Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

5019750,

Pankrotiseaduse § 85 kohaselt kohustada võlgnikku andma kohtule, haldurile ja pankrotioimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige võlgniku vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- ja kutsetegevuse kohta.

PankrS § 89 kohaselt kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus kohaldada kohustatud isikute suhtes sundtoomist või aresti, kui võlgniku kohustatud isikud takistavad pankroti menetlust PankrS § 85-88 sätestatud kohustuste rikkumisega. PankrS § 90, § 19 lg.1 ja 3 alusel loetakse pankrotimenetluses kohustatud isikuks juhatuse liige Aivo Küüsmaa. Korraldada Ardox Metall OÜ võlausaldajate esimene üldkoosolek Rakveres, Rohuaia 8 , saalis nr.2.

06.04.2009 kell 13.00

Kohustada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalema võlgniku juhatuse liiget. Võlausaldajatel teatada halduritele hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldusele kirjutab alla esindaja, lisab ta volikirja või tema esindusõigust tõendava muu dokumendi, juriidilistel isikutel tuleb lisada registrikaardi ärakiri. Kui pandiga tagatud nõuet omav võlausaldaja, kellele on saadetud PankrS § 34 lg.1 nimetatud teade, jätab oma nõude tähtaegselt esitamata ja nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, loetakse temale kuuluv pandiõigus lõppenuks. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast kahekuulise tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja; kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist vastu võtta üksnes haldur. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. Pankroti väljakuulutamise kohta tehakse halduri poolt esitatud pankrotimääruse alusel märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse ning võlgnikule kuuluvate piiratud asjaõiguste juurde ja õiguse juurde nendele õigustele, kui võib eeldada, et märkuse sisusse kandmata jätmine võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohtumäärus tehakse teatavaks 13.03.2009 kell 14.00. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotimäärus kuulub avaldamisele Ametlikes Teadaannetes ning saadetakse Viru Maakohtu registriosakonnale. Kohtumäärusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates määruskaebuse esitamisega sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Võlgniku avaldus

Avalduse kohaselt kulges äriühingu majandustegevus normaalselt kuni 2008.a. sügiseni. Majandusliku olukorra halvenemist tingisid tööde tellimuste oluline ja kiire vähenemine ja seejärel peaaegu täielikult lõppemine. Pikaajalisi lepinguid tööde tegemisk sõlmitud ei olnud. Kuivõrd äriühingu majandustegevus – sõnnikuhoidlate ehitamine- on seotud väga suure hulga kvaliteetse metalliga, siis igasugune muutus sellel turul mõjutab otseselt võlgniku majandusnäitajaid ja nii juhtuski 2007.a., kui alates hinnapakkumisest kuni terase tarnimiseni möödunud ca kuue kuu jooksul kerkisid terase hinnad oluliselt ja seda ei olnud võimalik ette prognoosida. Tooraine tuli välja osta kallimalt, samas seotud lepingutes olid hinnapakkumised juba tehtud ja neid muuta ei saanud. Neist tekkis kahjum. Metalli ostmiseks vajalikud käibevahendid saadi 2007.a. kevadel võetud lühiajalise pangalaenuna 4 miljoni krooni ulatuses, millest pankrotiavalduse esitamise ajaks oli tasumata veel 1, 7 miljonit kroonu. Samaaegselt toimunud uue toote väljaarendamine ebaõnnestus seoses tooraineks kasutatava metalli halva kvaliteediga, mis ei ilmne selle soetamisel,vaid alles toote ekspluatatsiooni käigus, kui tellijad hakkasid esitama pretensioone. Äriühing ei läinud koheselt töötajate koondamis teed, kuna lootis situatsiooni paranemist ja seetõttu ei vähenenud ka tööjõukulud proportsionaalselt käibe vähenemisega. Üldine majanduslangus tõi omakorda kaasa selle, et äriühingu võlgnikud jäid samuti tasumistega raskustesse ja sellest tekkis oluline debitoorne võlgnevus ja käibevahendite puudujääk. Hakkasid tekkima riiklike maksude võlgnevused. Seisuga 27.01.2009 on võlg 4 5 miljonit krooni, varasid on jääkmaksumuses 576 328 krooni, nõudeid ostjate vastu on 120 000 krooni, kassajääk 10 063 krooni, kokku varasid summas 706 391 krooni. Kehtivad viis töölepingut. Omakapital on negatiivne summas 4 225 927 krooni. Eeltoodust nähtuvalt võlad ületavad varasid mitmekordselt, olukord ei ole ajutine ja äriühing on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruanne Haldur kohtus võlgniku esindajaga 10.03.2009 Tartus ning võlgniku esindaja on vastanud haldurile järelepäringule elektrooniliselt. Saadud vastuste ja võlgniku esindaja selgituste kohaselt on võlgniku tegevus lõppenud juba sisuliselt 2008 aasta II poolaastast. Võlgniku juhatuse liige on selgitanud, et võlgnikul puudub avalduse esitamise ajal majandustegevus, mistõttu tellimuste ja finantsvahendite puudusel on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku raamatupidamise korraldus ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Äriregistri andmebaasi kohaselt võlgnikul majandusaasta aruanded alates 2005 aastast kuni 2007 aastani. Võlgniku esindaja esitas 2008 majandusaasta aruande, mis on kinnitamata ja äriregistrile esitamata. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 4 alusel on raamatupidamiskohustuslane kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Informatsiooni saamiseks peab raamatupidamise kohuslane dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid, kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras, säilitama raamatupidamise dokumente. Ajutine haldur võlgniku raamatupidamise dokumente näinud ei ole, kuid eeldab, et dokumendid asuvad võlgniku esindaja valduses ning on järgitud ülalnimetatud raamatupidamise põhimõtteid. PankrS § 128 (2) kohaselt algab pankroti välja kuulutamisega uus majandusaasta ning majandusaasta aruande registripidajale esitamise tähtaeg hakkab kulgema väljakuulutamisest arvates. Enne võimaliku pankroti välja kuulutamist tehtava majandusaasta aruande sisu kinnitavad allkirjastatult võlgniku

