Tsiviilasi nr 2-07-31491
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
11. märts 2009 Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-31491
Tsiviilasi
Riina Pütsep hagi Aivar Pokk vastu kaasomandi lõpetamiseks
Tsiviilasja hind
370 000 krooni
Menetlusosalised ja nende
hageja Riina Pütsep esindaja adv Heiki Kuningas, Advokaadibüroo Karl Saavo, Riia 4 51004 Tartu; kostja Aivar Pokk esindaja adv Madis Mahlapuu, Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid, Pronksi 3 10124 Tallinn
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
16. veebruar 2009
jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kuulub poolte kaasomandisse 1⁄2 mõttelistes osades kinnistu asukohaga XXXX tn 34 Tartus, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 4820703. Hageja on teinud kostjale ettepaneku lõpetada kaasomand kinnistule poolte kokkuleppel, kuivõrd hetkeolukorras on välistatud kinnistu kasutamine normaalse majandamise piires mõlema kaasomaniku poolt. Kostja hageja ettepanekule kirjalikult ei ole vastanud, kuid on telefoni teel ühendust võtnud ja pakkunud, et ostab hagejale kuuluva mõttelise osa kinnistust ära hinnaga 200 000 krooni. Hageja leiab, et kostja poolt pakutav ostusumma ei vasta hagejale kuuluva mõttelise osa tegelikule turuväärtusele. Markee Kinnisvara OÜ eksperthinnangust nr 2465-08-07 nähtub, et kaasomandis oleval kinnistul asuva elamu konstruktsioonid ja kommunikatsioonid on väga halvas seisukorras. Elamu vajab põhjalikku kapitaalremonti, mis omakorda investeeringuid, milline asjaolu on kaasomanike vahel põhjustanud lahkarvamusi, kuivõrd kostja ei soovi osa võtta kassomandis oleva kinnistu hooldamisest ega elamu korrastamisest. Hageja on teinud kostjale ettepaneku lõpetada kaasomand kinnistule ning pakkunud võimalust, et kostja ostaks hagejale kuuluva mõttelise osa ära või tuleb kinnistu müüa avalikul enampakkumisel ning saadav raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurusele kinnistust. Markee Kinnisvara OÜ on hinnanud kinnistu turuväärtuseks 825 000 krooni. Kuna kostja on avaldanud soovi hagejale kuuluva mõttelise osa kinnistust ära osta, siis taotleb hageja AÕS §-de 76 lg 1; 77 lg 2 alusel poolte kaasomand lõpetada ja kinnistu jagada viisil, et anda kinnistu kostja ainuomandisse ja panna kostjale kohustus maksta hagejale välja tema mõtteline osa rahas ning kui kostja ei ole sellise jagamise viisiga nõus, tuleb kinnistu müüa avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomandi lõpetamisel hagetaval viisil ja tingimustel taotleb hageja lugeda, et ta nõustub enda kustutamisega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosast nr 4820703 kinnistu omanikuna ja annab nõusoleku kanda samasse registriossa ainuomanikuna kostja. Hageja lisas tõenditena ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks poolte kokkuleppel, kinnistusregistri registriosa 4820703 väljavõtte ja Markee Kinnisvara OÜ eksperthinnangu (tl 7-11). Kostja vastuväited ja vastuhagi (tl 30-31, 81-84) Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja oma nõuet ja selle alust selgelt väljendanud ja on tegelikke asjaolusid tahtlikult moonutanud. Kostja ei nõustu hageja esitatud Markee Kinnisvara OÜ hinnanguga kinnistu turuväärtuse kohta. Selles on arvestamata jäetud, et kinnistu on kaasomandis, mis langetab kinnistu hinda vähemalt kolmandiku võrra. Hinnang on koostatud augustikuus, kui kinnisvara hinnad olid rekordkõrgusel ja hindade langus jätkub pidevalt. Hageja pole ise osalenud ka 2(5)
