Ühinguõigus › Sundlõpetamine

tulenevalt on alust arvata, et OÜ M omakapital on puudulik ja seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus andis 15.05.2008.a kohtumäärusega OÜ-le M (seaduslik esindaja juhatuse liige MM) tähtaja käesoleva tsiviilasja suhtes seisukoha esitamiseks. OÜ M juhatuse liige MM esitas 19.02.2009.a kohtule seisukoha. MM teatab, et on nõus OÜ M sundlõpetamisega, kuna ettevõtte majandustegevust ei ole toimunud aastaid, firmal puuduvad varad ning kohustused ja osakapital ei vasta seaduses ettenähtud nõuetele. Osakapitali suurendada ei soovi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, vaadanud läbi avalduse ja tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et ülalviidatud äriühing tuleb sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta. Osaühing M tuleb registrist kustutada. 2000.a kuni 2006.a majandusaasta aruannetes ei vasta OÜ M netovara ÄS § 136 sätestatud nõuetele. Osanik ei ole vastu võtnud ühtegi ÄS § 176 ettenähtud otsust. ÄS § 136 järgi peab osaühingu osakapitali suurus olema vähemalt 40 000 krooni. Vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 1 lõpetatakse osaühing kohtumäärusega muu hulgas juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi ÄS §-s 176 ettenähtud otsust või kui nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 1.1) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Lähtudes ÄS § 203 lg-st 2 ja TsMS § 629 lg-st 1, võib kohus osaühingu sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule muu hulgas juhul, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine. TsMS § 629 lg 1 kohaselt algatab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. TsMS § 629 lg 3 järgi määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides käesoleva seadustiku §-des 602–606 sätestatut. TsMS § 604 lg 2 sätestab, et kui kohus ei leia mõistliku aja jooksul isikut, kes vastaks seaduses sätestatud nõuetele ja oleks nõus ameti vastu võtma ning avaldaja ei suuda kohtu määratud tähtaja jooksul ühtki sobivat kandidaati kohtule esitada, jäetakse avaldus rahuldamata või menetlus lõpetatakse. Kui sundlõpetatud eraõiguslikule juriidilisele isikule ei õnnestu määrata likvideerijat ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, määrab kohus ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. OÜ M ainuke juhatuse liige MM ei ole esitanud kohtule oma nõusolekut likvideerimise läbiviimise kohta. OÜ M tuleb registrist kustutada likvideerimismenetlust läbiviimata.

Kooskõlas ÄS § 204 lg 3 loetakse osaühing sundlõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. TsMS § 629 lg 4 järgi, sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest. TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik. TsMS § 173 lg-e 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 172 lg 1, lg 6 tulenevalt jätab kohus OÜ M menetluskulud menetlusosalise enda kanda.

Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.