juhatuse liikmed ja vastutavad esitatud andmete eest. Pärast võimalikku pankroti väljakuulutamist tuleb halduril korraldada võlgniku raamatupidamine. Võimalusel võlgniku juhtorganite seisukohad pankrotiavalduses toodu kohta ÄS § 180 kohaselt on juhatus osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 187 alusel peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Võlgniku juhatuse liige on esitanud pankrotiavalduse ning asunud seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu. Antud juhul võib asuda seisukohale, et juhatuse liige on kinnitanud võlgniku püsivat maksejõuetust. Töötajad ja töösuhte jätkamise võimalused Võlgniku esindaja sõnade kohaselt on viis lõpetamata töölepingut ja tasumata jaanuarikuu töötasu ning puhkusekompensatsioon järgnevalt : L L ( xxxx), tasumata töötasu summas 13 630 krooni ja puhkusekompensatsioon summas 5 504 krooni; R L (xxxx) tasumata töötasu summas 11 732 krooni ja puhkusekompensatsioon summas 10 622 krooni; M P (xxxx) tasumata töötasu summas 11 496 krooni ja puhkusekompensatsioon summas 20 109 krooni; R V (xxxx) tasumata töötasu summas 11 862 krooni ja puhkusekompensatsioon summas 9 684 krooni; A K (xxxx) tasumata töötasu summas 15 486 krooni ja puhkusekompensatsioon summas 51 990 krooni. A K on võlgniku juhatuse liige. Juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepinguline võlaõiguslik suhe, milles pooltel on suhtest tulenevalt nii võlaõiguslikud õigused kui ka kohustused. Suhtele saab kohaldada käsunduslepingu kohta sätestatut. Käsunduslepingut reguleerib võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 619, mille kohaselt äriühingu puhul osutab juhtorgani liige äriühingule juhtimisteenust ja võib saada selle eest tasu. Juhtorgani liikme kohustused ehk sisesuhtest tulenevad kohustused tulenevad antud juhul seadusest ja ühingu põhikirjast ning pole käsitletavad töölepingust tuleneva suhtega. Töösuhteid pankroti väljakuulutamisel jätkata ei saa, kuna võlgniku esindaja selgituste kohaselt puuduvad tellimused ja raha töötasude maksmiseks. Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Ajutine haldur lähtub vara ja kohustuste hindamisel Raamatupidamise toimkonna juhendi nr 13 „Likvideerimis-ja lõpetamise aruanded” koostamisel varade ja kohustuste hindamise põhimõtetest järgnevalt: (a) raha kajastatakse nominaalsummas; (b) nõuded, mis eeldatavasti laekuvad likvideerimisperioodi jooksul, kajastatakse nende tõenäoliselt laekuvas summas; (c) muud varad kajastatakse nende neto müügihinnas; (d) teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades; (e) vajadusel moodustatakse täiendavad eraldised kahjulike lepingute, koondamistasude, kohtuvaidluste ja muude likvideerimisega kaasnevate juriidiliste kohustuste suhtes. Võlgniku vara (i) arvelduskonto Swedbank nr 221024181959, seisuga 9.03.2009 summas 0,00 krooni; (ii) kassa seisuga 1.02.09 1,0 krooni; (iii) Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse teate kohaselt on võlgnik mahtuniversaali Toyota Land Cruiser 120, registrimärgiga 342 MKH, kaubikute Toyota Hiace registrimärkidega 710MFR ja 863 MFT vastutav kasutaja, omanik sõidukitel on AS Nordea Finance Estonia. Swedbank arvelduskonto nr 221024181959 väljavõtte kohaselt on võlgnik tasunud 27.01.09 900 krooni Rahandusministeeriumile võlgnikule kuulunud sõiduauto Audi A4 , registrimärgiga 217 TEY omaniku vahetuse eest. Võlgniku esindaja sõnade kohaselt toimus auto müük ca

