Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.03.2009, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-26512
Tsiviilasi
KÜ Viu 5 hagi Svetlana Rodina vastu 5 380 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
5 380 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.05.2008 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Svetlana Rodina apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Viu 5 (registrikood: xxxxxxxx, asukoht: xxx xx x xxxxxxx), seaduslikud esindajad Valery Bartenev ja Raul Parkel; Kostja Svetlana Rodina (isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx x-xx xxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.06.2008 otsus KÜ Viu 5 hagis Svetlana Rodina vastu 5 380 krooni saamiseks.
2.Teha uus otsus ja jätta KÜ Viu 5 hagi Svetlana Rodina vastu 5 380 krooni saamiseks rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta esimese- ja teise astme kohtu menetluskulud KÜ Viu 5 kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti vastuväited ja seisukohad teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt ostis kostja detsembris 2005 korteriomandi majas, mille korteriühistuks on hageja. Vastavalt hageja põhikirja p-le 2.2.1. tuleb pärast uue elaniku poolt korteri ostmist tasuda osamaks, mis võrdub Eesti Vabariigi kahekordse miinimumpalgaga. 2005. aastal oli miinimumpalk 2 690 krooni ja ühistusse sisseastumismaks seega 5 380 krooni. Vastavalt korteriühistuseadusele (KÜS) sai kostja automaatselt KÜ Viu 5 liikmeks ning tal tuleb tasuda vastavalt põhikirja p-le 2.2.1. korteriühistu liikme osamaks. Hageja on saatnud kostjale sellesisulise nõudekirja, kuid kostja ei ole siiani liikmemaksu tasunud. Hageja selgitab, et kostja on tasunud küll vahel majandamiskulusid mõnekümne krooni võtta enam, kuid seda ei saa lugeda sisseastumistasu osaliseks tasumiseks, sest kostja ei ole üheski maksekorralduses seda märkinud.
2.Eeltoodu põhjal palus hageja mõista kostjalt välja 5 380 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja nõus 5 380 krooni tasumisega. Kostja on maksnud majandamiskulusid arvetes näidatust suuremas summas ja on sellega katnud ka hageja poolt nõutavat võlga.
4.Kostja jaoks jääb selgusetuks, millele sisseastumise makse tasumise kohustus põhineb ja mis on nõutava summa aluseks. Kostjale on esitatud erineval ajal arved summas 6 000 krooni ja summas 5 380 krooni.
5.Nõude põhjendatuse korral palus kostja võla tasumise ajatada nii, et igakuise makse suuruseks oleks 10 - 25 krooni. Kostja kasvatab üksi kahte alaealist last ning ainuüksi elamispinnaga seotud kulud on igakuiselt ca 2 500 krooni. Kostja sissetulek on 4 313 krooni kuus. Maakohtu otsus
6.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
7.Otsuse põhjenduste kohaselt puudub poolte vahel vaidlus hageja põhikirja kehtivuse osas. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Vastavalt KÜS § 5 lg-le 2 kohaselt loetakse korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on Xxx xx x asuva korteri nr xx (registriosa nr xxxxxxxx) omanik alates 22.12.2005, nagu nähtub ka elektroonilisest kinnistusraamatust.
8.KÜS § 51 kohaselt lähevad korteriühistu olemasolul korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 1
kohaselt on korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. Hageja põhikirja p 2.2.1 kohaselt on uue liikme ühistusse sisseastumismaks võrdne tehingu hetkel kehtinud kahekordse miinimumpalgaga ja see tuleb tasuda ühistu pangaarvele viie pangapäeva jooksul alates korteriomandiõiguse üleminekust. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 2005. aastal oli palga alammäära suuruseks 2 690 krooni. Seega tuli 2005. aastal korteriühistu liikmeks astudes tasuda sisseastumismaks summas 5 380 krooni.
