Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

Asjaolud ja menetluse käik 01.03.2006 esitas KÜ Punane 19 kohtule hagi Veera Belanova ja Juri Gorohovenko vastu kahju hüvitamiseks ja viivisintresside saamiseks. KÜ Punane 19 on asutatud 20.11.1999 ning kantud 02.02.2000 Harju Maakohtu mittetulundusühingute registrisse. Kostjad olid hageja juhatuse liikmed alates ühistu asutamisest kuni nende tagasikutsumiseni ühistu 03.05.2004 ja 08.04.2005 üldkoosoleku otsustega. Vaatamata volituste lõppemisele jätkasid kostjad käitumist juhatuse liikmena ega järginud hageja seaduslike nõudmisi dokumentide üleandmiseks. Kostjad on rikkunud hageja suhtes lojaalsuskohustust. Kostjad on hageja juhatuse liikmetena sõlminud omavahel ja kostja Veera Belanova abikaasaga lepinguid hageja arvel isikliku kasu saamiseks. Veera Belanova on saanud korteriühistult põhjendamatult lisatasusid 99 592,96 krooni ulatuses. Koos tasumisele kuulunud sotsiaalmaksuga on ühistu kahju 133 456,96 krooni. Veera Belanovaga sõlmitud tööleping on tühine. Maksete aluseks olevat töölepingut ei ole ühistu üldkoosolekule esitatud. Juri Gorohovenko on saanud aluseta maksetena 9713 krooni, millest tuleneb koos maksudega ühistule kahju 11 144 krooni. Juri Gorohovenkoga sõlmitud lepingute alusel ei ole tööd tehtud, töö üleandmise aktid puuduvad. Juri Gorhovenkol puudus tõsteseadmete (liftide) tehnohoolduseks vajalik kvalifikatsioon. Samal perioodil oli sõlmitud liftide hoolduseks leping AS-ga Eesti Otis.

2(8)