30 000 krooniga, raha maksti kassasse ja kasutati palkade maksmiseks. Menetluse käigus on tuleb kontrollida vara omaniku muutmise vajadust ning tasumist selle eest; (iv) Võlgnikul puudub kinnisvara. (v) Võlgnikul puudub vallasvara ehitistena. (vi) Kontorimööbel ca 2 000 krooni; (vii) Põhivara summas 576 174 krooni (kaks kaubikut Toyota Hiace, mahtuniversaal Toyota Land Cruiser ja giljotiin Haco). Tegemist on AS-le Nordea Finants Estonia kuuluva varaga, mille võlgnik on osaliselt välja ostnud. Liisitud vara müümisel on võimalik pärast kulude mahaarvamist saada tagasi raha, kuid selle suurus sõltub alles pärast vara müüki. Ajutine haldur liisitud vara võlgniku varana ei käsitle.

(viii)

Ostjate tasumata nõuded : seisuga 31.12.08 summas 421 263 krooni, seisuga 27.01.09 summas 120 000 krooni. Võlgniku esindaja selgituste kohaselt on reaalselt võimalik laekumine ca 110 000 krooni. Kokkuvõtvalt võib seisuga 09.03.2009 võib asuda seisukohale, et võlgnikul on vara väärtuses summas ca 112 000 krooni. Võlgniku kohustused Kohustuste hindamisel lähtub haldur põhimõttest, et teadaolevad kohustused kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades. Võlgniku esindaja on kinnitanud järgnevate kohustuste olemasolu (märkus: aadress on märgitud neile võlausaldajatele, mis on dokumentidest leitav): - Nordea Finance Estonia AS, Hobujaama 4 10151 Tallinn, Liisingleping nr 20061416 (kaubik Toyota Hiace 710MFR, jääk summas 115 909 krooni, 11.02.09 tasumata summas 10 537,76 krooni), liisingleping nr 20061980 (kaubik Toyota Hiace 863MFT, jääk summas 176 789,98 krooni, tasumata 11.02.2009 summas 14 666,60 krooni), liisingleping 20074251 (giljotiin Haco 3100, jääk summas 213 656,21 krooni, tasumata arve 20 203,67 krooni), liisingleping nr 520071336 (mahtuniversiaal Toyota Land Cruiser 342 MKH, jääk 465 744, 83 krooni, tasumata 11.02.2009 seisuga 19 068, 70 krooni). Kokku kohustusi summas 972 098 krooni, tasumata makseid summas ca 64 474 krooni (võlgniku esindaja on käendanud Toyota Land Cruiser ja giljotini liisingut eraisikuna); - Swedbank AS, 10060701, Liivalaia 8 15040 Tallinn, laenuleping 06-227289-JI, laenujääk (kohustus)seisuga 12.02.09 summas 1 648 328 krooni (võlgniku esindaja on käendanud laenu ka isiklikult); - Maksu-ja Tolliamet, Endla 8 Tallinn, kohustus summas 1 794 276 krooni; - AL OÜ, 10157139, Narva mnt 24 44313 Rakvere, kohustus summas 9 394,20 krooni; - ALTT AS, 10019704, Linnase 2 Näpi 44305 Lääne-Virumaa, kohustus summas 68 225,10 krooni; - Antaare AS, 10003235, Ehitajate tee 4 46202 Väike-Maarja, kohustus summas 59 073, 60 krooni; - FIE A K , xxxx, kohustus summas 8 920,80 krooni; - Awre OÜ, 10914764, Lemmetsa küla, Audru vald 88311 Pärnumaa, kohustus summas 21 240,00 krooni; - BE Group AS, 10024510, Vana-Narva mnt 5 Maardu 74114 Harjumaa, kohustus summas 64 784, 70 krooni; - Betoonimeister Jõhvi AS, 11336424, Pargi 25 41537 Jõhvi, kohustus summas 120 714,00 krooni; - Gramo Estonia AS, 10166658, Pärnu mnt 118 72720 Paide, kohustus summas 15 080,80 krooni; - Egesten OÜ, 10733181, Lepna tee 1, Taaravaimu küla, 44420 Rakvere vald Lääne-Virumaa kohustus 54 068,40 krooni; - Elion Ettevõtted AS, 10283074, Endla 16 15033 Tallinn, kohustus summas 975,00 krooni; - Eltel Network AS, 10722319, Pärnu mnt 139C 11317 Tallinn, kohustus summas 590,00 krooni; - Exan AS, 10080069, Võru 165-3, 50115 Tartu, kohustus summas 85 000 krooni;