9.Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostjal tuleb tasuda hagejale korteriühistu sisseastumismaks. Pooled vaidlevad üksnes sisseastumistasu osamaksetena tasumise üle. Hageja 09.02.2006 arvega nr 260001 on tõendatud, et hageja on esitanud kostjale arve sisseastumismakse tasumiseks summas 6 000 krooni. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole nimetatud arvet tasunud. Hageja 24.03.2007 kirjaga kostjale on tõendatud, et hageja nõuab kostjalt sisseasumistasu maksmist summas 5 380 krooni mitte 6 000 krooni. Kostja on nimetatud kirja kätte saanud 27.03.2007. Majanduskulude arvetega ning hageja juhatuse liikme 27.09.2007 väljavõttega arvete tasumisest on tõendatud, et kostja on tasunud arvetel näidatud summast kord rohkem, kord vähem ja kostjal on pidev ettemaks majandamiskulude eest keskmiselt 60 krooni. Kohus leidis, et kostja ettemaks majandamiskulude eest, ei anna alust lugeda sisseastumismaksu osaliselt tasutuks. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks majandamiskulude arveid tasudes märkinud selgitavalt, et tasub osaliselt võlga sisseastumistasu osas.
10.Kostja taotlust võla tasumise ajatamiseks perioodiks 18 - 45 aastat ei pidanud kohus mõistlikuks. Apellatsioonkaebus
11.Kostja palub apellatsioonkaebuses otsuse tühistada, jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning muuta vastavalt ka menetluskulude jaotust.
12.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud nõude liikme osamaksu tasumiseks, kuid on nõudnud sisseastumismaksu tasumist. Hageja põhikirjast nähtuvalt on sisseastumismaks ja osamaks erinevad maksud (põhikirja punkt 5). Enne hagi esitamist ei ole hageja kostjalt osamaksu tasumist nõudnud. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid, et hagejale kuuluva korteriomandi varasem omanik oleks osamaksu jätnud tasumata või et üldkoosolek oleks osamaksu suuruseks määranud 5 380 krooni. Millel hageja õigus osamaksu nõuda ja kostjal sellise maksu tasumise kohustus põhineb, on selgusetu. Sisseastumismaksu tasumisest ei ole kostja keeldunud ning on seda ühes majandamiskuludega väikeste summadena ka tasunud. Seega on hageja esitanud hagiavalduse osamaksu väljamõistmiseks, kohus on kohtuotsusega välja mõistnud 5 380 krooni sisseastumismaksu ning jätnud arvestamata kostja poolt hageja majanduskulude arvete alusel tehtud enammaksed. Kohus on rahuldanud nõude, mida hagiavalduses ei ole esitatud.
13.Kostja on kohtumenetluse käigus tõendanud, et tema igakuine sissetulek ei võimalda ühekordse maksena 5 380 krooni suurust sisseastumismakset teha. 14.04.2008 kohtus ärakuulamisel selgitas kostja, et kolme aasta pärast saab poeg täisealiseks ning siis suudab kostja võlgnevuse likvideerida. Kohus ei ole kohtuotsuses põhjendanud, miks ei ole võimalik võlga tasuda kolme aasta pärast, makstes seni igakuuliselt väiksemaid summasid. Varasemalt on hageja võla tasumise ajatamisega nõustunud.
14.Korteriühistule sisseastumismakse tasumise kohustus ei tulene seadusest, mistõttu sellise kohustuse olemasolust ei olnud kostja teadlik.
Vastus apellatsioonkaebusele
15.Kostja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
16.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse väära kohaldamise ja protsessinormide olulise rikkumise tõttu tsiviilkohtumenetluse (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus on maakohtu otsuse tühistamise nõude osas põhjendatud.
17.Maakohus on vaidluse lahendamisel keskendunud üksnes hagi formaalsetele eeldustele ning jätnud kolleegiumi arvates ekslikult tähelepanuta kostja sisulise vastuväite, et hageja nõue ei põhine seaduslikul alusel. Hagile esitatud vastuväidete osas on kohus pööranud peamise tähelepanu kostja soovile nõude põhjendatuse korral väljamõistetavat summat ajatada. Enda majanduslikult kehva olukorra esiletõstmise kõrval on kostja aga hagile esitatud vastuväidetes juhtinud kohtu tähelepanu ka sellele, et kostja jaoks jääb selgusetuks sissemakse tasumise kohustuse sisu ja selle põhjendatus. Seega tulnuks kohtul sisuliselt analüüsida, kas hageja nõue põhineb seaduslikul alusel või mitte. TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud nõue, et kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud, tähendab muuhulgas ka seda, et kohus ei või jätta poole esitatud sisulisi seisukohti tähelepanuta. Maakohus on eksinud TsMS § 438 lg 1 vastu, mis nõuab kohtult seisukoha võtmist kõigi kostja poolt nõudele vastuvaidlemiseks esitatud asjaolude kohta. Kui kohus poole mõne väitega ei nõustu, peab kohus TsMS § 442 lg 8 kohaselt oma seisukohta põhjendama.