Kostjad on sõlminud lepingu A. B., mille alusel on hageja arvelt aluseta välja makstud 62 426 krooni. A. B. puudus kvalifikatsioon elektritööde teostamiseks, ühistule ei ole esitatud töö vastuvõtmise akte. Sama tööd tegi hagejale M. I.. Töövõtulepinguid ei ole esitatud ühistu üldkoosolekule heakskiitmiseks. Kostjad on rikkunud hageja suhtes hoolsuskohustust. Kostja Veera Belanova on hageja nimelt esitanud avalduse Eesti Korteriühistute Liitu astumise kohta. EKÜL on esitanud hagejale arved liikmemaksu tasumiseks, mille täitmiseks on Veera Belanova tasunud 18 920 krooni. Korteriühistu juhatuse või üldkoosoleku otsus EKÜL astumise kohta puudus. Kostjatel puudus alates 03.05.2004 õigus hageja nimelt asjaajamiseks. Kostjad on asjaajamisel tuginenud võltsitud üldkoosoleku protokollile. 2004 aastal on hageja arvelt tehtud alusetuid makseid kogusummas 126 855,59 krooni ja 2005 aastal 158 514,40 krooni. Hageja ei ole kiitnud heaks kostjate asjaajamist. Kostjad ei andnud pärast hageja juhatusest tagasi kutsumist vaatamata nõudmistele üle hageja majandamiseks vajalikke ruume. Hageja oli võtmete puudumise tõttu sunnitud ruumide uksed avama ning vahetama lukud, millest tekkis kahju 10 762 krooni. Kostjad on soetanud hageja arvel väheväärtuslikku vara, mille tõendamiseks raamatupidamisele esitatud dokumendid ei ole usaldusväärsed. Kulutused on põhjendamatud ja ebatõenäolised kogusummas 257 059,40 krooni ulatuses. Kostjad on teinud kulutusi kokku 318 862,60 krooni ulatuses, kuid ei ole pidanud väheväärtuslike varade arvestust, vara arvele võtmise aktid ja kulutamise aktid puuduvad. Kostjate esitatud müügitšekid on hageja hinnangul võltsitud, raha väljamineku orderitest ei kajastu, milleks raha kulutati. Hageja hindas põhjendamatuiks kulutusi summas 231 053,25 krooni. Kostjad ei ole ka andnud ühistule üle põhivara 18 776,15 krooni maksumuses ning raamatuid, pitsatit ja programmi kogumaksumusega 7230 krooni. Hageja on kulutanud kahju suuruse kindlakstegemisele 21 000 krooni. Kulutused on seotud raamatupidamise dokumentatsiooni korrastamisele ja analüüsimisele. Hageja palus kostjatelt välja mõista 800 138,35 krooni, sh Veera Belanovalt kahju hüvitamiseks 322 278,15 krooni, viiviseid 40 929,10 krooni; Juri Gorohovenkolt kahju hüvitamiseks 59 81 krooni, viiviseid 15 466,65 krooni; Veera Belanovalt ja Juri Gorohovenkolt solidaarselt 418 045,20 krooni, viiviseid 128 441,50 krooni. Tuvastada kostjate kohustus tasuda viiviseid kuni nõude täieliku täitmiseni ja jätta kohtukulud kostjate kanda. Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad palusid kohaldada nõudele osaliselt aegumist. Nõue juhatuse liikme vastu aegub viie aasta möödudes arvates kohustuse rikkumisest. Aegunud on väidetavalt enammakstud töötasu tagasinõuded mõlema kostja liikme suhtes. Ühistu juhatuse liikmete ja töötajate tasud on kinnitatud hageja 30.03.2000 üldkoosoleku otsusega. Samal koosolekul on antud volitus hageja vaidlustatud lepingute sõlmimiseks. Ühistu majandusaasta (2000) aruanne on 20.05.2001 üldkoosolekul kinnitatud, otsust keegi vaidlustanud ei ole. EKÜL liikmeks astumine ei ole hinnatav hoolsuskohustuse rikkumisena. Liikmelisus korteriühistute liidus ei ole kuidagi hagejat kahjustav. Liikmeks astumise on kostjad korraldanud heas usus ja järgides hoolsuskohustust. Hageja purustas ukse lukud ajal, mil kohtus olid vaidlused juhatuse liikmete valimise kohtu tehtud üldkoosolekute otsuste üle. Hageja võinuks taotleda dokumentide ja valduse üleandmist kohtu kaudu, mitte sisenema ruumidesse kasutades jõudu. Hageja on kahju ise põhjustanud, mille eest kostjad ei vastuta. Hageja esitatud väljaandmiskohustusel põhinev nõue on ebaselge ja arusaamatu. Aastatel 2000-2005 on esitanud hageja liikmetele majandusaasta aruande, milles on sisaldunud aruanded korteriomanikega tehtud arveldustest, kassast ja selle inventeerimisest ja palgakontost, aruandele on lisatud revisjoni aktid. Aastatel 2003-2005 on ühistu

3(8)

