lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-31491/25

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 11.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-07-31491/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2113
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-07-31491

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

11. märts 2009 Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-31491

Tsiviilasi

Riina Pütsep hagi Aivar Pokk vastu kaasomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

370 000 krooni

Menetlusosalised ja nende

hageja Riina Pütsep esindaja adv Heiki Kuningas, Advokaadibüroo Karl Saavo, Riia 4 51004 Tartu; kostja Aivar Pokk esindaja adv Madis Mahlapuu, Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid, Pronksi 3 10124 Tallinn

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

16. veebruar 2009

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Riina Pütsep hagi Aivar Pokk vastu kaasomandi lõpetamiseks.
2.Lõpetada poolte kaasomand kinnistule asukohaga XXXX tn 34 Tartus, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna registriosa nr 4820703, müües kinnisasja avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o pooleks.
3.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Lõpetada kohtuotsuse jõustumisel hageja riigilõivu osamaksete tasumine 05.09.2007 määruse alusel. Jätta hageja kantud riigilõiv ja esindaja kulud kostja kanda. Poolte endi poolt esitatud eksperthinnangute saamisega seotud kulud jätta poolte endi kanda. 28.10.2008 ekspertiisi eksperdikulu jätta 50% ulatuses hageja enda kanda ja 50% mõista välja hageja kasuks kostjalt (3500 krooni). Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Kohtuotsuse jõustumisel välja mõista kostjalt riigilõiv riigituludesse hageja poolt tasumata riigilõivu osamaksete ulatuses arvestades täpsustatud hagi hinnaks 370 000 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi 1(5)

jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt kuulub poolte kaasomandisse 1⁄2 mõttelistes osades kinnistu asukohaga XXXX tn 34 Tartus, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 4820703. Hageja on teinud kostjale ettepaneku lõpetada kaasomand kinnistule poolte kokkuleppel, kuivõrd hetkeolukorras on välistatud kinnistu kasutamine normaalse majandamise piires mõlema kaasomaniku poolt. Kostja hageja ettepanekule kirjalikult ei ole vastanud, kuid on telefoni teel ühendust võtnud ja pakkunud, et ostab hagejale kuuluva mõttelise osa kinnistust ära hinnaga 200 000 krooni. Hageja leiab, et kostja poolt pakutav ostusumma ei vasta hagejale kuuluva mõttelise osa tegelikule turuväärtusele. Markee Kinnisvara OÜ eksperthinnangust nr 2465-08-07 nähtub, et kaasomandis oleval kinnistul asuva elamu konstruktsioonid ja kommunikatsioonid on väga halvas seisukorras. Elamu vajab põhjalikku kapitaalremonti, mis omakorda investeeringuid, milline asjaolu on kaasomanike vahel põhjustanud lahkarvamusi, kuivõrd kostja ei soovi osa võtta kassomandis oleva kinnistu hooldamisest ega elamu korrastamisest. Hageja on teinud kostjale ettepaneku lõpetada kaasomand kinnistule ning pakkunud võimalust, et kostja ostaks hagejale kuuluva mõttelise osa ära või tuleb kinnistu müüa avalikul enampakkumisel ning saadav raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurusele kinnistust. Markee Kinnisvara OÜ on hinnanud kinnistu turuväärtuseks 825 000 krooni. Kuna kostja on avaldanud soovi hagejale kuuluva mõttelise osa kinnistust ära osta, siis taotleb hageja AÕS §-de 76 lg 1; 77 lg 2 alusel poolte kaasomand lõpetada ja kinnistu jagada viisil, et anda kinnistu kostja ainuomandisse ja panna kostjale kohustus maksta hagejale välja tema mõtteline osa rahas ning kui kostja ei ole sellise jagamise viisiga nõus, tuleb kinnistu müüa avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomandi lõpetamisel hagetaval viisil ja tingimustel taotleb hageja lugeda, et ta nõustub enda kustutamisega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosast nr 4820703 kinnistu omanikuna ja annab nõusoleku kanda samasse registriossa ainuomanikuna kostja. Hageja lisas tõenditena ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks poolte kokkuleppel, kinnistusregistri registriosa 4820703 väljavõtte ja Markee Kinnisvara OÜ eksperthinnangu (tl 7-11). Kostja vastuväited ja vastuhagi (tl 30-31, 81-84) Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja oma nõuet ja selle alust selgelt väljendanud ja on tegelikke asjaolusid tahtlikult moonutanud. Kostja ei nõustu hageja esitatud Markee Kinnisvara OÜ hinnanguga kinnistu turuväärtuse kohta. Selles on arvestamata jäetud, et kinnistu on kaasomandis, mis langetab kinnistu hinda vähemalt kolmandiku võrra. Hinnang on koostatud augustikuus, kui kinnisvara hinnad olid rekordkõrgusel ja hindade langus jätkub pidevalt. Hageja pole ise osalenud ka 2(5)