18.Samuti ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul pööranud piisavat tähelepanu hagi alusele ja hageja põhikirjas sätestatud liikmekssaamise tasu (põhikirja p 2.2.1) ning liikme osamakse (KÜS § 7 lg 1 ja põhikirja p 3.2.4) olemuslikule erinevusele. Asjaolu, et esimese astme kohtu menetluses on valitsenud hagi aluse osas segadus, näitab kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt on ta nüüdseks arusaamisel, et hageja nõuab temalt osamaksu, mitte liikmeks astumise maksu tasumist. Maakohtu lahend pooltevahelisse vaidlusse hagi aluse osas selgust ei too. Pidades silmas hageja poolt nõutava võlgnevuse arvestuslikku alust ja hagiavalduses toodud nõude põhjendust, mille kohaselt on hageja oma nõude rajanud selgelt põhikirja p-le 2.2.1, ei soovi hageja kostjalt siiski mitte liikme osamaksu (KÜS § 7 lg 1 ja põhikirja p 3.2.4) maksmist, vaid uuele ühistuliikmele põhikirja p-ga 2.2.1 ettenähtud iselaadse sisseastumismaksu tasumist.
19.Kolleegiumi arvates ei põhine hageja sellesisuline nõue seaduslikul alusel ja tuleb jätta rahuldamata. KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeteks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Vastavalt KÜS § 5 lg-le 2 loetakse korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Nimetatud sätetest tulenevalt on liikmelisus korteriühistus seotud omandiõigusega korteriomandile ega sõltu omaniku vabast valikust. Korteriomandi võõrandamise korral toimub korteriühistu liikme vahetumine, mis ei sõltu samuti vara võõrandaja või omandaja tahtest ega korteriühistu suvast. Kuna korteriomandi ostja saab korteriühistu liikmeks tahtest olenemata seaduse alusel ja korteriühistul puudub uute liikmete vastuvõtmise osas otsustusvabadus, on hageja poolt põhikirjaga sisseastumismaksu kehtestamine seaduse mõttega vastuolus.
20.Asjaolu, et hageja põhikiri näeb ette sissemaksu tasumise kohustuse ning põhikirja nimetatud punkti ei ole seni vaidlustatud, ei oma käesoleva vaidluse lahendamise osas tähtsust. KÜS § 1 lg 2 kohaselt rakendatakse KÜS-s reguleerimata küsimustes korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seadust (MTÜS). MTÜS § 7 lg 2 kohaselt võib korteriühistu põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui põhikirjasäte on
vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse sama lõike teise lause kohaselt ühistu ja liikme vahelistele õigussuhetele seaduses sätestatut.
21.KÜS-s on määratletud ühistu vara tekkimise alused, mis ei näe ette vara moodustamist liikmeks saamise maksu kehtestamise kaudu. KÜS § 6 lg 1 teise lause kohaselt tekib korteriühistu vara tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. Kuna seadus ei sätesta korteriühistu liikmeks saajale kohustust tasuda liikmekssaamise maksu, puudub hageja nõudel seaduslik alus. KÜS § 7 lg 1 alusel ühistu liikmetele kohustuslike osamaksude alusel moodustatava osakapitali suurusele esitatud nõue (KÜS § 8 lg 1) arvestab ühistu jätkusuutlikuks tegevuseks vajaliku rahatagavaraga ja seetõttu puudub täiendaval liikmekssaamise maksul ka praktiline põhjendatus.
22.Eeltoodu põhjal tuleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.