-

FEB AS, 10109270, Forelli 4 10621 Tallinn, kohustus summas 18 813 krooni; Fortla OÜ, 11335809, Liiva 12a 44310 Rakvere, kohustus summas 20 997 krooni; Galv-Est AS, 10949863, Vana-Narva mnt 20 Kiiu 74601 Kuusalu vald Harjumaa, kohustus summas 10 552 krooni; GF Anapol OÜ, 10026704, Peterburi tee 1A 11415 Tallinn, kohustus 7 755 krooni; Heti Pere OÜ, 10176154, Raua 1 Kadrina 45201 Lääne Virumaa, kohustus summas 47 125 krooni; If Eesti Kindlustus AS, 10100168, Pronksi 19 10124 Tallinn, kohustus summas 19 826 krooni; ITHAL-Kraanad AS, 10175120, Betooni põik 8 11415 Tallinn, kohustus summas 30 326 krooni; Kaarma KT AS, registrikood 10046003, aadress: Ebavere, Väike-Maarja vald, 46209 LääneVirumaa, võlgnevus 18 629krooni, Kiviava OÜ, registrikood 10879950, aadress: Tallinna mnt. 38A, Aruküla, 75201 Harjumaa, kohustus summas 8 600.00 krooni, Kontaktkaubandus OÜ, registrikood 10660878, adress:Vahtra 66, Rakvere, 44306 LääneVirumaa , kohustus summas 3 275.40 krooni, Koonu VM OÜ, registrikood 10660878, aadress: Koonu küla, Väike-Maarja vald 46202 VäikeMaarja, kohustus summas 4 074.57 krooni, Levadia Metall OÜ, registrikood 10296496, aadress:Vana-Narva mnt 24a, Maardu, 74114 Harjumaa, kohustus summas 24 262.30 krooni, Liivapritsi OÜ, registrikood 10294287, aadress: Sõmeru 10, Vinni, 46601 Lääne-Virumaa, kohustus summas 10 000.00 krooni, Lindström OÜ, registrikood 10333553, aadress: Liivamäe tee 3, Loo, 74201 Harjumaa, kohustus summas 15 079.28 krooni, MAX-DE AS, registrikood 10132180, aadress: Rägavere tee 35A, Rakvere, 44312 LääneVirumaa, kohustus summas 7 021.00 krooni; Pandivere Ehitus AS, registrikood, aadress: Pikk tn. 14, Väike-Maarja, 46202 Lääne-Virumaa, kohustus summas 25 211.10 krooni, Plokk AS, registrikood 10268152, aadress: Simuna mnt. 18-2, Väike-Maarja, 46202 LääneVirumaa, kohustus summas 973,50krooni, PT Mikro AS, registrikood 10054132, aadress Rägavere tee 37, 44312 Rakvere linn, kohustus summas 2 997.40 krooni, Ragn-Sells AS, registrikood 10306958, aadress: Vabaduse pst. 21A ,43125 Kiviõli linn, Ida-Viru makond, kohustus summas 3002,20 krooni, Raktoom AS, registrikood 10045506, aadress: Roodevälja, 44207 Rakvere kohustus summas 11 034.75 krooni, Ramirent AS, registrikood 10199349, aadress: Laki 11D, 12915 Tallinn kohustus summas 495.60 krooni, Remcaro OÜ, registrikood 10895162, aadress: Kloodi küla, 44413 Rakvere vald, Lääne-Virumaa, kohustus summas võlgnevus 2341,12 krooni, Ringtom Grupp OÜ, registrikood 11334460, aadress: Triigi, Väike-Maarja vald 46202, LääneVirumaa, kohustus summas 50395,94 krooni, Spetselektroodi AS, registrikood 10170308, aadress: Saku 15, 11314 Tallinn, kohustus summas 30946,46 krooni, Spider Grupp OÜ, registrikood 11127778, aadress: Vabaduse 12, 44308, Rakvere kohustus summas 3 076.00 krooni, Tamsalu Autoveod OÜ, registrikood 10316862, aadress Müntheri 5, 46106 Tamsalu linn kohustus summas 2301,00 krooni, Thorsen Grupp OÜ, registrikood 10693955, aadress: Tamsalu mnt. 1 Väike-Maarja 46202 Lääne-Virumaa, kohustus summas 143 609,50 krooni, Transplus OÜ, registrikood 10933678, aadress Mustamäe tee 29-3, 10616 Tallinn, kohustus summas 23305,00 krooni, UWEKO AS, registrikood 10396803, aadress Vana-Narva mnt. 15 a, 74114 Maardu linn

