Intellektuaalse omandi kaitse › Intellektuaalse omandi kaitse

Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ning põhjendused 29.07.2008.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostjate vastu kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks ja domeeni www..com üleandmise nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt registreeriti hageja kasutusse 12.09.2002.a domeeniaadress www..ee, see on olnud kasutusel viis ja pool aastat, saavutanud laialdase tuntuse, eelkõige hageja klientide hulgas. Hageja kliendid on pöördunud hageja poole seoses asjaoluga, et nad on sattunud domeeniaadressile www..com, millele viitab otsingusüsteem Google kõige esimesena. Nimetatud domeeniaadress on registreeritud 07.03.2007.a kostja II poolt, kuid lehel eksisteerivad andmed viitavad kontaktina kostjale I. Mõlema äriühingu juhatuse liige on M.L, nende nimi ja osanikering on sarnane ja registreerija ja kasutaja omavahel seega seotud. Domeeniaadressi õigusvastase registreerimisega seoses esitas hageja mõlema kostja vastu 16.04.2008.a pretensiooni, millele kostjad ei reageerinud, samuti ei muutnud infot domeeniaadressil. Hagejale on selgunud, et hageja kliendid on juba tellinud www..com aadressilt u, mistõttu tekitab kostjate käitumine lisaks üldisele segadusele hagejale ka otsest varalist kahju. Kostja II poolt oli kõnealuse domeeni registreerimine pahauskne ja õigusvastane ning kostja II on kohustatud domeeni valduse üle andma hagejale. Kostja I tegevus on õigusvastane kahju tekitamine hagejale, mille lõpetamist on hagejal õigus nõuda. Domeeniaadressi sõnaline kuju kannab endas lisaks tehnilisele IP-numbri funktsioonile täiendavat informatsiooni viidates domeeniaadressi valdajale ja täites reklaamifunktsiooni kutsudes isikuid vastavat lehekülge külastama. Hageja on alates 2002.a loonud oma domeeniaadressile maineväärtust ning edastanud selle kaudu oma olemasolevatele ja potentsiaalsetele klientidele olulist ärilist infot pakutavate ade osas. www..com jagab hageja klientidele avaldaja jaoks konkureerivat informatsiooni. Kostja II on registreerinud enda nimele ja kostja I kasutab domeeniaadressi, mis on eksitavalt sarnane varasema ja tuntuma hageja domeeniaadressiga. Domeeninimi on tähis, mis võib sisaldada viidet domeeninime kasutajale või omanikule, see on midagi enamat kui lihtne aadress. Selle funktsioonideks on mh hõlbustada URL-i või e-posti aadressi meeldejätmist, viidata domeeninime omanikule, anda informatsiooni veebilehekülje kohta ja stimuleerida Interneti kasutajas soovi külastada just seda veebilehekülge. Hageja poolt on loodud sõna „“ sisaldavale domeeninimele oluline maineväärtus, mis on tarbijas kinnistunud. Tarbijal ei pruugi meelde jääda domeeniaadressi lõpp .ee või com. Mitmed ettevõtjad on registreerinud enda kasutusse nii .ee kui .com lõpuga aadressid. Domeeninimi täidab Internetis reklaami- ja kaubamärgifunktsiooni. Tähis “” viitab konkreetsele kaupade grupile, mida tarbijad on Internetis seostanud hagejaga. Domeeninimi on äriühingu identiteet Internetis. Kostjad kasutavad õigusvastaselt hageja väljakujunenud identiteeti Internetis. Interneti kodulehe omamine võimaldab kaupa reklaamida. Hageja potentsiaalne klient satub kolmanda isiku valduses olevale domeeniaadressile ja asub sellega ärilistesse suhetesse, mis tähendab hageja jaoks saamata jäänud tulu müüdavalt kaubalt. Kostja II oli teadlik oma domeeniaadressi registreerimisel hageja domeeniaadressist ja selle kasutamisest hageja poolt, kuivõrd on ise hageja klient. Nii hageja kui kostja I põhitegevuseks on ade müük. Lisaks kohustusele käituda heas usus, on kostjad rikkunud ka konkurentsi- ja reklaamiseadust. Eksitava teabe näol võib olla tegemist ka ebaõige mulje loomisega tarbijale. Hagejani jõudnud pöördumised ja segaduses kliendid kinnitavad, et kostjate tegevus eksitab tarbijaid. Oma avalehel ei rõhuta kostja I oma ettevõtte ärinime. Kostja II registreeris domeeni www..com enda nimele halvas usus tegutsedes, kostjad on oma tegevusega sekkunud hageja majandus- ja kutsetegevusse. Kostjate käitumine on heade kommete