kõige elementaarsemates kinnistuga kaasnevate hooldustööde tegemises. Kostja esitas Centas Kinnisvara OÜ eksperthinnangu (tl 50), mille kohaselt on XXXX 34 kinnistu turuväärtus 335 000 krooni. Kostja esitatud vastuhagi kohaselt nõustuks ta kaasomandi mõttelise osa omandamisega selle väljaostmise teel hagejalt, kuid seda ainult tingimusel, et maksab kinnistu eest hagejale õiglast hinda. Kostja esitatud Centas Kinnisvara OÜ eksperthinnang kajastab kinnistu hinda objektiivsemalt ja õiglasemalt. Nimetatud hinnangu kohaselt on kinnistu turuväärtus käesoleval ajal 335 000 krooni. Seega kostja nõustuks hagejale 1⁄2 mõttelise osa eest maksma 167 500 krooni. Kostja ei nõustu ka riiklikult tunnustatud ekspert Riho Lubi 28.10.2008 eksperdiarvamusega kinnistu turuväärtuse kohta 740 000 krooni, kuna peab sellist hinda vaidlusaluse kinnistu suhtes liialt kõrgeks, kuna see ei ole vastavuses käesoleva aja turusituatsiooniga. Kostja ei saa nõustuda kaasomandi lõpetamisega hageja poolt taotletud viisil, et anda kinnistu kostja ainuomandisse ja kohustada teda välja maksma hagejale temale kuuluva 1⁄2 mõttelise osa eest rahasumma eksperdiarvamusest lähtudes, sest kostjal ei ole sellises ulatuses rahalisi vahendeid. Seejuures ei ole kostjal sellises ulatuses võimalik võtta ka laenu ning selle võtmiseks ei saaks keegi teda samuti kohustada. Samuti ei nõustu kostja kaasomandi lõpetamisega hageja poolt taotletud alternatiivsel viisil, müües kinnistu avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurusele, s.o võrdsetes osades. Kostja jaoks on vaidlusaluse kinnistu näol tegemist kalli mälestusasjaga, kuna see on tema lapsepõlvekodu ja seetõttu ei ole kostja nõus ka loobuma nimetatud kinnistust. Kostja leiab, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem ja poolte huvide kaalumise teel. Kostja taotleb vastuhagis lõpetada kaasomand viisil, et jagada kinnisasi kaasomanike vahel reaalosadeks. Kaasomandi eseme reaalosadeks jagamine on tehniliselt küll keerukam, kuid mitte võimatu. Sellisel viisil kaasomandi lõpetamise kasuks räägib asjaolu, et siis säilib omand mõlemal kaasomanikul ega riivata ka põhiseaduses tagatud omandi puutumatust. Alternatiivse viisina taotleb hageja kaasomandi lõpetamist viisil, et müüa kinnisasi kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning kohustada enampakkumise võitnut välja maksma ostuhinnast teisele kaasomanikule tema osa rahas proportsionaalselt teisele kaasomanikule kuuluva kaasomandi suurusega. Hageja arvates võiks sellisel viisil kaasomandi lõpetamisel selguda kinnistu kõige õiglasem hind, s.o kinnistu harilik väärtus, mis vastaks ühtlasi ka kinnistu turuväärtusele antud ajahetkel. Sellisel viisil kaasomandi lõpetamine oleks ka kõige lihtsamalt teostatav, seega kõige otstarbekam. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