kohustus summas 26 744.00 krooni, Varo Metall OÜ, registrikood 11335703, aadress: Vajangu küla, 46002 Tamsalu vald kohustus summas 7 080.00 krooni, - Volftrans OÜ, registrikood 10566814, aadress Noorma küla, Rannu vald, 61101 Tartumaa kohustus summas 1 675.60 krooni, - Värvimeister OÜ, registrikood 10661843, aadress Posti 5B, 44307 Rakvere linn kohustus summas võlgnevus 6019,50 krooni, - “Westviru Grupp OÜ, registrikood 10897391, aadress Jaama 2A, 44311 Rakvere linn kohustus summas 3 679 krooni. (kokku ca 1 119 655,00 krooni) Teadaolevaid kohustusi kokku, mida haldur on tuvastanud ja võlgnik on aktsepteerinud pankrotiavalduses seisuga 9.03.2009 ca 5 534 357 (kohustuste summa võlgniku poolt nimetatuga erineb kohustuste ulatuses Nordea Finance Eesti AS arvestuses) . Samas kohustuste hulk võib pankrotimenetluse ajal muutuda, lõplik suurus selgub pärast nõuete kaitsmist ning nagu eespool märgitud on võlgniku juhatuse liige kolme kohustuse osas solidaarvõlgnik. Hinnang varalise seisundi kohta Tuginedes aruande punktides 2.6.1 ja 2.6.2 toodule ja arvestades, et võlgniku majandustegevus on lõppenud 2008 aasta II pooles, saab vara väärtuseks hinnata ca 112 000 krooni teadaolevate kohustuste summas ca 5 534 357,00 krooni katteks. Võib asuda seisukohale, et võlgnik on püsivates makseraskustes. Püsivat makseraskust iseloomustav puuduv majandustegevus, mille alusel võiks kaaluda kohuste katmist edaspidise majandustegevuse käigus. Võlgniku esindaja sõnade kohaselt puuduvad tellimused ja finantsvahendid tegevuse jätkamiseks. Võlgniku esindaja sõnade kohaselt omab ta patenti hoidlale, mis võimaldaks majandusolude muutumisel uuesti alustada. Samuti tuleb silmas pidada, et pankroti väljakuulutamise tagajärjel võivad ilmneda täiendavad nõuded võlgniku vastu, mis ei ole aruande esitamise ajaks teada, samas osa kohustusi on käendanud võlgniku esindaja füüsilise isikuna. Võlgniku seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mis eeldab likvideerimist võlgniku pankrotimenetluse lõpuks. Kohustuste hulk ja varade vähesus suunab täpsemalt kontrollima juhatuse tegevust ajavahemikus 2007 kuni pankrotiavalduse esitamiseni. Tegevuse jätkamiseks ja võimaliku tervendamise läbiviimiseks puudub arvamuse esitamise ajal võimalus. Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mis ei ole ajutise iseloomuga. PankrS-es määratletu kohaselt on võlgnikul puudub varaline kate kohustuste katteks. Kompromissi pakkumiseks või tervendamise kavandamiseks tuleks kaaluda ca 4-5 miljoni krooni investeerimist. Võlgniku majandusaasta aruannete, esitatud andmete analüüs ja seosed maksejõuetuse tekkimise põhjustega Ajutine haldur on kasutanud uurimiseks võlgniku 2006, 2007 ja 2008 majandsaasta aruannet, AS Swedbank konto väljavõtet (pangakonto väljavõte võimaldab iseloomustada võlgniku arvelduste iseloomu ja tuvastada tehingupartnereid, muuhulgas raha kasutamise iseloomu äritegevuses), võlgniku esindaja suulised ja kirjalikud selgitused. Võlgniku majandusaasta aruanded Aastaaruannetes kajastatu lubab asuda seisukohale, et võlgnik on alates 2006 aastast töötanud kahjumiga. 2006 aasta 21 437 423 kroonise müügikäibe (1 700 008 krooni töökoja teenuste müük, 12 481 000 krooni lägahoidla müük, ehitustööd summas 7 256 415 krooni) on teenitud ca 2 933 884 krooni kahjumit. 2006 aasta aruandes audiitori järeldusotsuses on audiitor juhtinud tähelepanu netovara suurusele ja vajadusele otsustada see küsimus osanike üldkoosolekul. Samas on juhatus deklareerinud, et tegevus on jätkuv ning edaspidi kaetakse kahjum ja taastatakse omakapital tegevuse kaudu teenitava kasumi arvel. 2007 majandusaasta aruande kohaselt ei ole aga seisund võrreldes 2006 aastaga paranenud. Müügitulu on vähenenud võrreldes 2006 aastaga 21 437 423 kroonilt 13 504 425 kroonile ja tegevuskahjum on sarnaselt 2006 aastaga 2 789 675 krooni. 2007 aasta aruandes on audiitor järeldusotsuses juhtinud tähelepanu jälle netovara suurusele ja vajadusele otsustada see küsimus osanike üldkoosolekul, et kas lõpetada ettevõtte tegevus või maksta juurde täiendavaid vahendeid. Võlgniku juhtorganid on seda küll arvestanud ning jätkanud majandustegevust 2008 aastal. -