vastane ja tahtlik. Hageja palub tuvastada kostja II poolt domeeni www..com registreerimise ebaseaduslikkus ning kohustada kostjat II hagejale üle andma domeeni www..ee valdus. Tuvastada kostjate I ja II käitumise õigusvastasus ning kohustada mõlemaid kostjaid lõpetama hagejale kahju tekitav tegevus, sh hoidud tulevikus enda nimele registreerimast või kasutamast domeeniaadresse, mille eristav osa koosneb tähisest “”, menetluskulud jätta kostjate kanda. 14.11.2008.a hagiavalduse täienduste kohaselt ka kaubamärgina mitteregistreeritud tähis võib hõlbustada eristamist ja meeldejätmist, anda teavet, ja näidata kuuluvust või päritolu ning täita reklaamifunktsiooni. Tähis “” ei ole hageja kaubamärk. Küsimus ei ole mitte lihtsalt mõiste “” kasutamises vaid selles, millisel viisil seda on kasutatud. Hageja kasutas pikka aega oma ade müügiks kauplust nimetusega „V " ning ka märgitu mõjul oldi hagejale teadaolevalt klientide seas harjutud kasutama otsingusõnana just nimelt sõna „" nii nende kaupluse kontaktide kui domeeniaadressi leidmisel. Hageja ei nõua antud juhul kahju hüvitamist vaid kahju tekitavast tegevusest hoidumist. Sellisel juhul tuleb tuvastada kahju tekkimise võimalikkus, mitte konkreetse kahju tekkimine, mida tuleks siis hüvitada. Lisaks saamatajäänud tulule võidakse hoopis hagejaga seostada domeeniga www..com negatiivne info. Lisaks eeltoodule tekitab üldine segadus seoses kostjate õigusvastase käitumisega hagejale olulist ajakulu selgitamaks oma klientidele ja koostööpartneritele, et www..com ei ole hagejaga seotud jne. Ei saa lugeda heauskseks käitumist, kus isik registreerib enda nimele identse sisuosaga domeeniaadressi, mille eristava osa kohta ta vaieldamatult teab, et selline on kasutusel tema enda äripartneril. Eksitava teabe näol võib olla tegemist ka ebaõige mulje loomisega tarbijale. Kostjad ei pea lõpetama ja hoiduma kahju tekitavast käitumisest ühiselt vaid vastav nõue on kummagi kostja vastu eraldi, samuti ei ole kahju tekitamise lõpetamine ja sellest hoidumise kohustus jagamatu, tegemist ei ole sama kohustusega vaid kumbagi kostja eraldiseisva kohustusega hageja suhtes. Kostjate vastuväited ja põhjendused. Kostjad hagi ei tunnista. Hageja püsikliente ei saa eksitada mistahes teine otseselt või kaudselt konkureeriv ettevõtja vaid domeeninimega. on ilmselgelt kaubakategooria, mida ei osteta hinnavõrdluseta erinevate pakkujate vahel. Kui mõni varasem hageja klient on nüüd sattunud ka kostja veebilehele, teeb ta valiku oma konkreetsetest eelistuskriteeriumitest lähtudes. Mingi sõna esiletulemine Interneti erinevate otsingumootorite, sh ka Google’i otsingumootori kaudu on enamjaolt sõltuvuses ettevõtja oskustest ja tahtmisest end reklaamide, samuti reklaami tehtavatest investeeringutest. Konkreetset ettevõtjat otsides trükib inimene otsingumootorisse ettevõtja ärinime, mitte “”. Mistahes ettevõtja võib endale osta soovi korral tippdomeeni . Sõna viitab kaupade grupile, seda kaupade gruppi ei ole tarbijad Internetis seostanud ainult hagejaga. Vaidlusalused domeeninimed on selgelt eristatavad punktijärgsete liideste ehk tippdomeenide kaudu. Kui mitu ettevõtjat tegelevad kauba müümisega, hageja tavapärase tegevuse raames ja kostja veebipoe pidamisega, võivad nad kõik oma tegevuse reklaamimisel, sealhulgas veebiaadressis kasutada sõna “”. Hageja ja kostjate veebilehed on selgelt eristatavad nende kujunduselt, ka on nende tegevus selgelt eristatav. 