1.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada, vastuhagi jätta rahuldamata.
2.AÕS § 76 lg 1 ja lg 2 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikevahelise kokkuleppega ei ole kaasomandi lõpetamise nõudeõigust välistatud. Antud juhul ei ole kaasomanikud vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. AÕS § 77 lg 2 kohaselt, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kuna hagis ja vastuhagis on esitatud kõik AÕS § 77 lõikes 2 sätestatud kaasomandi lõpetamise viisid, tuleb kohtul valida nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel.
3.Riigikohus on 09.05.2006 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-45-06 (p 20) märkinud, et asja jagamine (kaasomandi lõpetamine) peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus.
3.1.Hageja on esmalt taotlenud kinnistu jagamist viisil, et anda kinnistu kostja ainuomandisse ja panna kostjale kohustus maksta hagejale välja tema mõtteline osa rahas, lähtudes kohtu poolt määratud ekspert Riho Lubi 28.10.2008 eksperdiarvamusest kinnistu turuväärtuse kohta 740 000 krooni. Kostja nõustuks hagejale 1⁄2 mõttelise osa eest maksma tema esitatud Centas Kinnisvara OÜ 20.03.2008 eksperthinnangu alusel kinnistu turuväärtusest 335 000 krooni poole 167 500 krooni. Hageja nimetatud 3(5)

summaga ei nõustunud ja jäi jagatava kinnistu väärtuse 740 000 krooni juurde. Kostja leidis, et kinnistu turuväärtus 740 000 krooni, on vaidlusaluse kinnistu suhtes liialt kõrge, kuna see ei ole vastavuses käesoleva aja turusituatsiooniga. Kostja leidis, et teda ei saa kohustada välja maksma hagejale temale kuuluva 1⁄2 mõttelise osa eest rahasummat eksperdiarvamusest lähtudes, sest kostjal ei ole sellises ulatuses rahalisi vahendeid, ja teda ei saa sundida ka pangast laenu võtma. Riigikohus on 09.02.2006 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05 (p 9) leidnud, et omandi kaotavale kaasomanikule tema osa rahas väljamaksmine kujutab endast hüvitist kaotatud omandi eest. Õiglase ja kohese hüvitise maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega. Kohus nõustub kostjaga, et kohus ei saa teda kohustada hageja 1⁄2 mõttelise osa väljaostmiseks 28.10.2008 eksperdiarvamuses antud hinnanguga ja et nimetatud eksperdiarvamus ei ole enam vastavuses käesoleva aja turusituatsiooniga. Käesoleval ajal langevad kinnisvara hinnad drastiliselt nädalatega ja 2008 oktoobrikuu hinnang kinnistu turuväärtuse kohta ei kajasta enam õiglaselt selle turuhinda 2009 märtsikuus. Seda enam, et vaidlusaluse kinnistu näol ei ole tegemist ostjate jaoks atraktiivse kinnisvaraga. Kinnistu pindala on väiksem keskmisest elamukrundi pindalast ja sellel paiknev elamu on halvas seisukorras: kinnistu on hooldamata, ruumid vajavad kapitaalremonti, aknad mitterahuldavas seisukorras, küttekolded kasutamiskõlbmatud, kommunikatsioonid puuduvad (tsentraalsed trassid asuvad XXXX tänaval).

