Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-154-08 Tartu, 5. märts 2009. a Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Lea Laarmaa Osaühingu COOL GRUPP (pankrotis) hagi Priit Kivi vastu alusetult saadud 213 480 krooni 50 sendi ja 481 758 krooni 58 sendi suuruse kahjuhüvitise saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 207-8832 Osaühingu COOL GRUPP (pankrotis) kassatsioonkaebus 490 039 krooni Hageja Osaühing COOL GRUPP (pankrotis, registrikood xxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Veikko Puolakainen Kostja Priit Kivi (isikukood xxxxxxxxxxx) 9. veebruar 2009. a, kirjalik menetlus
Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 27. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 2-07-8832 muutmata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing COOL GRUPP (pankrotis) esitas 13. märtsil 2007 Harju Maakohtule hagi Priit Kivi vastu 695 239 krooni 8 sendi saamiseks. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt algatati 3. veebruaril 2005. a hageja pankrotimenetlus. Hageja juhatuse liige oli J. Sild, kuid osaühingu majandustegevust korraldas kostja ja tal oli selleks väidetavalt juhatuse volitus. Kaubavarude 1. aprilli 2005 inventuuri käigus selgus, et kostja valduses on hageja kaubavarud maksumusega 205 199 krooni 25 senti. Kostja ei ole kaupu või nende müügist saadud raha hageja pankrotivarasse andnud. Lisaks väljastas kostja tuvastamata isikutele arvesaatelehe nr 922 alusel 8281 krooni 25 sendi eest kaupu, mille eest tasuti sularahas. Ka seda raha ei ole kostja hagejale andnud. Hagejal oli AS-is Hansapank arvelduskonto, mille allkirjaõiguslikeks isikuteks olid kostja ja E. Riisna. Kaks pangakaarti ja teleteenuste tunnuskood olid kostja valduses. Arvelduskonto väljavõttest nähtub, et maksekaartidega võeti 2. jaanuarist 2004 kuni 10. detsembrini 2004 sularahaautomaatidest välja 384 696 krooni. Raha sai välja võtta pangakaartide valdaja, s.o kostja. Samal ajavahemikul võttis kostja hageja arvelduskontolt ka pangakontoris välja 15 700 krooni. Kokku võttis kostja välja 400 396 krooni, mille kohta hageja raamatupidamises arvestust ei peetud ning mille kohta kuludokumendid puuduvad. Saadud raha eest ei ole kostja hagejale midagi üle andnud, mistõttu kandis hageja otsest varalist kahju. Kostja maksis hageja kassast orderi nr 11 alusel välja 81 361 krooni 90 senti, kuid orderilt ei nähtu, kellele ja mille eest makse tehti, seega tekitas kostja hagejale kahju.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, sest kõik hageja viidatud summad läksid äriühingu hüvanguks. Kostja võttis õigeks, et ta võttis hageja märgitud ajavahemikul hageja
arvelduskontolt välja 400 396 krooni, kuid samal perioodil on ta kassasse tagasi kandnud 108 100 krooni. Ülejäänud summa, s.o 292 296 krooni 68 senti kulus sularahaarvete, mootorikütuse ja muude osaühingu tegevuseks vajalike kaupade või teenuste eest tasumiseks.
3.Harju Maakohus rahuldas 18. veebruari 2008. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 381 939 krooni 83 senti ning jättis 55% menetluskuludest kostja kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole tõendatud, et kostja rikastus hageja arvel 205 199 krooni 25 sendi võrra. Tõendamata on hageja väide, et kostja pidi pärast pankrotimenetluse algatamist müüma hagejale kuuluvat kaupa või tagama kauba säilimise. Juhul kui võlgnik ei täitnud halduri korraldusi, oli halduril võimalus pöörduda kohtu poole, et kohaldada võlgniku suhtes pankrotimenetluse tagamise abinõu. Seega ei ole põhjendatud VÕS § 1028 ja § 1032 alusel laovarude väärtuse väljamõistmine kostjalt. Asjas on tõendatud, et kostja kasutas ilma hageja nõusolekuta 8281 krooni 25 senti omal äranägemisel hageja pankrotimenetluse ajal. Kostja ei eita raha saamist. Hageja väitel ei ole hagejale raha üle antud. Kostja väitel tasus ta sellega hageja arveid. Kuna kostja ei tohtinud käsutada hageja rahalisi vahendeid, peab ta 8281 krooni 25 senti VÕS § 1037 alusel hagejale tagastama. Asjas on tõendatud, et hageja võttis kostja pangakontolt 2. jaanuarist 2004 kuni 10. detsembrini 2004 välja sularaha 400 396 krooni senti ja maksis kassast välja 81 361 krooni 90 senti, põhjustades sellega hagejale otsest varalist kahju (VÕS § 128 lg 3). Kostja oli faktiliselt hageja tegevjuht. Ta tegutses hageja juhatuse liikme J. Silla juhiste järgi, st sisuliselt oli hageja majandustegevus kostja kontrolli all. Seega tegutses kostja VÕS § 616 mõttes suulise käsunduslepingu alusel. Käsundisaaja peab VÕS § 626 lg 1 järgi andma käsundiandjale välja selle, mis ta käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Kostja kuritarvitas hageja usaldust ja kasutas pangakaarte poolte kokkulepet rikkudes. Kostja väitel ei põhjustanud ta hagejale kahju. Kuid kostja esitatud raamatupidamises dokumenteerimata kviitungid ei tõenda, et ta kasutas raha hageja huvides. Sellega rikkus kostja käsunduslepingut ja põhjustas hagejale otsese varalise kahju. Kostja hüvitatavast kahjust tuleb maha arvata 108 100 krooni, mille ta maksis hageja pangakontole. Hageja ei ole tõendanud, et see raha pärines kolmandatelt isikutelt.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi kostja vastu, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.