03.11.2008.a kostjate täiendavate seisukohtade kohaselt ei ole kahju tekkimine hagejale tõendatud. Kuivõrd sõnale “” ei saa olla kellelgi ainuõigust, ei saa kostjate käitumine olla õigusvastane, kostjad kasutavad oma äritegevuses üldtuntud mõistet. 19.12.2008.a kostjate täiendavate seisukohtade kohaselt ei saa mõistele "" ja seda mõistet

sisaldavale domeeninimele olla ühelgi isikul õigust, mistõttu ei ole kellelgi võimalik välistada või takistada selle mõiste ja domeeni kasutamist. Domeeninime registreerimine ei ole intellektuaalse omandi õigus: see on lepinguline suhe domeeni registreerimisõigust omava isiku, kes kontrollib vastavat tippdomeeni, ja domeeninime omaniku vahel, mille raames registreerimisõigust omav isik lubab ühendust domeeninimega läbi oma serverite. Kui tähisele "" on kaitse välistatud kaubamärgi kaudu, ei saa sellele kaitset lubada ka teiste sarnaste funktsioonidega õigusinstituutide kaudu. Maailmas eksisteerib hulgaliselt domeeniaadresse, mida eristab vaid domeeniaadressi laiend (.ee või .com jne). Näiteks lisaks domeenile www.shop.com eksisteerivad veel domeenid www.shop.eu, www.shop.net ja www.shop.org. Nimetatu kinnitab kostjate põhimõttelist seisukohta, mille kohaselt ei ole üheski õigusruumis võimalik esitada nõudeid tuginedes domeeninimes väljendatud tähisele või mõistele (näiteks "", "tarkvara", "pood" jms), mis ei ole kaitstav kaubamärgiõiguse järgi. Olukorras, kus kliendid eelistavad kostja I kaupu ja teenuseid, on põhjus ilmselgelt pakutavate kaupade ja teenuste hinna ja kvaliteedi suhtes, mitte selles, et klienti ei huvita kaupade ja teenuste hind ning kvaliteet nagu püüab väita hageja. Hageja on seisukohal, et talle tekitab kahju ka võimalus, et mõni kostja I klient saab seoses kostja I domeeniga negatiivse kogemuse ning kannab selle üle hagejale. Kostjad ei pea sellist kahju tekitamist võimalikuks. Hageja heidab kostjale ette samamõistelise sisuosaga domeeninime registreerimist olukorras, kus poolte vahel on varasemalt olnud ärisuhted. Kostjate seadusest lähtuv käitumine ei saa olla hea usu põhimõtte vastane. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad oleksid olnud teadlikud hageja domeenist www..ee. Kostjatega võttis umbes 2005.a lõpus ühendust hagejat esindanud JSning tegi kostjale II ettepaneku hakata hageja kliendiks. Kostja II nõustus nimetatud ettepanekuga, kuna hageja poolt pakutud hinnad olid soodsad. Kostja II ning hageja sõlmisid 20.01.2006.a püsikliendi ostu-müügilepingu nr S-20010601. Kostja II tellis hagejalt kaupu vaid läbi JS , kontakteerudes viimasega peamiselt telefoni teel või JS elektronposti abil. JS organiseeris tellitud kauba transpordi soovitud sihtkohta või käis kostja II projektijuht kaupadel ise hageja poes järel. Kogu koostöö ajal ei külastanud kostja II kordagi hageja kodulehekülge, kuna selleks puudus vajadus, sest ta suhtles otse hageja esindaja JS . Kostjad kinnitavad, et kui kumbki neist oleks enne hageja poolset pretensiooni olnud teadlik hageja domeeniaadressist, ei oleks kostja I oma äritegevust rajanud domeeniaadressile, mis võib endaga potentsiaalselt kaasa tuua vaidluse. Kostjad on oma domeeninime valikul lähtunud marketingikoolitustel antud infost. Täpsemalt on kostjad juhindunud PL Internetimarketingi koolitusel avaldatust, mille kohaselt