raamatupidamine auditeeritud. Ühistu liikmed, revisjonikomisjon ega ka audiitor ühistu raamatupidamises puudusi ei leidnud, hageja ei ole audiitorite poolt välja toodud rahaliste vahendite jäägile vastuväiteid esitanud. Hageja üldkoosolekutel on majandusaastate aruanded kinnitatud. Üldkoosolekute vastavaid otsuseid ei ole keegi vaidlustanud. Hageja esitatud viivitusintresside arvestus on ebaselge, esile ei ole toodud viivitusintresside arvestamise alust ega meetodit. Esimese astme kohtu otsus 07.10.2008 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis Veera Belanovalt ja Juri Gorohovenkolt solidaarselt 31 284,40 krooni kahju hüvitamiseks ja 8486,32 krooni viivitusintresse. Veera Belanovalt 32 570 krooni kahju hüvitamiseks ja 11 039,75 krooni viivitusintresse; Juri Gorohovenkolt 1000 krooni kahju hüvitamiseks ja 315,25 krooni viivitusintresse. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Vaidlust ei olnud selles, et poolte vahel oli ühistu liikmelisusel ja ühistu juhtorganisse kuuluvusel põhinev õigussuhe, milles õigused ja kohustused olid määratletud ühistu põhikirja ja seadustega. Vaidlust ei olnud ka selles, et kostjad valiti hageja juhatusse ühistu asutamisel, s.o 20.11.1999. Hageja 03.05.2004 üldkoosolek ei lõpetanud kostjate volitusi. Harju Maakohtu 14.10.2004 otsusega on rahuldatud Veera Belanova hagi KÜ Punane 19 03.05.2004 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamises ühistu juhatuse liikmete ümbervalimises ja ühistu revisjonikomisjoni liikmete ümbervalimises. Harju Maakohtu 27.04.2006 otsusega on rahuldatud J.Penkovi hagi KÜ Punane 19 03.05.2004 otsuse kehtetuks tunnistamises. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisel taastub otsuse tegemisele eelnenud õiguslik olukord. Ühistu põhikirjast tuleneb juhatuse liikmete 3 aastane ametiaeg, kuid sellest ei saa teha järeldust, et ametiaja möödudes jääb ühistu juhatuseta. Eelduslikult kestavad õiguspäraselt valitud juhtorgani liikmete volitused vaatamata ametiaja möödumisele kuni pädeva organi poolt uute liikmete valimiseni. Kostjad ei ole vaidluses esile toonud, et oleks hageja juhatusest tagasi astunud e. juhtimiskäsundi üles öelnud. Hageja 08.04.2005 üldkoosoleku otsusega on tõendatud, et kostjate juhatuse liikmete volitused lõppesid 08.04.2005 seoses uue juhatuse valimisega. Hageja on esitanud nõude 01.03.2006, seega pärast kostjate volituste lõppemist. Nõude on hageja nimel esitanud juhatuse liige, Nikolai Nedvedski, kelle esindusõigus on tõendatud hageja 08.04.2005 ja 07.09.2005 üldkoosolekute otsustega. Seega on hagi esitanud õigustatud isik. Vaidlust ei olnud selles, et kostjad on sõlminud hagejaga lepingud töötasu maksmiseks. Lepingulise suhte lubatavus sisaldub ka hageja põhikirja p.-s 6.19. Hageja ja Juri Gorohovenko on 03.04.2000 sõlminud töölepingu, mille järgi kostja on asunud tööle hageja juhatuse esimehena töötasuga 5000 krooni kuus. Leping on lõpetatud 10.07.2000. Hageja ja Juri Gorohovenko on 17.01.2003 sõlminud töövõtulepingu, milles pooled leppisid kokku ajavahemikus 17.01.2003-31.03. 2003 tehniliste tellimuste esitamise ja täitmises hoones, asukohaga Punane 19. Hageja ja Juri Gorohovenko on sõlminud töövõtulepingu, milles leppisid kokku liftide hooldustööde tegemises. Kostja on esitanud hagejale arveid liftide hoolduse eest ajavahemikus 23.07.2003-05.04.2004. Veera Belanova töötas hageja töölepingu alusel tegevdirektorina alates 01.04.2000 töötasuga 5000 krooni. Kostjale on makstud ka ühekordseid preemiaid, mis kajastuvad ka hageja enese poolt koostatud koondtabelites ja esitatud dokumentides. Juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel pidanuks olema aluseks küll vastav üldkoosoleku otsus (volitus), kuid lepingu sõlmimist on võimalik pädeva organi poolt heaks kiita. Vaidlust ole selles, et hageja üldkoosolek on kinnitanud 2000-2003 aasta majandusaasta aruanded, millega on antud heakskiit juhatuse

4(8)

