Ärakiri
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ingrid Hallas, sekretäri Kaidi Kanarbik`u juuresolekul
Määruse tegemise aeg ja koht
04.märtsil 2009.a. kell 15.00 Pärnu Rüütli tänava kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-2692
Tsiviilasi
Võlgniku AS SuurSepa Arenduse reg.kood 11061571 ,asukoht Pikk 12 ,80013 Pärnu pankrotiavaldus.
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgniku juhatuse liige vandeadvokaat Vahur Krinal , OÜ Rüütli AB aadress Rüütli 14-214, 80010 Pärnu tel 4470130,5092694,e-post:[email protected] Istungist võttis osa ajutine pankrotihaldur Raivo Piirla.
Juhindudes PankrS § 3 lg 1, § 4 lg 2, § 13 lg 1,2,3,4,§ 15 lg 1,§ 17 lg 1, § 31 lg 1,2 3,4,5,6, 7,kohus määras: Kuulutada välja AS SuurSepa Arendus reg.kood 11061571 pankrot ja nimetada pankrotihalduriks Raivo Piirla, halduri tunnistus nr.83, kindlustuspoliis nr.N3108C1490040 v.a. 13.10.2008.a. OÜ Edikte ÕB, aadress J.Köleri 3-3, 10150 Tallinn tel /fax 6015860 e-post [email protected], mob 5014261. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg 27 .märtsil 2009 kell 11.00 Pärnus Rüütli 19 II korrus saal nr.3 Pärnu Maakohtu ruumes. Välja mõista Suursepa Arendus AS-i pankrotivara arvelt Raivo Piirla kasuks arveldusarve nr.1102248390 Hansapank ajutise halduri tasu 18 200 kr ( kaheksateist tuhat kakssada krooni ). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
Avaldada viivitamata pankroti väljaandes Ametlikud Teadaanded.
väljakuulutamise teade
Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada võlgnikul 15 päeva jooksul määruse saamisele järgnevast päevast määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Sisulised asjaolud 22.01.2009 on Pärnu Maakohtule saabunud AS SuurSepa Arendus pankrotiavaldus. Avalduse kohaselt on AS asutatud 25.10.2004 a.Põhitegevusalaks oli kinnisvaraarendus ja vahendustegevus. Kinnistule Suur-Sepa 13 a ehitusluba ei väljastatud, tekkisid makseraskused.Enam ei suudetud täita erinevate laenude tagastamise kohustusi.AS-le kuuluvad kinnistud Pärnus Suur-Sepa 13 a ja Väike-Kuke 7, kokku raamatupidamise andmetel maksumusega 7 209 122 krooni, kuid reaalselt on nende väärtus kordades väiksem.Lisaks sellele on bilansis nõue OÜ Lepa Kaubakeskus ( pankrotis) vastu summas 5 miljonit krooni, kuid hinnanguliselt on selle tagasisaamine lootusetu. Võlausaldajatele on võlgnevused kokku 10 947 701 krooni.Võlgniku esindaja palub algatada AS SuurSepa Arendus pankrotimenetluse. Kohus algatas määrusega 27.jaanuaril 2009.a võlgniku pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla. Ajutine pankrotihaldur esitas aruande kohtule 02.03.2009.a. Aruande kohaselt on ajutise halduri poolt kindlaks tehtud varade ja võlgade koosseis järgmine: Varad: 1. AS SEB Pank kontol 717 kr 52 s 2.kinnistu Suur-Sepa 13 A Pärnu reg osa nr 887 105 3.kinnistu Väike-Kuke 7 Pärnu reg osa nr 561505, kinnistute väärtuseks on hinnatud bilansis 16 946 250 kr 15 s. Ajutine haldur hindab varade väärtuseks 4-6 milj.krooni. Kohustused bilansi järgi 10 857 272 kr 13 s, Kohustuste jaotus: 1.AS DnB NORD banka Eesti Filiaal 7 539 108 kr 08 s 2.HHL Grupp 3 000 000 krooni 3.Maksuvõlad 