HAGEJA Swedbank AS, rk 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, Harjumaa, lepinguline esindaja Marjel Mõis KOSTJA A V, ik xxxx, elukoht xxxx Hagi hind 23468,90 eurot Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt A Vlt (V) hageja AS Swedbank kasuks 30.08.2024 sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 20 000 eurot, intressid summas 343,39 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 26.01.2025 seisuga summas 2096,61 eurot.
3.Välja mõista kostjalt A Vlt hageja AS Swedbank kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude (20000 euro) tasumata jäägilt alates 27.01.2026 kuni põhinõude 20000 euro tasumiseni.
Jätta kõik menetluskulud kostja A V kanda ning välja mõista kostjalt A Vlt hageja AS Swedbank kasuks menetluskulude (riigilõivu) katteks 1260 eurot.
5.Välja mõista kostjalt A Vlt hageja AS Swedbank kasuks viivis menetluskuludelt (1260 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Edasikaebamise kord 1
Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded
1.AS Swedbank esitas 30.07.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse A V vastu võla nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja A V 30.08.2024 hageja Swedbank AS-ga laenulepingu nr xxxx (edaspidi leping), mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 20000 eurot, intressimääraga 12,9% aastas, laenusumma tagastamise lõpptähtpäevaga 20.08.2028. Krediidi kulukuse määr oli lepingu sõlmimisel 13,89% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat, laenulepingus kokkulepitud intressimäära, tagastamise lõpptähtpäeva, laenulepingu tasu, tagasimaksete tähtpäevi eeldusel, et krediidisumma võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus. Kostja kohustus tagama igakuiselt maksegraafikus fikseeritud summade olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks debiteerida lepingujärgseid makseid (tüüptingimuste p 4.1). Intressi arvestamisel lähtus hageja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-päevasest aastast (tüüptingimuste p 5.1). Kostja kohustus iga kuu tasuma intressi hagejale tagasi maksmata laenusummalt lepingus fikseeritud intressimäära alusel. Kui arvelduskontol ei olnud raha tasumisele kuuluva summa maksmiseks, oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt eelnimetatud tähtpäevale järgnevast päevast arvates hageja hinnakirjas toodud määra alusel (tüüptingimuste p 8.1). Hageja hinnakirja järgne viivisemäär on hetkel EKP intress + 8% aastas, s.o 0,028% päevas, 10,15% aastas.
2.1.Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe (dtl 10-12), mis on lepingu osa, 3. punkti kohaselt tasutakse laenu tagasimaksetega hilinemisel viivist tähtaegselt tasumata summalt seaduses ettenähtud suuruses, teabelehe esitamise ajal 0,028% päevas ja 10,15% aastas. Kuivõrd VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr muutub ajas ja kohaldatakse viivise tekkimise ajal kehtivat viivisemäära, mitte lepingus fikseeritud määra, siis sel põhjusel on teabelehel välja toodud, et tegemist on lepingu sõlmimise hetkel kehtiva määraga ja see võib muutuda kaks korda aastas.
2.2.Hagejal oli õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult, kui laenusaaja oli täielikult või 2
osaliselt hiljaks jäänud kolme järjestikuse laenusumma tagasimaksega ega tasunud võlgnevust ka kahe nädala jooksul pärast pangalt vastavasisulise nõude saamist (tüüptingimuste p 11.1.1.). Kuna kostja ei täitnud kohaselt lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis graafikujärgsed maksed tähtaegselt tasumata, saatis hageja 02.01.2025 kostjale kirjalikult lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võlgnevuse suuruse ja andis täiendava tähtaja kogunenud võlgnevuse tasumiseks (dtl 23-25). Hageja hoiatas kostjat nimetatud teatises, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Arvestades, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi hoolimata hageja poolt täiendavalt antud tähtajast, luges hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks 29.01.2025, mille tulemusena muutus kogu nõue sissenõutavaks.
2.3.Põhivõlgnevus tekkis alates 20.10.2024. Ülesütlemise teatise väljastamise hetkeks olid täielikult tasumata 20.10.2024, 20.11.2024 ja 20.12.2024 põhiosa maksed ning 20.01.2025 lisandus järgmine põhiosa makse, mis olid lepingu ülesütlemise aluseks. Kostja ei ole ühtegi lepingujärgset makset tasunud ning peale lepingu ülesütlemist oli põhivõlgnevus 20000 eurot.
2.4.Tasumata olid intressimaksed alates 20.10.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni 29.01.2025 kokku summas 1097,01 eurot. Hagiavalduse esitamisel on hageja teinud nõude ümberarvestuse ning intressimäärana arvestanud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millest tulenevalt kuulus lepingu kehtivuse ajal tasumisele intress kokku summas 343,39 eurot (dtl 26). Kostja ei ole lepingu kehtivuse ajal intresse tasunud.
