Tsiviilasi nr.2-08-70078
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik : Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
11.märts 2009.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-08-70078
Tsiviilasi
K. H. hagi AS X vastu tervisekahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Hageja: K. H. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x) Hageja lepinguline esindaja : adv. K. K. (xxxxxxxxxxxxxxxx; asukoht : xxxxxxx.xx, xxxxxxxxx) Kostja: AS X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x) Kostja lepinguline esindaja : adv. C. G. (xxxxxxxxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxx.xxxxxxxxxxx) Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlustoiming
Kirjalik menetlus
Juhindudes TsMS §173, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466 ja §661, kohus määras: Kinnitada K. H. (ID xxxxxxxxxxx) ja AS X (reg.kood xxxxxxxx) vahel 06.märtsil 2009.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
nr.2-08-70078,
seoses
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 3 (kolme) päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.
Menetluse käik 24.10.2008.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud K.H’i hagi AS X vastu, milles hageja nõuab kutsehaigusega tekitatud tervisekahju hüvitamist /tl.1-3/. 28.01.2009.a. toimunud eelistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Eelistungil avaldavad pooled soovi õigusvaidluse kokkuleppeliseks lahendamiseks ning sellekohaste läbirääkimiste pidamiseks. Poolte taotlus 10.03.2009.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud poolte vahel 06.03.2009.a. sõlmitud kirjaliku kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises ning kohtukulude jaotuses.
Kompromissilepingus on pooled muuhulgas kokku leppinud kostja poolt hagejale ühekordse maksena tasutava hüvitissumma suuruse ja tasumise tingimused. Kompromissilepingus on pooled kokku leppinud, et nende poolt asja menetlemisel kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas; kinnitades ühtlasi enda teadlikkust kompromissi kohtu poolt kinnitamise ja selle alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Ühtlasi paluvad pooled lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kompromissi kinnitamine Kohus on eelistungil selgitanud pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on eelistungil avaldanud valmisolekut lahendada vaidlust kokkuleppe teel ning asuda sellekohastesse läbirääkimistesse. 10.03.2009.a. on kohtule laekunud poolte vahel 06.03.2009.a. sõlmitud kirjaliku kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud vaideobjektiks oleva õigussuhte lahendamises ning kohtukulude jaotuses. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kohtule kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kohus leiab, et kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on eelistungil pooltele selgitanud kompromissi kohtu poolt kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi; enda teadlikkust nimetatud tagajärgedest on pooled kinnitanud ka kompromissilepingus. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada.
Menetluskulud TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et kummagi poole poolt asja menetlemisel kantud menetluskulud jäävad kulutuse kandnud poole enda kanda. Seega tuleb poolte poolt asja menetluses kantud kohtukulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebe kord TsMS §661 lg.4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on taotlenud lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani, arvates kohtulahendi avalikult teatavaks tegemisest. Seega fikseerib kohus määruse peale edasikaebe tähtajana kolm päeva.
A.Kaldma kohtunik 11.03.2009.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.