui põhjendamatu rahuldamata. Kuivõrd kohus leiab, et hageja õigusi ei ole kostja poolt rikutud, ei analüüsi kohus poolte väiteid ega tõendeid seoses hagejale väidetavalt tekkinud kahju ja selle suurusega (tl 16) ja audiovisuaalse teose kasutamisega kostja saates (CD plaat tl 91). Kohus ei uuri järgmisi käesolevas vaidluses asjakohatuid tõendeid: TV 3 kirja, mille kohaselt TV 3 ei ole K2-le andnud ega müünud Miss Estonia 2000 materjale, kuna tõend ei oma puutumust käesoleva vaidlusega, fotot (tl 18), fotosid ja visiitkaarti (tl 101-103). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjat menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Ele Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.