Asjaõigus › Piiratud asjaõiguse asjad

Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib Riigikohtus ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Asjaolud ja hageja nõue Jelena Kutassevitchile kuulub Xxxxxxx külas Harku vallas Harjumaal Xxxxxxxxx kinnistu. Nimetatud kinnistu külgneb põhja poolt metsaga kaetud reformimata riigimaaga, ida ja lõuna poolt Eesti Vabariigi omandis oleva kinnistuga ning läänest AÜ Käsikäes omanduses oleva kinnistuga. Harku Vallavalitsuse 23.04.2002 korraldusega nr 342 "Maa ostueesõigusega erastamise võimalikkus" nähti ette AÜ Käsikäes maa ostueesõigusega erastamise tingimused. Nimetatud korralduse p 2.b kohaselt märgiti, et AÜ Käsikäes siseteed kasutab Xxxxxxxxx katastriüksuse omanik, kellel on õigus taotleda AÜ-lt Käsikäes teeservituudi seadmist. 10.02.2006 koostas hageja kirjaliku avalduse AÜ Käsikäes juhatusele, milles tegi ettepaneku koormata aiandusühistu ühismaa teeservituudiga hageja kinnistu igakordse omaniku kasuks. 27.02.2006 kirjalikus vastuses teatas aiandusühistu, et nemad ei ole nõus teeservituudi seadmisega põhjusel, et siseteed ei taluvat raskeveokeid ja liikluse tihenemisega ei ole nõus siseteedega piirnevate kinnistute omanikud. Oma vastuses soovitas AÜ Käsikäes taotleda servituudi seadmiseks teedega piirnevate kinnistute omanike nõusolek. Nimetatud nõusolekute saamisel ei olevat aiandusühistu vastu teeservituudi seadmisele. Hageja esitas AÜ Käsikäes vastu hagi, milles palus määrata kindlaks piiranguteta juurdepääsutee hagejale kuuluvale Xxxxxxx külas Harku vallas Harjumaal asuvale kinnistule mööda AÜ Käsikäes kinnistut selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud kasutama teenival kinnisasjal olevat teed, mis algab teeniva kinnisasja piirilt ja kulgeb katastriüksuse plaanil märgitud punktide 167 ja 168 vahelt piki punkte 166, 165, 164 kaardudes vasakule punktide 43, 42 ja 15 suunas. Pääs valitsevale kinnisasjale toimub katastriüksuse plaanil märgitud punktide 15 ja 42 vahelt. Hageja esitas alternatiivse nõude, milles palus määrata kindlaks piiranguteta juurdepääsutee hagejale kuuluvale Xxxxxxx külas Harku vallas Harjumaal asuvale kinnistule mööda AÜ Käsikäes kinnistut selliselt, et valitseva kinnisasja omanik on õigustatud kasutama teenival kinnisasjal olevat teed, mis algab teeniva kinnisasja piirilt ja kulgeb katastriüksuse plaanil märgitud punktide 167 ja 168 vahelt piki punkte 166-161 kaardudes punkti 161 juurest vasakule Eesti Vabariigi omanduses olevale kinnistule ning jõuaks üle selle valitsevale hageja kinnisasjale. Hageja palus tuvastada, et kostjatel on kohustus anda nõusolek vastava märke kandmiseks kinnistusraamatusse. Hageja palus määrata, et hageja on kohustatud juurdepääsuõiguse eest kinnisasjale tasuma teeniva kinnisasja omanikule, aiandusühistule summa, mis võrdub aiandusühistu liikme poolt keskmiselt tasutava maamaksu ja teede korrashoiu kuludega aastas ning

