Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

2-08-87942 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud ja menetluse käik OÜ A seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 19.12.2008 avalduse OÜ A pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Harju Maakohtu 15.01.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse tsiviilasjas nr 2-08-87942 ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks S Tael. 06.02.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Äriühingu peamiseks tegevusalaks oli haljastus- ja aiandusteenuste osutamine nii juriidilistele kui ka eraisikutele. Pakuti täisteenust, s.t aedade ja haljasalade projekteerimist kuni sise- ja välishaljastusteenuseni. Ajutise halduri kogutud andmete põhjal on võlgnikul vara väärtuses 807.85 krooni s.h käibevara 7.85 krooni ja põhivara 800 krooni. Võlgnikul on seevastu kohustusi 293 766.35 krooni ulatuses, s.h lühiajalisi kohustusi 251 470.36 krooni ning pikaajalisi kohustusi 42 295.99 krooni. Tulenevalt eeltoodust asub ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ja seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri käsutuses olevate andmete kohaselt oli 31.12.2007 aasta seisuga ettevõttel reaalne maksuvõlg summas 8 254 krooni. Seoses vanade töötajate lahkumisega ei lõpetanud ettevõte senist tegevust, vaid tööle võeti uued töötajad, kes vajasid väljaõpet ja kellel puudusid varasemad töökogemused antud valdkonnas. Kasumlikku tegevust raskendasid lisaks ebasoodsad ilmastikuolud ja süvenev majanduslangus, mistõttu tekkisid võlgnevused nii hankijatele kui ka riigimaksete osas. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud eelkõige juhtide planeerimisoskuse puudumine – ettevõttele on võetud kõrged kohustused, mida ettevõte ei suutnud täita, mistõttu tekkisid likviidsus- ja makseraskused. Ajutine haldur on analüüsinud võlgniku sooritatud tehinguid ning ei ole tuvastanud, et võlgnik oleks tanud üht võlausaldajat teisele või tahtlikke tehinguid, mis oleksid äriühingule kahju põhjustanud. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Ajutise halduri hinnangul on pankrotimenetluses tehtavate kulude suuruseks umbes 30 000 krooni. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole avaldanud soovi pankrotimenetluses tehtavaid kulutusi kanda. Äriühingu majandustegevus lõppes ajutise halduri aruande kohaselt 2008. a sügisel, kuid alates 2006. aastast on äriühingu netovara olnud negatiivne. Võlgniku esindaja on esitanud pankrotiavalduse 19.12.2008, seega hilinenult.

II Kohtuistung

2-08-87942

11.02.2009 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku juhatuse liige esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur esitas halduri aruande. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui OÜl on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena OÜ netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; OÜ lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS 180 51 sätestab, et kui OÜ on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule OÜ pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha OÜ eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama OÜle pärast maksejõuetuse ilmnemist OÜ tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. OÜ A seaduslik esindaja juhatuse liige esitas 19.12.2008 avalduse OÜ A pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

2-08-87942 Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; vastused järelepärimistele; laenulepingud; võlgniku 2006. a ja 2007. a majandusaasta aruanne; 2008 .a bilanss ja kasumiaruanne – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Võlgnikul majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puuduvad vahendid ja võimalused majandustegevuse jätkamiseks. Võlgnikul on vara teadaolevalt 807.85 krooni, kohustusi on võlgnikul kokku 293 766.35 krooni. Võlgniku 2006.a majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku omakapital vastanud ÄS § 136 nõuetele. Seisuga 31.12.2006 oli võlgniku omakapital – 124 281 krooni, seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital – 80 228 krooni, seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital – 180 723 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara mitmekordselt, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui OÜ on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab OÜ juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui OÜl on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS § 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab OÜ osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Seisuga 31.12.2006 oli võlgniku omakapital – 124 281 krooni (tl 78), seisuga 31.12.2007 oli võlgniku omakapital – 80 228 krooni (tl 70 pöördel), seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital – 180 723 krooni (tl 5). Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgniku omakapital vastanud ÄS § 136 nõuetele juba 2006.a, seisuga 31.12.2006 on võlgniku omakapital olnud – 124 281 krooni. eeltoodust tulenevalt pidanuks võlgnik juba 2006.a, võtma tarvitusele ÄS § 176 ettenähtud abinõud. Võlgniku osanikud ei ole tarvitusele võtnud seaduses ettenähtud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Kohtul puuduvad andmed, kas võlgniku juhatuse liikmed on seoses võlgniku netovara vähenemisega ja tulenevalt ÄS § 171 lg 2 p 1 kokku kutsunud võlgniku osanike koosoleku. Olenemata sellest, et võlgniku osanikud ei ole otsustanud võlgniku pankrotiavalduse esitamist, on võlgniku juhatuse liikmel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud, võlgnik on pankrotiavalduse esitanud kohtule alles 19.12.2008, seega enam kui kaks aastat ÄS § 180 lg 51 sätestatud tähtajast hiljem. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamine on käsitletav võlgniku juhatuse liikmete raske juhtimisveana. Sama tegu on karistusseadustiku § 3851 kohaselt süütegu. Ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks äriühingu juhtide planeerimisoskuse puudumises, samuti ettevõttele võetud suurtes kohustustes, mida ettevõte ei suutnud täita. Selle tulemusel on tekkinud likviidsus- ja makseraskused. Muu hulgas mõjutas ettevõtte maksejõuetust ka töötajate lahkumine ettevõttest ja uute töötajate värbamine, mis tõi tagasilööke igapäevase töö korraldamises. Ka võlgniku hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks 90 % töötajate lahkumine ettevõttest konkureerivasse ettevõttesse. Kohus leiab, et asjaolu, et võlgniku ettevõttest lahkus 2008.a ca 90 % töötajatest konkureerivasse ettevõttesse, on asjaoluks, mis süvendas võlgniku maksejõuetust, kuid võlgniku püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud varem. Tulenevalt võlgniku majandusaasta aruannetes toodud andmetest, ületasid võlgniku kulud alates 2006.a võlgniku tulusid, mille tulemusel ettevõte tegutses 2006.a ja 2008.a kahjumlikult. Nimetatu kinnitab kohtu hinnangul ajutise pankrotihalduri poolt maksejõuetuse põhjusena toodud asjaolu.

2-08-87942 Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜl A ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ A pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.