2.5.Seega nõuab hageja kostjalt põhivõla 20000 eurot ning intressivõlgnevuse 343,39 eurot tasumist. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et maksevõime hindamise asjaolude välja toomine hagiavalduse esitamisel ei ole vajalik.
2.6.Hageja palub kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt (20000 eurolt) alates 30.01.2025 kuni hagi esitamiseni 30.07.2025 k.a (182 päeva eest) VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras, kokku summas 1095,51 eurot. Samuti palub hageja välja mõista edaspidine viivis põhinõudelt 20000 eurolt alates 31.07.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.7.Menetluskulud taotleb hageja jätta kostja kanda ja välja mõista ka seadusjärgne viivis menetluskuludelt. Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 01.08.2025 isiklikult kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel TsMS § 3111 lg 3 kohaselt. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 01.08.2025, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 15.08.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. 3
5.Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.Hageja on esitanud kostja vastu lepingulise nõude, tuginedes sellele, et kostja A V on Swedbank AS-ga sõlminud 30.08.2024 laenulepingu nr xxxx, mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 20000 eurot. Lepingu esialgne intressimäär oli 12,9% aastas (hageja arvestab hagis seadusjärgset intressi), krediidi kulukuse määr oli 13,89% aastas ning laenulepingu ülesütlemisel arvestatakse viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel seadusjärgse määraga 10,15% aastas. Laenuandja on lepingu üles öelnud 29.01.2025.
7.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479/30, p 11). Vaidlus puudub selles, et kostja on füüsiline isik, kes ei tegutse oma majandus- ja kutsetegevuses, seega on kostja tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
8.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS §-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo 17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.
9.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on märkinud, et kohus võib menetluses ka omal algatusel ilma vastava vastuväiteta tuvastada tehingu tühisuse, sest kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06 p 14, 3-2-1-122-08 p 19). Krediidi kulukuse määr on krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel (VÕS § 406 lg 1).
10.30.08.2024, so poolte vahel laenulepingu nr xxxx sõlmise ajal oli viimati Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 16,65% (vt Eesti Panga kodulehelt https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102), seega peaks VÕS § 406 2 lg 1 kohaldumiseks olema krediidi kulukuse määr üle 49,95% aastas. Lepingu järgne krediidi kulukuse määr 13,89% Eesti Panga avaldatud krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra ei ületa.
11.Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega seonduvaid asjaolusid. Hagiavalduse esitamisel on hageja teinud nõude ümberarvestuse ja 4
intressimäärana arvestanud VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Seega ei ole kohus ka vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kontrollinud. Lepingu ülesütlemine on kehtiv kuivõrd kostja ei ole ühtegi makset hagejale teinud, mistõttu oli hagejal õigus kostjaga sõlmitud leping üles öelda.
12.Hagiavalduse kohaselt on kostja 30.08.2024 laenulepingu nr xxxx alusel saanud laenu 20000 eurot ning tagastamata on laen kogu ulatuses. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus peab hageja põhinõuet põhjendatuks ning see kuulub kostjalt väljamõistmisele.
13.VÕS § 94 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi. Hageja on teinud nõude ümberarvestuse, ning arvestab intressimäärana VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millest tulenevalt kuulus lepingu kehtivuse ajal 30.08.2024 – 29.01.2025 tasumisele intress kokku summas 343,39 eurot. Kohus leiab, et eelmärgitud intressinõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
14.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
15.Hageja on arvestanud viivist tasumata põhinõudelt, 20000 eurolt, peale lepingu lõpetamist 30.01.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.07.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras kokku summas 1095,51 eurot (hagi p 1.15). Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivisearvestustega. Kuivõrd hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras, siis juhindudes TsMS § 367 teisest lausest tuleb kohtul välja mõista viivis kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Põhinõudelt 20000 eurolt arvestatav seadusjärgne viivis alates 31.07.2025 – 26.01.2026 (k.a) 180 päeva eest, on 1001,10 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 26.01.2026 seisuga kokku summas 2096,61 eurot (1095,51 + 1001,10).
16.Arvestades hageja taotlust ja juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele ka edasiulatuv seadusjärgne viivis alates 27.01.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõude tasumata jäägilt kuni põhinõude 20 000 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine arvestatav viivis ei tohi ületada 17903,39 eurot (20 000 –2096,61).
17.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5
Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
19.Hageja palub kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv summas 1260 eurot. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vältimatult vajaliku kulutusega nõude esitamisel, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada
20.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
22.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.