5.Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
6.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta vastaspoole apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27. juuni 2008. a otsusega osaliselt kostja apellatsioonkaebuse ja jättis hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata, tühistas maakohtu otsuse menetlusõiguse
normi olulise rikkumise tõttu osas, millega hagi rahuldati, ja saatis asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohtu otsus seaduslik ega põhjendatud. Kostja esitas maakohtule kokku 99 lehel tõendeid, tõendamaks oma väiteid sularaha kasutamise kohta. Maakohus ei andnud esitatud tõenditele hinnangut ja märkis vääralt, et raamatupidamises dokumenteerimata ning raamatupidamisregistris kirjendamata kviitungid ei tõenda, et kostja kasutas raha äriühingu huvides. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 1 kohaselt on esitatud saatelehed ja kviitungid asjas tõenditeks. Kahju tekitati äriühingule väidetavalt mitte arvete raamatupidamisregistris kirjendamata jätmisega, vaid sellega, et kostja ei kasutanud sularaha hageja huvides. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja ostis hagejale autokütust ja kaupu sularaha eest. Kui ostetud autokütust ja kaupu kasutati äriühingu huvides, siis sõltumata raamatupidamisregistri kirjetest, ei ole hagejale kahju tekkinud. Kui hageja leiab, et nimetatud kaupu ei ole ostetud tema huvides, ei piisa paljasõnalisest vastuväitest, et saatelehed ei ole tõendid, kuna need ei ole raamatupidamisregistris kirjendatud. Kostja kinnitusel tegi ta koopiad just raamatupidamisteenust osutavale äriühingule esitatud dokumentidest. Hageja ei ole neid väiteid ümber lükanud. Kohus peab andma sisulise hinnangu kõigile asjas esitatud tõenditele ning nende alusel otsustama, kas ja kui palju on hagejale kahju tekitatud. Kuna tõendite kogumise ja hindamise juures, samuti uute faktiliste asjaolude tuvastamisel peab olema pooltele tagatud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 24 lg-s 5 ja TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 antud edasikaebeõigus kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks, tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks osas, milles hagi osaliselt rahuldati. Osas, milles hagi jäeti osaliselt rahuldamata, tuleb maakohtu otsus jätta muutmata, sest hageja väited selle kohta, et kostja poolt hageja arvelduskontole 108 100 krooni maksmine ei anna alust nimetatud summat väljamõistetavast summast maha arvata, on paljasõnalised ja tõendamata. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada asja uue sisulise läbivaatamise tulemusest lähtuvalt.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 490 039 krooni. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis ringkonnakohus vääralt, et maakohus ei hinnanud tõendeid ega tuvastanud vajalikke asjaolusid. Seetõttu saatis ringkonnakohus asja põhjendamatult maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus hindas kostja tõendeid ja leidis, et raamatupidamises dokumenteerimata ja raamatupidamisregistris kirjendamata kviitungid ei tõenda, et kostja kasutas raha äriühingu huvides. Ringkonnakohus pidanuks menetlusökonoomia põhimõtet arvestades ise asja lahendama. Ringkonnakohtu seisukoht, et kostja esitatud tõendid tõendavad, et raha kasutati hageja heaks, on vastuolus raamatupidamisseaduse §-dega 4, 6 ja 9. Äriühingu raha kulutamine peab olema dokumenteeritud raamatupidamisseaduses sätestatud nõuete kohaselt. Äriühingu kulutused selguvad raamatupidamiskirjete kaudu. Kostja korraldas hageja raamatupidamist ja vastutab selle eest, et
äriühingu kulutused oleksid kajastatud raamatupidamisregistris. Seejuures jagas ringkonnakohus vääralt tõendamiskoormise. Hageja esitas kohtule tõendid, et kostja võttis raha pangast välja, ja kostja peab tõendama, et ta kulutas selle raha hageja majandustegevuses. Ringkonnakohus ei andnud hinnangut hageja vastuapellatsioonkaebuse väitele, et kostja pole tõendanud 108 100 krooni maksmist hagejale. Kostja teatas, et see summa maksti hageja kontole hageja kassast. Kostja ei ole tõendanud, et ta maksis selle summa hageja kassasse, seetõttu ei ole õige arvestada seda summat kahjuhüvitisest maha.
