Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kostja viitab taotluses, et hageja poolt esitatud keskmise palga ja puhkusetasu arvestus ei vasta Vabariigi Valitsuse 15.augusti 2001.a. määruse nr. 275 § 2 p. 4 ja 23.augusti 2001.a. määruse nr. 278 § 2 p. 4 nõuetele. Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud vastuväidetest (töövaidluskomisjoni toimik t.l. 3-4) nähtub, et hagejale arvestati tööandja ühepoolse otsuse alusel preemiaid edukalt valminud tööde eest, mitte aga lisatasu täiendavate tööülesannete või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Hageja poolt tehtud projektide kohta saabus märkusi ja hageja ei võtnud kuulda tööandja selgitusi selle kohta, et preemiat oleks makstud pärast osutatud puuduste likvideerimist. Hageja ei avaldanud soovi saada teatist palga koostisosade kohta, vaid tegi ennatliku otsuse ja soovis töölt lahkuda TLS § 82 lg. 1 alusel. Hageja oli viivitusest teadlik, andnud nõusoleku ja suhtus olukorda mõistvalt. Peale selle oli raamatupidaja vigadest moodustunud hagejale ettemaks 10227 krooni. Kohus leiab, et pooltel ei ole vaidlust töölepingu lõpetamise aluse ega kuupäeva üle. Kohtule on esitatud hageja vastav kirjalik avaldus, millele tööandja esindaja on kirjutanud kooskõlastuse. Pealegi on tööandja palgateatisel märkinud lõpparve üheks osaks TLS § 82 ette nähtud hüvituse kahe kuu töötasu ulatuses. Seepärast ei ole kostja väited selle kohta, et hageja oli nõustunud töötasu hilisema väljamaksmisega ja olukorda mõistvalt suhtus, enam asjakohased. Samuti ei ole asjakohane kostja viide hagejale raamatupidaja eksituste tõttu tehtud ettemaksudele, sest tegemist on nõudega, mida saaks lahendada vaid kas vastuhagi esitamisel või iseseisva hagi esitamisel töötaja vastu. Kohus on andnud selleks kostjale ka tähtaja, kuid kostja ei ole vastuhagi esitanud. Nõustuda tuleb tööandja seisukohaga preemia osas. Kohtule esitatud töölepingust ei nähtu, et preemia oleks pidanud moodustama osa hageja igakuulisest töötasust. Peale töölepingu (t.l. 5-6 töövaidluskomisjoni toimikust) punktis 4.1. ette nähtud 3500 kroonise põhipalga ei olnud hagejale muud tasu ette nähtud. Punkti 4.2. kohaselt võis tööandja maksta oma algatusel lisatasu vastavalt ettevõtte palgasüsteemile ja töötulemustele. Tööandja on oma käskkirjade alusel maksnud hagejale 2008.a. jaanuaris ja veebruaris konkreetsete tööde eest ühekordsed preemiad. Töölepingust ega kummastki käskkirjast ei tulene, et need preemiad oleksid pidanud edaspidi saama palga osaks vastavalt Palgaseaduse § 2 lg. 1. Poolte niisugune kokkulepe ei ole millegagi tõendatud. Antud juhul oli tegemist Palgaseaduse § 2 lg. 4 kohaste tööandja algatusel makstud ühekordsete preemiatega, milliseid ei ole töötajal edaspidi alust nõuda. Neil põhjustel tuleb hagi jätta 2500 krooni osas rahuldamata. Sel põhjusel ei saa nõustuda ka hageja poolt esitatud keskmise päevapalga ja puhkusetasu arvestusega, sest hageja on võtnud arvestuste tegemisel aluseks ka hagetava 2500 kroonise preemia. Vabariigi Valitsuse 15.augusti 2001.a.määruse nr. 275 kinnitatud Keskmise palga arvutamise kord § 2 lg. 1 kohaselt arvutatakse keskmine palk üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud palga kogusummast, lg. 3 kohaselt arvatakse palga koosseisu põhipalk, lisatasud preemiad ja juurdemaksed. Hageja pangakonto väljavõttelt (t.l. 51-52) nähtub, et 2008.a. jaanuarikuu eest on tööandja kandnud üle 3555 krooni, veebruarikuu eest 3988 krooni, märtsikuu eest 2958 krooni, aprillikuu eest 1166 krooni, maikuu eest kahes osas kokku 6194 krooni, juunikuu eest 3166 krooni. Hagiavaldusest nähtub, et hagejale oli 2008.a. jaanuarikuu eest arvestatud palka 3555 krooni, veebruarikuu eest 4569 krooni, märtsikuu eest 3230 krooni, aprillikuu eest 3500 krooni, maikuu eest 7436 krooni, juunikuu eest 3500 krooni + 2500 krooni ja juulikuu eest 1370 krooni. Kokku seega 26105 krooni, millest tulenevalt oli keskmine päevapalk veebruarikuust kuni juulikuuni 235 krooni ja kuupalk 4351 krooni. Puhkusepäeva tasuks kujuneb aga 170 krooni. Kostja poolt esitatud töötasude arvestuse aruannetest (t.l. 8-14) ja kohtule esitatud taotlusest nähtub,

et 2008.a. jaanuarikuu eest on hagejale arvestatud töötasu 4005 krooni, veebruarikuu eest 4300 krooni, märtsikuu eest 3500 krooni, aprillikuu eest 3500 krooni, maikuu eest 3500 krooni, juunikuu eest 3500 krooni ja juulikuu eest 1370 krooni. Hageja pangakontole on kostja kandnud samal ajal maikuu eest töötasu 6194 krooni. Seepärast ei saa kostja poolt esitatud töötasu arvestusi lugeda täies ulatuses usaldusväärseteks ja hüvituste arvestamisel tuleb võtta aluseks hageja poolt esitatud summad peale juunikuu eest nõutava preemia 2500 krooni. Nii kujuneb hagejale veebruari kuni juulikuuni arvestatud töötasude summaks 23605 krooni. Hageja tööpäevade arv oli sel perioodil

Indrek Saar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.