esimehe töökoha loomisele ning selle eest tasu maksmisele. Hageja on ise kinnitanud Veera Belanovaga sõlmitud töölepingu olemasolu, käsitades õiguspärasena seda töötasu osa, mis ei ületa summat 5000 krooni ning esitades tagasinõude üksnes seda summat ületavas osas. Kostjad on esitanud aegumise vastuväite, kostjatele makstud tasu tagasinõudmises. Hageja on esitanud kostjatele makstud tasu tagasinõude ajavahemikus 2000 kuni juulini 2005 saadud maksetele. Töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete esitamise tähtaeg lõppes ITLS § 6 ja 7 tulenevalt igakordsest väljamaksest nelja kuu möödumisel. Hagi on kohtule esitatud 01.03.2006, seega rohkem kui nelja kuu möödudes pärast vaidlusaluste maksete tegemist. Kohus jättis hageja nõude selles osas rahuldamata kohaldades aegumist. Hageja on esitanud nõude kostjate juhtimisotsustega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Väidetavalt seisneb kahju Juri Gorohovenkole 17.01.2003 töövõtulepingu ja liftide hoolduse töövõtulepingu alusel väljamakstud tasus ja sellelt arvestatud ning tasutud maksudes. OÜ Tehnokontrollikeskus tunnistusega on tõendatud, et kostjale on antud 15.07.2000 tähtajatu tunnistus lifti kasutamise järelvaataja kvalifikatsioon. Juri. Gorohovenko on esitanud töö eest hagejale ajavahemikus 30.07.2003-05.04.2004 arveid kogusummas 5500 krooni. Hageja väide selles, et kostja ei ole töid teinud on paljasõnaline. Asjaolu, et sama perioodi katab AS-ga Eesti Otis sõlmitud liftide tehnohoolduse ja remondi leping ei tähenda, et kostjaga sõlmitud liftide hooldamise lepingut töövõtja poolel ei täidetud. Hageja ja A. B.on sõlminud töövõtulepingud tehnosüsteemide ja automaatika ning elektrisüsteemide hoolduseks, üldehitus ja remonditöödeks ning tehnilise direktori tööülesannete täitmiseks. Töövõtulepingute alusel on tasu hageja poolt välja makstud, millest järeldub, et töö on nõuetekohaselt tehtud. Hageja vastupidist tõendanud ei ole. Üksnes asjaolu, et töövõtja A. B.on hageja endise juhatuse liikme abikaasa, ei anna alust järelduseks, et töö on tegemata ning lepingu täitmiseks väljamakstud tasu on alusetu. Hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks, et lepingud A. B. on sõlmitud selgelt hageja huve kahjustavatena. Hageja väitel on Veera Belanova põhjustanud hagejale kahju EKÜL astumisega. Vaidlust ei olnud selles, et Veera Belanova esitas 09.03.2004 hageja nimelt avalduse EKÜL liikmeks astumiseks. Vaidlust ei olnud ka selles, et hageja üldkoosolek ei ole arutanud ega otsustanud EKÜL liikmeks astumist. EKÜL on esitanud hagejale liikmelisusest tulenevaid arveid kogusummas 18 920 krooni, mis on tasutud. Kuna kostjal puudus igasugune mõistlik põhjendus ilma pädeva organi otsuseta korraldada hageja astumine EKÜL koosseisu, on EKÜL liikmelisusega seotud kulutused hinnatavad hageja kahjuna. Kostja väited hagejal liikmelisusest kasu saamise kohta on paljasõnalised. Hageja väitel on kostjad põhjustanud kahju kulutustega, mis on hageja nimelt tehtud pärast 03.05.2004. Õigustamata asjaajamisega põhjustatud kahjuks ei saanud lugeda juhatuse liikmete poolt tarbitud kõneteenust ajavahemikus 01.05.2004-01.05.2005 kogusummas 4202,30 krooni. Juhatuse liikmete vahetus toimus küll 08.04.2005, mitte 01.05.2005, kuid hageja ei ole esitanud sideteenuse osutaja kõneeristust ega muid dokumente, mis võimaldaks selgitada, millises ulatuses on kostjad hageja arvel kõneteenust tarbinud ajavahemikus 01.-08.04.2005. Hageja ei ole põhistanud, miks pidanuks juhatuse liikmed hageja nimelt asju ajama omal kulul. Teenustasud olid mõistlikud ja hinnatavad tavapärase majandustegevuse kuludena. Pärast volituste lõppemist puudus kostjatel alus hageja arvel kõneteenust tarbida ning 2005 maikuu arve summas 287,20 krooni tuleb kostjatel hagejale kompenseerida. Samuti ajavahemikus 03.05.2004-04.04.2005 hageja arvel tehtud kulutused ei ole hinnatavad hageja kahjuna. Kostjate tehtud kulutusi ei saa hinnata hageja kahjuks üksnes seetõttu, et need on tehtud hageja eelmise juhatuse poolt majandustegevuse korraldamisel, ega ka seetõttu, et hageja praegune juhatus ei pea neid põhjendatuks. Kostja esitatud dokumentides kajastatud kulutused on hinnatavad korteriühistu majandustegevuses tavapäraste kulutustena. Hageja ei ole millegagi tõendanud oma väiteid, et kulutused ei ole