3.2.Hageja on alternatiivselt taotlenud kinnistu jagamist viisil, et müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kostja on vastuhagis taotlenud kinnistu reaalosadeks jagamise kõrval kinnistu müümist kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kohus leiab, et kinnistu tuleb müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o võrdselt. Avalikul enampakkumisel selgub kõige õiglasemalt kinnistu kohalik keskmine müügihind, mille läbi on kaasomanikule tagatud omandi kaotamise aja seisuga tema omandi väärtuse eest kõige kohasemalt õiglase ja kohese hüvitise maksmine. Kostja on viidanud, et soovib oma omandiosa säilitamist, sest kinnistu näol on tegemist tema kalli mälestusasja lapsepõlvekoduga. Kohtu arvates ei ole kostja oma ülekaalukat huvi kinnisasja suhtes tõendanud. Kostja ei kasuta kinnisasja elamiseks, seda ei ole kostja ega ka hageja poolt aastaid hooldatud ega parendatud ning nähtuvalt eksperthinnangutest on sellel asuv elamu halvas seisukorras. Kostja selgituse kohaselt on teda taoline olukord rahuldanud. Kaasomanikel on avalikul enampakkumisel pakkujatena osalemise õigus ja kostjal on õigus kinnisasi omandada ja seeläbi oma osale omandiõigus säilitada. Kinnistu jagamisel kaasomanikevahelisel enampakkumisel peaks kostja samamoodi arvestama võimalusega, et võib oma mõttelise osa kinnisasjast kaotada ning seega ei koorma avalik enampakkumine kostjat rohkem kui kaasomanikevaheline enampakkumine. Küll aga on avalikul enampakkumisel tagatud mõlema kaasomaniku huvi saada oma omandi osa väärtuse eest võimalikult kõrge hind. Põhjendatud ei ole kostja väide, et kolmandad isikud võivad avalikul enampakkumisel sellel osalejatega kokku leppida ja hinda hakata „üles kruvima“. Enampakkumise nurjumisele on täitemenetluse seadustikuga sätestatud oma kindlad tagajärjed.
3.3.Kostja on taotlenud vastuhagis lõpetada kaasomand eelkõige viisil, et jagada kinnisasi kaasomanike vahel reaalosadeks. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud kinnisasja jagamiseks reaalosadeks sisulist ettepanekut plaani kujul ega tõendanud vaidlusaluse kinnisasja reaalosadeks jagamise võimalikkust üldse. Kinnisasja jagamine peab toimuma kooskõlas maakorralduse ja ehitustehniliste nõuetega ning jagamise kriteerium on iseseisvate kinnistute moodustamise võimalikkus ehitise osade alla, kusjuures reaalosade väärtused peavad olema võimalikult sarnased ja ühe reaalosa majanduslik funktsioneerimine ei saa sõltuda teisest reaalosast. Üldjuhul on taoline kinnisasja jagamine reaalosadeks võimalik mitmekorruseliste elamute puhul korteriomanditeks ja ridaelamute puhul. Nähtuvalt eksperthinnangutest on vaidlusalune kinnistu aga mõeldud elamiseks ühele perele: kinnistu pindala 783 m2, sellel paikneva elamu üldpind 55,4 m2, 4(5)

põhikorrusel 4 tuba (kolm läbikäidavat), köök, esik, kuivkäimla, koridor, riietusruum, leiliruum, kuur ja keldrikorrusel hoiuruum.

4.TsMS § 173 lg 1, lg 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagejale oli 22.11.2007 määrusega antud menetlusabi ja määratud riigilõivu 18 750 krooni tasumine igakuiste osamaksetena 500 krooni. Hageja on alates 01.12.2007-10.02.2009 tasunud riigilõivu osamakseid 8000 krooni ulatuses. Seoses asja lahendamisega kohtuotsusega tuleb hageja riigilõivu osamaksete tasumine lõpetada lahendi jõustumisel ning kostjalt TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 3 alusel välja mõista riigilõiv riigituludesse hageja poolt tasumata ulatuses arvestades täpsustatud hagi hinnaks 370 000 krooni (10.03.2009 seisuga 10 250 krooni). Seoses hagi rahuldamisega tuleb hageja kantud riigilõiv ja esindaja kulud jätta kostja kanda. Poolte endi poolt esitatud eksperthinnangute saamisega seotud kulud jätab kohus poolte endi kanda. Kuna 28.10.2008 eksperdiarvamus oli esitatud mõlema poole huvides, jätab kohus 50% ulatuses selle eksperdikulu hageja enda kanda ja 50% ulatuses kostja kanda (kummagi poole kanda 3500 krooni). Kostja menetluskulud jätab kohus kostja enda kanda.

Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja