2-08-83391
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Karin Sonntak
Määruse tegemise aeg ja koht
05. märts 2009. a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-08-83391 (liidetud tsiviilasi 2-08-86623)
Tsiviilasi
TOÜ ja P AS avaldus TOÜ pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks 16. veebruar 2009. a
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Pankrotiavalduse esitaja (võlgnik): TOÜ (reg kood xxx asukoht xxx); juhatuse liige MJ(IK XXX; juhatuse liige
Võlausaldaja: P AS (reg kood XXX asukoht XXX); Võlausaldaja esindaja: Aare Hõbe (OÜ Incure Inkasso Agentuur reg kood 10995797 asukoht Mustamäe tee 16 Tallinn); Ajutine pankrotihaldur T Saarma (IK XXX OÜ Haldur asukoht Kotzebue 9/11 postkast 1509 10412 Tallinn e-post [email protected]).
Resolutsioon
vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
-
AOÜ laenu 3 050 000,00 krooni tagatiseks IV järjekoha hüpoteek kinnistule XXX, Tallinn; OÜ A laenu 4 937 500,00 krooni tagatiseks I järjekoha hüpoteek kinnistule XXXküla ja I järjekoha hüpoteek kinnistule XXX, Pärnu; OÜ P laenu 500 000,00 krooni tagatiseks II järjekoha hüpoteek kinnistule XXX; Tallinna KK laenu summa 1 680 000,00 krooni tagatiseks III järjekoha hüpoteek kinnistule XXX, Tallinn.
Lisaks on äriühingu poolt võetud laenukohustuste tagatiseks eraisikute käendused: G A AS laenu 9 000 000,00 krooni käendaja M J ; AOÜ laenu 3 050 000,00 krooni käendaja FK; A OÜ laenu summas 4 937 500,00 krooni käendajad M J , LOja FK; P AS laenu 2 500 000,00 krooni käendaja M J ; P OÜ laenu 500 000,00 krooni käendaja MJja FK. Täiendavalt on OÜ-u T varadele seatud hüpoteegid alltoodud füüsiliste isikute poolt võetud laenude tagamiseks IP laenu käendus summas 2 348 132,00 krooni. Aluseks AS SEB Pank leping nr XXX; SMja LO laenu käendus summas 3 088 608,00 krooni. Alus AS SEB Pank leping XXX; I P laenu käendus summas 2 401 503,00 krooni. Alus AS SEB Pank leping XXX; M L laenu käendus summas 1 941 211,00 krooni. Alus AS SEB Pank leping XXX; MJ laenu käendus summas 985 736,00 krooni. Alus AS SEB Pank leping XXX. OÜ-l T on kohustusi 66 874 545,14 krooni ulatuses (bilansilises 31.01.2009.a.)
väärtuses seisuga
Võlgniku vara moodustavad kinnisvara investeeringud. Võlgnik kajastab bilansis kinnisvara investeeringuid väärtuses 37 870 000,00 krooni. Võlgniku teatel on ta arvesse võttes kinnisvara turusituatsiooni korrigeerinud 2008.a. novembris vara bilansilist väärtust hinnates seda alla 30% võrra. Ajutise halduri hinnangul tuleb ilmselt vara väärtust veelgi alla hinnata. Konsulteerinud ekspertidega hindab ajutine haldur OÜ T kinnisvara väärtuseks kokku ca 25 miljonit krooni. Bilansis kajastatakse AS P lihtaktsiaid väärtuses 28 000 000,00 krooni. Aktsiad on omandatud lihtkirjaliku lepingu alusel OÜ-lt M (OÜ T100% tütarettevõte kuni 01.01.09). Võlgniku esindaja seletuse kohaselt on probleeme AS-i P aktsiate (edasi)müügil, kuna aktsiad on panditud ning võlausaldaja ei ole andnud nõusolekut aktsiate ülekandmiseks võlgniku väärtpaberikontole. Väärtpaberite registris ei nähtu, et nimetatud aktsiad oleks OÜ T omandis. Ajutise haldurile teadaolevalt on aktsiad panditud G A AS laenu tagatiseks ning pandipidaja on aktsiad realiseerinud. Võlgniku hinnangul on pandipidaja rikkunud lepingust tulenevaid nõudeid pandi realiseerimisel, kuid tehingu tühistamise võimalikkust ja vajadust tuleb täiendavalt analüüsida. Seega ei saa AS P aktsiaid bilansilises väärtuses 28 miljonit krooni OÜ T varana kajastada. Eeltoodu alusel on ajutise halduri hinnangul OÜ T varade väärtus ca 25 000 000,00 krooni. Eelpool nimetatule tuginedes ning arvestades asjaolusid, et võlgniku majandustegevus on sisuliselt seiskunud, juhatuse arvates võimalus kasumliku