9.Kostja ei ole kassatsioonkaebusele vandeadvokaadi vahendusel vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks, mistõttu tuleb kassatsioonkaebus jätta TsMS § 691 p 1 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kolleegium ei korda TsMS § 689 lg 5 järgi ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
11.Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et Riigikohus kontrollib ringkonnakohtu otsust TsMS § 688 lg 1 järgi kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale kaevati. Hageja palus kassatsioonkaebuses rahuldada enda nõude 490 039 krooni ulatuses. Seega ei vaidlusta hageja alama astme kohtute otsuseid osas, millega maakohus jättis rahuldamata tema 205 199 krooni 65 sendi saamise nõude kaubavarude hüvitamiseks. Hageja väitel väljastas kostja pankrotimenetluse ajal arvesaatelehe nr 922 alusel hagejale kuuluvat kaupa 8281 krooni 25 sendi eest, maksis hageja kassast väljaminekuorderi nr 11 alusel välja 81 361 krooni 90 senti ja võttis hageja pangakontolt 2004. aastal kokku 400 396 krooni. Kostja ei ole raha hagejale üle andnud ega hageja huvides kasutatud. Hageja leiab, et maakohus hindas kostja esitatud tõendeid, kui leidis, et need ei tõenda kostja rahakasutust hageja huvides, sest hageja raamatupidamine ei kajasta vastavaid kuludokumente.
12.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et praeguses vaidluses võivad TsMS § 229 lg 1 järgi kostja esitatud saatelehed ja kviitungid tõendada hageja raha kasutamist hageja huvides. Hagiavalduse järgi ei tekitanud kostja hagejale kahju mitte seetõttu, et ta ei korraldanud hoolsalt hageja raamatupidamist, vaid et ta, tegutsedes hageja usalduse alusel, kasutas viimase raha isiklikes huvides. Kuigi kohtud tuvastasid pooltel käsunduslepingu olemasolu, ei teinud nad kindlaks, kas kostjal olnuks käsunduslepingust tulenev kohustus korraldada hageja raamatupidamist, nagu see on äriseadustiku §-st 183 tulenevalt osaühingu juhatuse liikmel. Kuna hageja nõuab kostjalt raha, mida viimane kasutas väidetavalt isiklikes huvides, saab kostja esitada asjas tõendina ka hageja raamatupidamises kirjendamata arveid ja kohus peab neid hindama ning kindlaks tegema, kas ja millised arved tõendavad raha tegelikku kasutamist hageja huvides. Eeltoodust tulenevalt saatis ringkonnakohus õigesti selles osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
13.Ringkonnakohus ei jaganud poolte vahel vääralt tõendamiskoormist. Õige on hageja arusaam, et kostja peab tõendama, et ta kulutas hageja kassast ja pangakontolt väljavõetud (-makstud) raha hageja huvides. Ringkonnakohus ei ole vastupidist väitnudki. Ringkonnakohus lähtus asjaolust, et kostja
esitas vastuväite, et ta kasutas raha hageja huvides, ja esitas selle vastuväite tõendamiseks hulga tõendeid. Kuna hageja ei lükanud kostja vastuväidet ümber, ei saanud maakohus jätta kostja vastuväidet arvestamata ja tõendeid hindamata. Kostja vastuväite ümberlükkamiseks ei piisanud hageja väitest, et raamatupidamises kirjendamata dokumentidega ei saa tõendada raha kasutamist hageja huvides (vt otsuse p 12).
14.Ringkonnakohus võttis seisukoha 108 100 krooni kohta ja leidis, et hageja väide, et kostja poolt hageja arvelduskontole 108 100 krooni maksmine ei anna alust nimetatud summat väljamõistetavast summast maha arvata, on paljasõnaline ja tõendamata. Muu hulgas nõustus ringkonnakohus selles küsimuses maakohtu otsusega, sh sellega, et maakohus tuvastas, et kostja maksis 2004. aasta jooksul hageja pangakontole 108 100 krooni sularahas. Ka kolleegiumi arvates on asja lahendamisel õige arvestada nii neid summasid, mida kostja hageja pangakontolt välja võttis, kui ka neid, mida kostja hageja pangakontole sisse maksis, sõltumata sellest, kas raha pärines kolmandatelt isikutelt või mitte. Hageja majandustegevuse raames kolmandatelt isikutelt saadud raha pidi kostja kandma hageja kontole ja selles osas ei ole hagejal kahju tekkinud.
15.Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb hageja tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause järgi arvata riigituludesse. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja sisulisel lahendamisel. Ants Kull, Peeter Jerofejev, Lea Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.