5(8)

tehtud hageja huvides. Eelneva alusel ei olnud põhjendatud hageja nõue õigustamata asjaajamisega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 72 329,90 krooni. Pärast juhatuse liikmete volituste lõppemist puudus kostjatel õigus ilma erivolituseta hageja nimelt ja hageja arvel kulutuste tegemiseks. Kostjad ei ole tõendanud, et neil oleks ajavahemikus 15.04.2005-27.07.2005 volitus hageja eest ja nimel asjaajamiseks. Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleksid hageja esitatud dokumentidel märgitud teenuseid või kaupu ostnud hageja huvides ning kulutuste arvel saadu hagejale üle andnud. Seetõttu pärast 08.04.2005 tehtud kulutused on hinnatavad hageja kahjuna ning hageja nõue kostjatelt 18 135,20 krooni väljamõistmiseks oli põhjendatud. Põhjendatud oli hageja nõue kostjatelt sõidukite kasutamiseks väljamakstud tasu tagasinõudmises. Kostjad ei ole esitanud hageja pädeva organi otsuseid, millest tuleneks neil sõiduki kasutamise kompenseerimise otsustamine. Kostjad ei ole raamatupidamisele ega ka kohtule esitanud sõiduki kasutamise päevikut. Ka ei ole ühistu juhatuse liikme ametiülesanded eelduslikult märkimisväärselt seotud sõiduki kasutamisega. A. B.i hambaravi kompensatsiooni väljamaksmine on viiteliselt seotud haigekassast vastava laekumisega, seega oli tegemist üksnes makse vahendamisega, mitte hageja kuluga. Kostjatel puudus õigus 13.07.2005 hageja nimelt EKÜL-ile makseid teha. Kostjad ei ole makse alust ega põhjendatust tõendanud. Seega oli hageja nõue 2650 krooni tagasinõudmises põhjendatud. Hageja on nõudnud kostjatelt ajavahemikus aprillist 2000 kuni aprillini 2004 soetatud põhi- ja väikevahendite ning mittemateriaalse vara maksumuse hüvitamist kogusummas 257 059,40 krooni, kuna hageja hinnangul on tegemist kostjate ebaotstarbeka majandustegevusega, omakasu eesmärgil. Kostjad ei ole pidanud vaidlusaluse vara üle arvestust, vara on arvele võtmata, vara kulutamise kohta aktid puuduvad. Kohtu hinnangul on hageja vara maksumuse kompenseerimise nõue osaliselt aegunud. TsÜS § 37 lg 4 ja MTÜS § 32 lg 4 tulenevalt on juhatuse liikme vastu nõuete esitamise aegumise tähtaeg 5 aastat. Sellest tulenevalt on aegunud nõue nende kulude hüvitamises, mis on tehtud enne 13.09.2001. Hageja koontabeli järgi on aegunud väikevahendite maksumuse kompenseerimise nõue kogusummas 162 958,45 krooni. Lisaks on ka hageja nõue 16.05.2000 tehtud kassa väljamakse tagasinõudmises summas 4181 krooni. Koondtabelis esile toonud väheväärtuslike varade soetamisele tehtud kulutusi hindas kohus tavapärase majandustegevuse kuluna. Pooltel puudus vaidlus selles, et hageja 2000, 2001, 2002 ja 2003 majandusaasta aruanded on hageja üldkoosolekutel heaks kiidetud. Hageja ei ole tõendanud, et vastavad üldkoosolekute otsused märgitud majandusaastate aruannete kinnitamise kohta oleks vaidlustatud. Hageja majandustegevuse revisjon on läbi viidud ajavahemikes 01.04.200031.12.2000, 01.01.2001-31.12.2001 ning 01.01.2002-31.12.2002. Aktide kohaselt ei ole finantsdistsipliini rikkumisi esinenud. Puudusid tõendid, milleks saaks järeldada, et hageja nõustaja finantsalane kvalifikatsioon on usaldusväärsem kui vannutatud audiitoritel. Asjaolu, et kontroll tehti väljavõtteliselt, ei anna alust järeldusteks, et audiitorite järeldusotsused ei ole õiged. Seega on kulutused eelduslikult õiged ja põhjendatud. Hageja on tõendanud üksnes kulutuste tegemist, mis iseenesest ei tõenda kahju olemasolu. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaks, et kostjad on juhatuse liikmetena raamatupidamise korraldamisel ja ühistu majandamisel oma kohustusi süüliselt rikkunud. Hageja on esitanud 2004 aastal tehtud kulutuste tagasinõude kogumaksumuses 6763,85 krooni. Samas vara soetamiseks tehtud kulutusi ei muuda põhjendamatuks üksnes asjaolu, et vara bilansivälise arvele võtmise aktid on väidetavalt koostamata. Tavapärase majandustegevusega seotud kulutustele peab majandustegevuse põhjendatuse seisukohalt esmalt andma hinnangu hageja üldkoosolek. Kohtule esitatud hageja üldkoosoleku otsuste