tasub igal ettevõtlusega tegeleval isikul oma veebiaadressi valikul lähtuda kõige optimaalsemast variandist. Oma domeeninime valikul soovitatakse lähtuda veebilehel sisalduva info võtmesõnast. Antud juhul oli optimaalseimaks võtmesõnaks "", kuna kostja I veebileht just nimelt vastava kaubagrupi müügiga tegelebki. Tippdomeen .com valiti vaidlusalusele veebilehele seetõttu, et eesmärgiks seati muuhulgas ka rahvusvaheline ade müük. Tippdomeen .com eeltoodud plaani arvestades ilmselgelt kõige otstarbekam valik. Juba alates kevadest 2008.a on vaidlusalusel domeenil aadress XXX. E-posti aadressi muudatus tehti just nimelt selleks, et välistada võimalikke segadusi, mis võisid tekkida tulenevalt asjaolust, et .ee laiend on Eesti tingimustes oluliselt tuntum kui .com laiend. Kostjad kinnitavad, et hagejale adresseeritud elektronkirju ei ole kunagi nendeni jõudnud. Domeen www..com ei ole registreeritud OÜ P (kostja II) nimele. Nimetatud domeen on registreeritud kostja I nimele. Kostjal II puuduvad igasugused õigused ülalviidatud domeenile ning kostja II ei saa kastuda domeeni ka oma majandustegevuses, s.o. ei tekita hagejale kahju nagu viimane väidab. Lähtudes eeltoodust, on kostjal II objektiivselt võimatu täita tema vastu esitatud hagi nõudeid - lõpetada väidetav kahju tekitav tegevus ja anda üle domeen.

Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vaidlust ei ole selles, et 12.02.2002.a registreeriti hageja kasutusse domeeniaadress www..ee ja 07.03.2007.a registreeris kostja II domeeniaadresse www..com, sellele aadressile viitab otsingusüsteem Google kõige esimesena ja lehel eksisteerivad andmed viitasid kontaktina kostjale I (tl 11-15) ja kohtuistungi ajaks oli domeeniaadress registreeritud kostja I nimele (tl 129-130). Kohtuväliselt pole vaidlust lahendada suudetud (tl 31-34). Vaidlust ei ole selles, et kostja vastus hageja pretensioonile (tl 83-86, 99-91) ei ole hagejani jõudnud. Objektiivne teokoosseis Hageja väitel tekitavad kostjad domeeniaadressi www..com registreerimisega hagejale kahju, kuna sisuliselt lähevad hageja kliendid kostja poolele üle ja hagejal jääb saamata tulu. Hageja poolt esitatud hageja ja kostja segiajamist tõendavatest kirjadest nähtub, et hageja poole on pöördutud, kuna teda on peetud kostjaks (tl 101-118). Seejuures nähtub tõenditest, et enamikul juhtudel on kostja I või kostja I seadusliku esindaja poole pöördutud ja ekslikult on märgitud hageja e-maili aadress kirjale. Kuigi tõenditest ei nähtu, kas segiajamine toimub e-maili aadresside pinnalt või domeeniaadressi järgi, saab nimetatud tõenditest teha järelduse, et kostja/te kliendid või neile teenuste pakkujad ajavad hageja kostjatega segamini. Hageja ei ole tõendanud ühtegi vastupidist juhtumit, kus hageja kliendid oleksid pöördunud kostja poole, kuid on loogiline eeldada, et ka selliseid juhtumeid esineb. Seejuures ei pea kostjad olema teadlikud, et hageja klient pöördus kostja I poole eksituse tõttu. Kui hageja kliendid lähevad sarnasest domeeniaadressist tulenevalt kostja klientideks üle, võib hagejal seejuures tekkida ka saamatajäänud tulu (VÕS § 128 lg 4). Kuivõrd hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise nõuet, vaid kestvast õigusvastasest kahju tekitamisest tuleneva nõude (VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja 8, § 1055 lg 1 ja lg 3 p 1), ei pea hageja kohtu hinnangul tõendama kahju suurust, vaid piisab selle tekkimise tõenäosuse põhjendamisest. Kostjate teo õigusvastasus Õige on hageja väide, et domeeniaadress võib anda täiendavat informatsiooni viidates domeeniaadressi valdajale, kasutajale või