Tegevuse tulemusena on võrreldes 2007 aastaga on vähenenud müügitulu 13 504 425 kroonilt 11 166 908 kroonini, kuid vähenenud on oluliselt kulude maht ning on suudetud vähendada tegevuskahjumit võrreldes 2007 aastaga 2 789 675 kroonilt 130 733 kroonini. Samas on majandustegevus 2008 II pooleks siiski lõppenud ja tekkinud olukord, milles on varasid 112 000 krooni aga kohustusi ca 5,5 miljonit krooni. Kui puuduvad tegevuse jätkamiseks tellimused ja finantsvahendid, võib pidada õigeks võlgniku juhtorgani liikime selgitusi, et olukorra muutus põllumajanduses, hooajalisus ja materjali kallinemine mõjutas oluliselt võlgniku tegevust tervikuna ning edaspidine jätkamine ei ole enam võimalik. Samas pingeline olukord ei tekkinud 2008 aasta I poolel, vaid oli hakanud mõjutama võlgnikku juba 2006 aastal ja jätkunud 2007 aastal. Tegevuse ümberkujundamist oleks pidanud alustama juba 2007 aasta algusest. AS Swedbank konto nr 221024181959 väljavõte ajavahemikus 1.01.2007 kuni 9.03.2009 Pangakonto väljavõtte kohaselt leiab kinnitust asjaolu, et võlgniku arveldus on seotud esindaja poolt kirjeldatud majandustegevusega. Laekumistest on tasutud laenu, töötajate töötasusid ja makstud materjali eest. Samas on tähelepanu äratav, et just majandustegevuse lõppemisel on suurenenud juhatuse liikme poolt väljavõetud sularaha vajadus. Ajavahemikus november 2008 kuni märts 2009 on sularahas välja võetud summas ca 96 000 krooni, mida juhatuse liige on selgitanud komandeeringu tasude maksmisega töötajatele. Nimetatud asjaolu vajab kontrollimist kassa dokumentide alusel. Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta, sh. kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu, ning ettepanek kohtule pankroti väljakuulutamise või mittekuulutamise kohta koos põhjenduste väljatoomisega Ajutise halduri arvamus maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta Äriühingu maksejõuetus ei teki iseenesest. Finantskriisi lähenemine annab endast märku raskustega täita kohustusi. Äritegevust mõjutavad tegurid peituvad valdkondades nagu tootmine või teenindus (kulud, kvaliteet, kvalifitseeritud tööjõud, vara kasutusaste), turundus (müügipersonal, koostöö jaemüüjatega, teeninduse ja tehnilise abi kättesaadavus, toote valik ja reklaam), tehnoloogia ja erioskused (innovatsioonivõimelisus, tehnoloogia valdamine, uute toodete kiire turuletoomine või kasutamine, teadmised uuenduste osas), organisatsioonilised võimed (infosüsteemid, võime kiiresti reageerida turumuutustele). Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks halvenenud finantsseis. Toetudes eelpool esitatule on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku majandustegevus on olnud viimastel aastatel kahjumiga, mida oleks pidanud juhatuse liige arvestama ja alustama tegevuse ümberkujundamist juba 2007 aastal. Arvestades küll 2008 aastal tegevuse muutust, ei võimaldanud see siiski tegevust jätkata ning peab arvestama, et 2008 aasta II poole muutused põllumajanduses, põllumajanduse toetussüsteemides mõjutas võlgniku majandustegevust tellimuste äraütlemiste või vähesuse tõttu, mis piiras käibevahendeid ja viis maksejõuetuse tekkimiseni. Samas on haldur seisukohal, et oma tegevuse ümberkujundamist oleks pidanud võlgniku juhtorganid alustama varem ning see oleks võinud luua kindlama aluse 2008 aastaks ja ka edaspidiseks. Vara vähesus ja suur kohustuste hulk tekitab vajaduse kontrollida juhtorganite tegevust alates 2007 aastast. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Ajutisel halduril oleva informatsiooni kohaselt on ajutise haldur arvamusel, et juhtorganite tegevuses puuduvad iseloomulikud jooned hooletuse tõttu või tahtlikult püsiva maksejõuetuse tekitamisele, kuna juhatuse liige on püüdnud siiski majandustegevust jätkata ja hoidlaid ehitada ning isegi võtnud 2007 aastal laenu tegevuse jätkamiseks. Juhatuse liikmed peavad oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187), mis tähendab, et oma otsuste tegemisel ja tegevuse kavandamisel tuleb arvestada äriühingu tegeliku olukorraga. Ajutise halduri arvates on juhatuse liige oma kohustusi püüdnud täita vajaliku hoolsusega, kuigi pole pööranud piisavalt tähelepanu aruannetele majandusliku olukorra kohta ja audiitori märkustele.