6(8)

järgi ei ole hageja 2004 majandusaasta aruanne kinnitatud, kuid puudub ka otsustus, et see tuleks kinnitamata jätta. Kohus hinnanud 2004 majandusaastal tehtud kulutuste kohta esitatud andmeid kogumis leidis, et need on hinnatavad tavapärase majandustegevuse raames tehtud kulutustena ning nende maksumuse kompenseerimiseks hagejale puudus alus. Hageja on esitanud nõude põhivara soetamisele tehtud kulutuste hüvitamises, väites, et kostjad ei ole soetatud vara hagejale üle andnud. Kohus jättis hageja nõude aegumise tõttu rahuldamata selle vara osas, mis on soetatud enne 13.09.2001. Muu vara on seotud ühistu majandamisega ning selle väljamõistmiseks puudus alus. Pooltel puudus vaidlus selles, et kostjad ei andnud pärast juhatuse liikmete volituste lõppemist üle hageja kontoriruumide valdust. Hageja on 14.04.2005 ja 12.05.2004 kirjadega teinud kostja, Veera Belanovale ettepaneku ühistu dokumentide ja ruumide võtmete üleandmiseks. Hageja on ruumide valduse üle võtnud lukkude avamise ja vahetuse kaudu. Selline tegevus jääb omaabi raamesse ja on õiguspärane. Kulutused valduse ülevõtmisele olid tõendatud kogusummas 10 762 krooni. Eeltoodu alusel kohus rahuldas hageja nõude ruumide valduse üleandmise keeldumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks. Hageja väitel on ta kulutanud kahju kindlakstegemisele 21 000 krooni, millest kohus põhjendatuks 10% so 2100 krooni. Põhjendatud oli hageja viivitusintresside nõuerahuldamisele kuuluvatelt maksudelt VÕS § 113 järgi. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostjad Veera Belanova ja Juri Gorohovenko paluvad tühistada Harju Maakohtu 07.10.2008 otsus osaliselt. Kostjad vaidlustavad maakohtu poolt tõendatud asjaolu, et kostjate volitused lõppesid juhatuse liikmetena 08.04.2005. Kohus on jätnud hindamata kohtule esitatud tõendi tsiviilasjas nr 2-05-1309 sõlmitud kompromissi, millest tulenevalt juhatuse liikmete volitused lõppesid 08.06.2006. Kohus mõistis Veera Belanovalt välja EKÜL liikmeskonda kuulumise avalduse alusel tehtud kulutused. Korteriühistu liikmed olid teadlikud EKÜL liikmeskonda kuulumisest ning olid teadlikud ka asjaoludest, et korteriühistu juhatuse liikmetel oli õigus käia EKÜL poolt korraldatavatel ümarlaudadel, infopäevadel, koolitustel, mis olid liikmetele tasuta ning seetõttu ei ole võimalik esitada tarbitud teenuste eest arveid. Maakohus on hinnanud EKÜL tegevusena üksnes juriidilise teenuse osutamist ning on toonud välja asjaolu, et õigusabikulutusi on tehtud teistele isikutele, kuid millistele, kohus välja ei ole toonud. Sõidukite kasutamiseks väljamakstud tasu osas on maakohus võtnud aluseks asjaolu, et juhatuse liikme volitused lõppesid 08.04.2005, kuid kostjad on seisukohal, et nende volitused lõppesid 08.06.2006. Seetõttu ei saa nimetatud kulutusi nimetada kahjuna. Põhjendamatu oli asjaolu, et hageja pidi ühistu uksi avama lõhkumise teel. Nimetatud perioodil toimusid erinevad kohtuvaidlused korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühiseks tunnistamiseks. Hageja oli teadlik kohtuprotsessidest, mistõttu hageja käitus valduse ülevõtmisel ebaõigesti. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud kostjate süülist tegevust. Kostjad ei saa olla vastutavaks korteriühistus initsiatiivgrupi poolt tehtud üldkoosolekute tõttu tekkinud segadustes. Kostjad soovisid majas taastada endise olukorra, kus ühistu liikmetele antakse adekvaatset informatsiooni korteriühistu toimimise kohta. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

7(8)