omanikule ja täites reklaamfunktsiooni, kutsudes isikuid vastavat lehekülge külastama, aidates URL-i või e-posti aadressi meeldejätmist. Samas ei täida mitte igasugune domeeniaadress nimetatud funktsiooni. Kuigi hageja ei tugine kaubamärgiõiguslikule kaitsele, on antud õigussuhet kõige lähedasemalt reguleerivaks õiguseks just kaubamärgi omaniku õigusest tulenev õigus. Hageja möönab ka ise, et domeeninimi täidab Internetis reklaami- ja kaubamärgifunktsiooni. Kaubamärgi seaduse (edaspidi KaMS) § 3 kohaselt on kaubamärk tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärgi või sellega sarnase tähise sisaldumine domeeninimes jätaks tarbijatele mulje kostjate ja hageja seotusest. Seeläbi omistataks kostja äritegevusele teenimatult usaldusväärsust või kasutataks ära hageja domeeninime tähise mainet. Käesoleval juhul see nii ei ole ja hagejal puudub ka KaMS § 14 lg 1 p 2 sätestatud sarnane õiguskaitsevahend keelata kostjal tähise „” kasutamine kostjate poolt teise täiendiga domeeninimes. Kostja I ei kasuta oma domeeninimes tähist, mida saaks määratleda kui kaubamärki, kuna sõna „” koosneb üksnes kauba liiki näitavast tähisest (KaMS § 9 lg 1 p 3). Seetõttu ei pidanud kostjad küsima hagejalt luba tähise kasutamiseks oma domeeninimes või hoiduma selle kasutamisest. Asjaolu, et hageja domeeninimi on olnud pikka aega kasutusel ja tal on tekkinud teatav maine, ei välista kostjate õigust registreerida enda nimele teise laiendiga, kuid sama sisuga domeeninimi. Nimetatud tegevus ei ole vastuolus heade kommetega. Seega omavad kostjad domeeninimele õigusi,

tulenevalt nende poolt oma teenuse pakkumisest hagejaga samas valdkonnas on kostjatel õigustatud huvi domeeninime registreerimiseks ja seda ei kasutata pahauskselt. Hageja leiab, et domeeninime registreerimine kostjate poolt on pahauskne ja heade kommete vastane, kuna registreerimine oli tehtud eesmärgiga võita üle hageja kliente. Heade kommetega saab vastuolus olla tehing kui selline. Antud juhul on hageja tuginenud asjaolule, et kostja II registreeris domeeninime, mida kostja I kasutab, pahauskselt. Seega tegemist ei ole mitte tahtliku heade kommete vastase käitumisega, vaid hageja arvates eksivad kostja heas usus tegutsemise põhimõtte vastu. Hea usu põhimõtte kasutamise eelduseks on asjaolu, et õigus ise on kehtivalt tekkinud, kuid selle kasutamine pooltevahelistes suhetes tekitab ebaõiglust. Õiguse kasutamine vastuolus hea usu põhimõttega võib kaasa tuua õiguse kasutamise keelu ehk antud juhul keelu teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada sellega teisele isikule kahju (TsÜS § 138 lg 2). Eespool leidis kohus, et kostjate tehing kui domeeninime registreerimine ei ole heade kommete vastane ega too sellest tulenevalt kaasa õiguslikke tagajärgi hagejale. Õigusvastasuse hindamisel pahausksuse aspektist (TsÜS § 138 lg 1 ja 2) ja selle tõlgendamisel lähtub kohus muuhulgas sarnast õiguslikku suhet reguleerivast Euroopa Komisjoni määrusest (EÜ) nr 874/2004, 28.aprill 2004.a, millega kehtestatakse tippdomeeni .eu rakendamise ja kasutamise üldeeskirjad ning selle registreerimise põhimõtted. Määruse art 21 p 3 alapunkt d määratleb muuhulgas domeeni kasutaja pahausksuse järgmiselt: „domeeninime kasutati kavatsuslikult ärilise kasu saamise eesmärgil Internetikasutajate ligimeelitamiseks domeeninime valdaja veebilehele või mõnele teisele Internetiaadressile, luues kokkulangemise tõenäosuse nimega, millele on siseriikliku ja/või ühenduse õiguse poolt tunnustatud või antud teatav õigus, või avalik-õigusliku asutuse nimega, kusjuures selline tõenäosus tuleneb veebilehe või asukoha