Pankrotimenetluse esimene eesmärk on eelkõige võlausaldajate nõuete rahuldamine. Tulenevalt eeltoodust on pankrotimenetluse läbiviimise menetlusökonoomia (ajaline seos menetluse kulu ja sissenõudmise võimaliku rahuldamise vahel) seisukohast parem kohe pärast võimalikku kohtulahendit pankrotivara moodustamisel eesmärgil selgitada välja vara tegelik suurus ning kontrollida kassa dokumente sularaha liikumise kohta ning võimalusel analüüsida juhtorganite tegevust alates 2007 aastast. Ajutise halduri ettepanek Maakohtule Kokkuvõtvalt on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku seisund on iseloomulik püsivale maksejõuetusele, mis ei ole ajutise iseloomuga. PankrS-es määratletu kohaselt võlgnikul puudub varaline kate kõigi teadaolevate kohustuste katteks. Võimaliku kompromissi pakkumine või tervendamine ei ole võimalik kirjeldatud olukorras. Tulenevalt aruandes esitatust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Puuduvad PankrS § 15 (2) ja 31 (1) sätestatud pankroti väljakuulutamist takistavad asjaolud. Ajutise halduri ettepanek on kuulutada välja võlgniku pankrot. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutine haldur arvates on tuleb kontrollida sularaha kasutamist puudutavaid dokumente. Esiteks ajavahemikus november 2007 kuni märts 2009 juhatuse liige välja võtnud ca 96 000 krooni. Teiseks nagu juba eelpool märgitud on Swedbank arvelduskonto nr 221024181959 väljavõtte kohaselt võlgnik tasunud 27.01.09 900 krooni Rahandusministeeriumile võlgnikule kuulunud sõiduauto Audi A4 , registrimärgiga 217 TEY omaniku vahetuse eest. Võlgniku esindaja sõnade kohaselt toimus auto müük ca 30 000 krooniga, raha maksti kassasse ja kasutati palkade maksmiseks. Kolmandaks seisuga 31.12.2008 oli kassas ca 57 000 krooni, samas võlgniku kirjaliku selgituste kohaselt seisuga veebruar 2009 raha kassas ei olnud. Menetluse käigus on mõistlik kontrollida kassa liikumist dokumentide alusel. Ajutise halduri tasu ja kulud PankrS § 23 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse 18. 12. 2003. a nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlgniku ajutine haldur palub kohtul rakendada tunnitasu määraks 1 400 krooni. Töötunde ajutise halduri ülesannete täitmiseks ja aruande kirjutamiseks on kulunud kokku alljärgnevalt : Pankadele ja registritele järelepärimiste esitamine 2 (kaks) tundi; äriregistrist teabe hankimine 1 (üks) tundi; pangast andmete saamine kokku 1 (üks) tund; võlgniku esindajaga kohtumine kokku 1 (üks) tund, kogutud dokumentide ja andmete läbitöötamine ning ajutise halduri aruande koostamine kokku 12 tundi. Kokku 17 töötundi. Ajutise haldur tasuks kujuneb 23 800 krooni (17 x 1 400), millest arvatakse maha tulumaks 21% (23 800 x 21% = 4 998; 23 800 – 4 998 = 18 802 ) ja kaetakse kulud, mis on tehtud halduriga seotud transpordile. Ajutise halduri kulud seoses pankrotimenetlusega on 3 162,40 krooni (bürookulud, telefon, paljundus, äriregister, side, paber) ja palun välja mõista OÜ-le Konkurss Roosikrantsi 23-5 10119 Tallinnas (Tähe 104B 51013 Tartus), arvelduskonto Swedbank (Hansapangas) nr. 1120023445. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes PankrS § 23 lg 1 ja 2, § 31 lg 1 on ettepanek Viru Maakohtule ja palve :