kõige elementaarsemates kinnistuga kaasnevate hooldustööde tegemises. Kostja esitas Centas Kinnisvara OÜ eksperthinnangu (tl 50), mille kohaselt on XXXX 34 kinnistu turuväärtus 335 000 krooni. Kostja esitatud vastuhagi kohaselt nõustuks ta kaasomandi mõttelise osa omandamisega selle väljaostmise teel hagejalt, kuid seda ainult tingimusel, et maksab kinnistu eest hagejale õiglast hinda. Kostja esitatud Centas Kinnisvara OÜ eksperthinnang kajastab kinnistu hinda objektiivsemalt ja õiglasemalt. Nimetatud hinnangu kohaselt on kinnistu turuväärtus käesoleval ajal 335 000 krooni. Seega kostja nõustuks hagejale 1⁄2 mõttelise osa eest maksma 167 500 krooni. Kostja ei nõustu ka riiklikult tunnustatud ekspert Riho Lubi 28.10.2008 eksperdiarvamusega kinnistu turuväärtuse kohta 740 000 krooni, kuna peab sellist hinda vaidlusaluse kinnistu suhtes liialt kõrgeks, kuna see ei ole vastavuses käesoleva aja turusituatsiooniga. Kostja ei saa nõustuda kaasomandi lõpetamisega hageja poolt taotletud viisil, et anda kinnistu kostja ainuomandisse ja kohustada teda välja maksma hagejale temale kuuluva 1⁄2 mõttelise osa eest rahasumma eksperdiarvamusest lähtudes, sest kostjal ei ole sellises ulatuses rahalisi vahendeid. Seejuures ei ole kostjal sellises ulatuses võimalik võtta ka laenu ning selle võtmiseks ei saaks keegi teda samuti kohustada. Samuti ei nõustu kostja kaasomandi lõpetamisega hageja poolt taotletud alternatiivsel viisil, müües kinnistu avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurusele, s.o võrdsetes osades. Kostja jaoks on vaidlusaluse kinnistu näol tegemist kalli mälestusasjaga, kuna see on tema lapsepõlvekodu ja seetõttu ei ole kostja nõus ka loobuma nimetatud kinnistust. Kostja leiab, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem ja poolte huvide kaalumise teel. Kostja taotleb vastuhagis lõpetada kaasomand viisil, et jagada kinnisasi kaasomanike vahel reaalosadeks. Kaasomandi eseme reaalosadeks jagamine on tehniliselt küll keerukam, kuid mitte võimatu. Sellisel viisil kaasomandi lõpetamise kasuks räägib asjaolu, et siis säilib omand mõlemal kaasomanikul ega riivata ka põhiseaduses tagatud omandi puutumatust. Alternatiivse viisina taotleb hageja kaasomandi lõpetamist viisil, et müüa kinnisasi kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning kohustada enampakkumise võitnut välja maksma ostuhinnast teisele kaasomanikule tema osa rahas proportsionaalselt teisele kaasomanikule kuuluva kaasomandi suurusega. Hageja arvates võiks sellisel viisil kaasomandi lõpetamisel selguda kinnistu kõige õiglasem hind, s.o kinnistu harilik väärtus, mis vastaks ühtlasi ka kinnistu turuväärtusele antud ajahetkel. Sellisel viisil kaasomandi lõpetamine oleks ka kõige lihtsamalt teostatav, seega kõige otstarbekam. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus
summaga ei nõustunud ja jäi jagatava kinnistu väärtuse 740 000 krooni juurde. Kostja leidis, et kinnistu turuväärtus 740 000 krooni, on vaidlusaluse kinnistu suhtes liialt kõrge, kuna see ei ole vastavuses käesoleva aja turusituatsiooniga. Kostja leidis, et teda ei saa kohustada välja maksma hagejale temale kuuluva 1⁄2 mõttelise osa eest rahasummat eksperdiarvamusest lähtudes, sest kostjal ei ole sellises ulatuses rahalisi vahendeid, ja teda ei saa sundida ka pangast laenu võtma. Riigikohus on 09.02.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05 (p 9) leidnud, et omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Kohus nõustub kostjaga, et kohus ei saa teda kohustada hageja 1⁄2 mõttelise osa väljaostmiseks 28.10.2008 eksperdiarvamuses antud hinnanguga ja et nimetatud eksperdiarvamus ei ole enam vastavuses käesoleva aja turusituatsiooniga. Käesoleval ajal langevad kinnisvara hinnad drastiliselt nädalatega ja 2008 oktoobrikuu hinnang kinnistu turuväärtuse kohta ei kajasta enam õiglaselt selle turuhinda 2009 märtsikuus. Seda enam, et vaidlusaluse kinnistu näol ei ole tegemist ostjate jaoks atraktiivse kinnisvaraga. Kinnistu pindala on väiksem keskmisest elamukrundi pindalast ja sellel paiknev elamu on halvas seisukorras: kinnistu on hooldamata, ruumid vajavad kapitaalremonti, aknad mitterahuldavas seisukorras, küttekolded kasutamiskõlbmatud, kommunikatsioonid puuduvad (tsentraalsed trassid asuvad XXXX tänaval).
põhikorrusel 4 tuba (kolm läbikäidavat), köök, esik, kuivkäimla, koridor, riietusruum, leiliruum, kuur ja keldrikorrusel hoiuruum.
Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.