majandustegevuse jätkamiseks puudub, omakapital on muutunud negatiivseks, on juhatus seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangul tuleb täpsustada OÜ T poolt eraisikute poolt võetud laenude katteks tagatiste andmist. Võlgnik on koormanud oma vara juhatuse liikme poolt eraisikuna võetud laenu katteks. Täpsustamist vajab , Pärnu kinnistu hoonestusõigusega seonduv. Hoonestusõiguse tasu maksmata jätmisel hoonestusõigus lõpeb. Harjumaal, kinnistul asuvad AS-le Hansa Liising Eesti kuuluvad seadmed. AS Hansa Liising Eesti teatel on liisitud vara rentnikuga leping lõpetatud, kuid
seadmed on demonteerimata. Kinnistu on osaliselt antud üürile OÜ P . Võlgniku andmetel on üürileping lõpetatud poolte kokkuleppel alates 30.11.2008.a. OÜ P juhataja EP teatas ajutisele haldurile, et leping kehtib, aga arveid üüri eest ei ole esitatud alates novembrist 2008.a. OÜ P on OÜ-le T andnud laenu 500 000,00 krooni. OÜ P juhataja selgituse kohaselt kanti laenusumma M J i arvele. Laenu tagatiseks on seatud II järjekoha hüpoteek summas 500 000,00 krooni OÜ T kinnistule XXX. Kohtuistung Kohtuistungil 16.02.2009. a jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlausaldaja nõustub ajutise halduri tasu ja tehtud kulutustega. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, halduri tasule vastuväiteid ei ole. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldused kuuluvad rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada TOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus T Saarma. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Võlausaldaja nõude aluseks on 15.12.2006. a P AS ja C OÜ vaheline laenuleping, millega viimane laenas 1 750 000 krooni tagasimakse tähtajaga 28.02.2007. a ja 17.08.2007. a P AS ja C OÜ vaheline laenuleping, millega viimane laenas 750 000 krooni tähtajaga 17.02.2008. a. 10.06.2008. a ühinemislepinguga ühendas OÜ T C OÜ ning muutus viimase õigusjärglaseks. Kokku moodustab võlausaldaja nõue 3 070 833.30 krooni. PankrS § 10 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Võlausaldaja on esitanud laenulepingud ning pankrotihoiatuse. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud nõude olemasolu. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi summas 66 874 545 krooni, vara on 25 miljonit krooni. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku omakapital on muutunud negatiivseks, äriühingu majandustegevus on seiskunud. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Kohtu hinnangul on nimetatud sätete üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liikmed on rikkunud äriseadustiku § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv
maksejõuetus oli välja kujunenud 2008. a alguses. Võlgnik esitas pankrotiavalduse 09.12.2008. a, seega kohtu hinnangul ÄS § 180 lg 51 rikkudes hilinenult. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevuse raskused on tingitud asjaolust, et võlgnik on võtnud põhjendamatult kohustusi ja koormanud liigselt ettevõtte vara hüpoteekidega. Ettevõtte on sattunud makseraskustesse seoses kinnisvara turul toimunud muudatustega ning ei suuda realiseerida soetatud kinnisvara, et tasuda võetud kohustusi. Kinnisvara realiseerimine on käesoleval ajal oluliselt raskendatud, kuna puuduvad ostjad. Ajutine pankrotihaldur T Saarma on esitanud tasunõude 28 töötunni eest kokku summas 28 000 krooni. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 28 000 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Võlausaldaja on esitanud kohtule menetluskulude võlgniku kanda jätmise taotluse. Eeltoodu alusel jäävad võlausaldaja menetluskulud (s.h. tasutud riigilõiv 1 600 krooni) võlgniku kanda. Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.