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 07.10.2008 otsus tuleb tühistada osas, millega kostja V. Belanovalt mõisteti välja 28 806,25 krooni, mis tasuti Eesti Korteriühistute Liidule seoses KÜ Punane 19 liikmeks astumisega. Selles osas saab teha uue otsuse, millega jätta KÜ Punane 19 hagi 28 806.25 krooni nõudes V. Belanova vastu rahuldamata. Muus osas kolleegium nõustub täiesti maakohtu põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 ei pea vajalikuks neid korrata. Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostjate volitused KÜ Punane 19 juhatuse liikmetena kestsid kuni 08.04.2005. Hageja pole seda asjaolu vaidlustanud. Kostjad leiavad, et nende volitused kestsid kauem kui 08.04.2005, kuna ka maakohus ei ole andnud hinnangut tsiviilasja nr. 2-05-1309 raames sõlmitud kompromisslepingule, millega tunnustati 08.04.2005 üldkoosoleku otsuse tühisust. Maakohus leidis otsuses õigesti, et kostjad ei ole tõendanud oma väiteid. Kostjatele on korduvalt selgitatud maakohtu poolt TsMS § 229 lg 1 tulenevat kohustust omi vastuväiteid tõendada. Maakohtu toimikule ei ole lisatud tsiviilasjas nr 2-05-1309 sõlmitud kompromisslepingut ega ka seda kinnitavat kohtumäärust. Seega ei saanudki maakohus anda hinnangut tõendile, mida kohtule esitatud ei ole. Ka apellatsioonkaebuse juurde pole nimetatud kohtumäärust lisatud. Apellatsioonkaebuses leiavad apellandid, et maakohus on ebaõigesti neilt välja mõistnud kulutused, mis KÜ Punane 19 tegi seoses Eesti Korteriühistute Liitu (EKÜL) astumisega. Kolleegium leiab, et kaebuse väited on selles osas põhjendatud. MTÜS §-dest 18 ega 19 p 6 ei tulene, et korteriühistu juhatus ei oleks võinud esitada avaldust EKÜL-i astumiseks ja tasuda sisseastumise ja aastamaksu. Sellist piirangut juhatuse tegevusele ei sätesta ka MTÜS § 27. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostjad on juhatuse liikmena oma volitusi ületanud. On üldteada asjaolu, et EKÜL on loodud just korteriühistute juhatuste eesseisvate probleemide lahendamiseks ja nende nõustamiseks. Kostjad on korduvalt kinnitanud, et nad said juhatuse liikmetena EKÜL-i poolt läbiviidud infopäevadel, seminaridel ja koostööpäevadel osaleda tasuta ja et sellest oli palju abi ühistu tegevuse organiseerimisel. Ainuüksi fakt, et samal ajal oli ostetud ka õigusnõustamise teenust, ei lükka ümber kostjate vastuväiteid. Astumine EKÜL-i liikmeks ei ole käsitletav hoolsuskohustuse rikkumisena või oma õiguste kuritarvitamisena. Seega puudub alus juhatuse liikmelt V. Belanovalt välja mõista seoses EKÜL astumisega tehtud kulutused summas 21 570 krooni ja viivitusintressi summas 7236.25 krooni väljamõistmiseks. Kuna kolleegium nõustub maakohtuga selles, et kostjate volitused kestsid 08.04.2005 aastani ja hageja seda vaidlustanud ei ole, siis on põhjendatud hagi rahuldamine sõidukite kasutamisega seotud väljamaksete osas. Kaebuses toodud väited ei anna alust selle osas otsuse tühistamiseks. Põhjendatud on ka lukkude avamisega tekitatud kahju hüvitamine. Kostjad ei ole tõendanud, et nad oleks olnud koostöövalmis uue valitud juhatusega ja kaebuses põhjendavad kostjad tekkinud olukorda vaid võimuvõitlusega. Selline nn võimuvõitlus ei ole normaalne nähtus ja põhjendatud on hageja väited, mille kohaselt oli see põhjustatud just kostjate tegevusest. Kaebusest ei nähtu ka, milliseid esitatud tõendeid maakohus ebaõigesti hindas. Seega ei anna need kaebuses toodud paljasõnalised mittenõustumised kohtuotsusega alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulud tuleb jätta poolte kanda.

Reet Allikvere

Ulvi Loonurm

Urmas Reinola

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.