316 993 krooni 4.Kohtuvaidlusest võimalik võlanõue OÜ Kivila Ehitus ees summas 166 446 krooni 5.Muud jooksvad võlad 318 163 kr 15 s, kokku kohustusi 11 340 710 kr 23 s. Võlgniku majandustegevus Põhiliseks tegevusalaks kinnisvara projektide elluviimine.Osteti selleks Suur-Sepa 13 a ja Väike-Kuke 7 kinnistud.Lepa Kaubakeskus OÜ ja võlgniku vahel sõlmiti 01.10.2006.a. teenuste osutamise leping, mille järgi Lepa Kaubakeskus OÜ pidi teostama Suur-Sepa 13 a kinnistu arendustegevust, mille järgi oleks võimalik olnud ehitada kinnistule elamuärihoone.Poolte vahel kokkulepitu ei ole realiseerunud tänaseks.Suur-Sepa 13 a kinnistul puudub ehitise püstitamiseks ehitusluba. Maksejõuetuse põhjused Lisaks võlgniku poolt märgitule, et planeeritud kinnisvaraarenduse projektid ei õnnestunud ja turuseis on muutunud, leiab ajutine haldur, et makseraskuste tekkimise põhjuseks tuleb lugeda ka lühiajalise laenu andmist summas 5 000 000 krooni Lepa Kaubakeskuse OÜ-
le.Laenuandmine tõi kaasa võlgniku käibevahendite puudujäägi nii kinnisvaraprojektide arendamisel kui ka jooksvasse majandustegevusse, millega kaasnesid üldkokkuvõttes makseraskused. Teadaolevalt võlgniku ja OÜ Lepa Kaubakeskus vahelise lepinguga 01.10.2006.a osutas Lepa Kaubakeskus OÜ teenuseid juunis 2007 kogusummas 1 890 000 krooni, ( s.h. käibemaks 288 305 kr 08 s) ja juulis 2007.a. summas 300 000 krooni ( s.h. käibemaks 45 762 kr 71 s).Maksuamet on tõlgendanud arveid selliselt, et võlgnik ei ole neid teenuseid saanud ja seetõttu ei vasta arved Käibemaksuseaduse § 37 nõuetele.Eelnevaga kaasneb täiendav käibemaksu kohustus. Ajutine pankrotihaldur leiab, et äriühing on maksejõuetu. Majandustegevus puudub, kohustusi on summas 11 340 710 kr 23 s, vara väärtus 4-6 miljonit krooni. Pankrotiseaduse § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Rasket juhtimisviga ei ole tuvastatud. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses s.o. võlgniku juhatuse suutmatust organiseerida majandustegevust. Ajutine haldur on nõus tegutsema pankrotihaldurina ja palub välja mõista võlgnikult ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 18 200 krooni. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud võlgniku pankrotiavaldusega, ajutise halduri aruandega kuulanud ära võlgniku esindaja, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotiseaduse § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik,siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Nõusoleku pankrotihaldurina tegutsemiseks on andnud pankrotihaldur Raivo Piirla. Kohus leidis, et pankrotihalduriks tuleb nimetada Raivo Piirla, kellel on kohtu usaldus ( PankrS § 56 lg 2) ja määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Ajutise halduri tunnitasu piirmäär on 1500 kr.Ajutise halduri aruande kohaselt on temal kulunud oma ülesannete täitmisele 14 tundi.Ajutine haldur on palunud rakendada tasu määramisel tunnitasu määra 1300 krooni tund .Arvestus :14 tundi x 1 300 kr = 18 200 krooni. Kohus leidis, et ajutise halduri tasuks tuleb määrata 18 200 krooni. Ingrid Hallas Kohtunik
Ärakiri õige:I.Hallas /Kohtunik/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.