3.Määrata ajutise halduri, Urmas Trossi (isikukood 36402042734), tasuks 23 800 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks pankrotivara arvelt. Tasu palun välja maksta U T arvelduskontole nr xxxx Nordea Pangas 4.Välja mõista bürookulud pankrotivara arvelt summas 3 162, 40 krooni, OÜ-le Konkurss, Roosikrantsi 23-5 10119 Tallinn (Tähe 104B Tartu), arvelduskonto Hansapangas nr 1120023445.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Pankrotiseaduse § 1 kohaselt on pankrot võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõeutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg.2 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Lähtudes ajutise halduri aruandes toodud andmetest on ilmne, et võlgnik ei suuda võlgnik katta oma varaga kohustusi ja kuivõrd aktiivne majandustegevus on lõppenud, siis on ka ebareaalne vabade vahendite tekkimine võlgade tasumiseks. Samas menetluse raugemiseks alust ei ole, sest vähemalt pankrotimenetluse eeldatavate kulude katteks on vara olemas, samuti vajavad kontrollimist ja täpsustamist mõned aruandes esile toodud asjaolud. Esitatud arvandmete alusel, ja arvestades ka võlgniku kinnitust, et äriühing on pankrotis, leiab kohus, et pankrot tuleb välja kuulutada. Maksejõuetuse põhjused on aktsepeeritavad ajutise halduri aruandes toodud kujul. Võlgnikul ei ole vastuväiteid, et haldurina jätkab U T . Koos ajutise halduri aruandega on esitatud taotlus tasuna 23 800 krooni ja kuludena 3162.40 krooni kinnitamiseks. PankrS § 23 lg.1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg.3 kohaselt ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna alates 01.01.2009 on pankroti väljakuulutamisel kohtulahendi vormiks endise otsuse asemel määrus, ei näe kohus vastuolu selles, kui nn. lahendmäärus sisaldab ka regulatsiooni ajutise halduri tasu ja kulude osas.

Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.