allikast, sponsorlusest, kuuluvusest või pealdisest või tootest või teenusest”, kuid nimetatu eelduseks on sama määruse art-s 10 sätestatust tulenev määratlus, mida saab kaitstava domeeninimena registreerida. Määruse artikli 10 kohaselt hõlmavad domeeninimede registreeringud muuhulgas registreeritud siseriiklikke ja ühenduse kaubamärke, geograafilisi tähiseid või päritolunimetusi ning – kui need on kaitstud selle liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt, milles neid vallatakse – registreerimata kaubamärke, kaubanimesid, ärinimesid, ettevõttenimesid, perekonnanimesid, kaitstud kirjandusja kunstiteoste nimesid. Hageja domeeninimes sisalduv „” ühelegi määruse art-s 10 nimetatud tunnusele ei vasta. Hageja laiend „” ei viita hageja ärinimele, domeeniaadressi valdajale, kasutajale ega omanikule ja on liiga üldine selleks, et seostada hagejat konkreetse domeeniaadressiga. Õige on väide, et tähis „” viitab konkreetsele kaupade grupile, mida teatud tarbijad võivad olla seostanud Internetis hagejaga. Samas on loogiline eeldada, et u tarbimiseks vajav keskmine tarbija trükib otsingumootorisse „” ka siis, kui ta ei seosta seda sõna hagejaga. Tarbija, kes aga on hageja ustav klient, teeb oma järeldused, uurides konkreetset Interneti kodulehekülje kujundust. Seega ei seosta tarbijad sõnaga „” Internetis üksnes hagejat. Sellest tulenevalt ei ole ka õige hageja järeldus, et hageja poolt kasutatav domeeninimi on hageja identiteet Internetis, mida kostjad õigusvastaselt kasutavad. Vaidlust ei ole selles, et kostjat I reklaamival kodulehel (tl 16-18) ei ole esilehel viiteid kostja ärinimele. Kui kostja I oma avalehel oma ärinime ei rõhuta, ei tähenda see eksitavat teavet ja ebaõige mulje loomist tarbijale. Kostja ei esitle end kellegi teise isiku pähe ja tarbija soovi korral leiab ta kostja ärinime kodulehekülje kontaktide rubriigist. Kodulehe väljatrükiga loeb kohus tõendatuks, et kostja reklaamib end online-müügikeskkonnana, kodulehe rubriigi „kontaktid” all avaneb viide kostja isikule „P OÜ”. Hageja kodulehe väljatrükiga (tl 19-20) loeb kohus tõendatuks, et hageja kodulehel domeeniaadressiga www..ee avaneb üleval silt hageja ärinimega, hageja reklaamib enda eelkõige kui materjalide müügi- ja komplekteerimiskeskus aadressil

XXX ja XXX. Kui vaadelda kodulehtede kujundust, on need piisavalt erinevad, et keskmine tarbija teeks kodulehekülgedel vahet nii värvilahenduse kui rubriikide ja reklaamide asetuse alusel. Kui kostjad ka hõivavad identse sisuosaga domeeniaadressiga hageja seniseid kliente, ei ole kostjate tegevus domeeniaadresse www..com registreerimisel vastuolus hea usu põhimõttega, tegemist ei ole konkurentsi seaduse (KonkS § 51 lg 1 ja 2) ja reklaamiseaduse (RekS 4 lg 1, lg 2 p 6) rikkumisega, kuna teave ei ole eksitav ja pahauskselt esitatud. Seega on hageja nõuded kostjate vastu tuvastada kostja II poolt domeeni www..com registreerimise ebaseaduslikkus ning kohustada kostjat II hagejale üle andma domeeni www..ee valdus, tuvastada kostjate I ja II käitumise õigusvastasus ning kohustada mõlemaid kostjaid lõpetama hagejale kahju tekitav tegevus, sh hoidud tulevikus enda nimele registreerimast või kasutamast domeeniaadresse, mille eristav osa koosneb tähisest “”, põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kohus leiab, et kostjate tegevuses puudub õigusvastasus, ei hinda kohus ka kostjate süü küsimust ja sellega seonduvaid tõendeid: püsikliendi ostu-müügileping ja taotlus (tl 26-30). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Kostjatel on õigus esitada hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.