teeniva kinnisasja omanikule või alternatiivse nõude rahuldamise korral lisaks nimetatule Eesti Vabariigile summa, mis võrdub kinnistule rajatava tee aluse maa maamaksu summaga aastas. Kostjate vastused Eesti Vabariik palus jätta rahuldamata hageja alternatiivse nõude, millega taotletakse juurdepääsu üle kostjale kuuluva Sinilille 1 kinnistu. Hagejale kuuluvale kinnistule viib avalikult kasutatavalt teel ainult üks juurdepääsutee ning see kulgeb üle aiandusühistu kinnistu. Juurdepääsu määramisel tuleks arvestada, et aiandusühistu kinnistul on juba olemas liiklemiseks sobiv ja hageja kinnistuni viiv eratee. Samuti tuleks arvestada tavaga, mille kohaselt hageja on kasutanud aiandusühistu teed oma kinnistule pääsemiseks juba pikka aega. Samuti kasutavad teed aiandusühistu liikmed. Juurdepääs üle Sinilille 1 kinnistu kahjustaks ebamõistlikult koormatava kinnisasja omaniku huve. Hageja nõutud tee poolitaks tervikliku maatüki kaheks osaks ja seega väheneks kinnistu väärtus ja kinnistule normaalse kasutusega hoone rajamise võimalikkus. Alternatiivse nõude rahuldamisel peaks hageja kasutama juurdepääsuks kahte kinnistut, kusjuures Sinilille 1 katastriüksusel ei asu teed. Sellisel viisil tee rajamine kujuneks hagejale ülemäära koormavaks ja majanduslikult ebaotstarbekaks. Juurdepääsu määramisel üle riigile kuuluva kinnistu tuleb juurdepääs määrata aiandusühistu piiri äärde, et kinnistut mitte poolitada. Eesti Vabariigil puudusid vastuväited juurdepääsu tasu osas. AÜ Käsikäes vaidles hagile vastu. Hagejal on võimaldatud takistamatult pääseda tema kinnistule. Hageja ja aiandusühistu sõlmisid 31.08.1989 lepingu, et hageja saab piiranguteta ühistu siseteid kasutada. Seega ei ole teeservituudi seadmine põhjendatud. Hageja on alati kasutanud teed, mis kulgeb piiripunktide 167-168 vahelt piki punkte 166-161 ja vasakule üle riigimaa. Vald ega muud riigiasutused ei ole hagejal selle tee kasutamist keelanud. Teel ei ole ühtegi tõket, mis takistaks liiklemist. AÜ Käsikäes oli nõus alternatiivse nõudega ning sellega, et hageja sõidab piiripunktist 161 vasakule üle riigi maa oma krundile. Juurdepääsutasu suuruseks nimetas kostja 5000 krooni kuus, kuna aiandusühistu peab hakkama teed ehitama. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja määras Jelena Kutassevitchile kuuluvale Harku vallas Xxxxxxx külas asuvale Xxxxxxxxx kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt üle AÜ-le Käsikäes kuuluva kinnistu järgmiselt: juurdepääs algab avalikult kasutatavalt teelt AÜ Käsikäes ühismaa piirilt piiripunktide 167 ja 168 vahelt ja kulgeb piki punkte 166, 165, 164 kaardudes vasakule punktide 43, 42 ja 15 suunas; pääs valitsevale kinnisasjale toimub piiripunktide 15 ja 42 vahelt, piiripunktide koordinaadid (x; y) on järgmised: 166 (6591741.25; 523308.14), 167 (91728.56; 23277.78), 168 (91734.32; 23275.70), 165 (91753.02; 23336.33), 164 (91764.79; 23363.98), 43 (91776.58; 23363.46), 42 (91798.53; 23352.68), 15 (91802.03; 23350.87); juurdepääs on piiranguteta; juurdepääsu ühe aasta tasu võrdub aiandusühistu liikme poolt keskmiselt tasutava maamaksu ja teede korrashoiu kuludega aastas; AÜ-l Käsikäes ei ole kohustust hoida juurdepääsuteed korras. Kohus tuvastas, et AÜ-l Käsikäes on kohustus teha tahteavaldus Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr xxxxxxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks. Jelena Kutassevitchi menetluskulud jäid AÜ Käsikäes kanda ja Eesti Vabariigi menetluskulud Jelena Kutassevitchi kanda. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejale kuuluv kinnistu külgneb ühest küljest metsaga, kahest küljest hoonestamata riigimaaga ja ühest küljest aiandusühistu omanduses oleva elamumaaga. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja kinnisasjale puudub otsene juurdepääs avalikult kasutavalt teelt. Ainus juurdepääs hageja kinnistule avalikult kasutavalt teelt on mööda

aiandusühistu siseteed ning alternatiivina osaliselt üle Eesti Vabariigile kuuluva kinnistu. Seega on hagejal on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Hageja 12.02.2006 avaldusega aiandusühistule, aiandusühistu 27.02.2006 vastusega ning hageja ja aiandusühistu vahel 31.08.1989 sõlmitud lepinguga on tõendatud, et pooled ei ole saavutanud kokkulepet juurdepääsu osas. Poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et hageja võib kasutada ühistu siseteid katastriüksuse plaanil näidatud punktini 164. Hageja soovib oma kinnisasjale pääseda punktide 15 ja 42 vahelt, aiandusühistu on nõus juurdepääsu võimaldama punkti 160 juurest üle riigimaa. Eesti Vabariigi esindaja leidis, et alternatiive nõude rahuldamisel on mõistlik juurdepääs seada üle riigimaa nii, et see kulgeks aiandusühistu krundi piiri äärest piiripunktide 43, 42 ja 15 kõrvalt. Aiandusühistu on kostja pakutud variandiga nõus. Kõige ebaotstarbekam on juurdepääsu seadmine hageja poolt alternatiivses nõudes näidatud viisil, kuna sel juhul kulgeks tee üle Sinilille 1, jagades selle osadeks. Kuigi Sinilille 1 kinnistu kuulub riigile ning on hoonestamata, ei too see kaasa niivõrd koormava juurdepääsutee talumise kohustust. Kostjaid vähem koormavad on hageja poolt esitatud põhinõudes näidatud juurdepääs ning Eesti Vabariigi esindaja poolt pakutud juurdepääsutee, millega oleks nõus ka aiandusühistu. Eesti Vabariigi esitatud maa-ameti maaregistri väljavõttest on näha, et hageja soovitud juurdepääsu kohas punktide 15 ja 42 vahel on olemas tee. Aiandusühistu seadusliku esindaja Peeter Volti kohtuistungil antud selgituste kohaselt pääseb tema seda teed mööda oma krundile. Kostja esindaja selgitas, et ei soovi hagejale sealt juurdepääsu võimaldada, kuna teda segab see, et hageja hakkab oma krundile minema sealt prügiveo ja fekaaliautodega. Samuti on kostja esindajad veendunud, et suured veoautod ei saa hageja nõutud kohast üldse hageja krundile keerata, kuna värav oleks liiga kitsas. Harku Vallavalitsuse 23.04.2002 korralduse nr 342 p 2.b kohaselt oli AÜ-le Käsikäes maa ostueesõigusega erastamise tingimuseks, et ühistu siseteed kasutab Xxxxxxxxx katastriüksuse 19801:001:1150 omanik, kelle on õigus taotleda aiandusühistult teeservituudi seadmist. Seega eeldati ühistule maad erastades, et sellega on lahendatud ka hageja kinnisasjale juurdepääsu võimaldamise vajadus. Ainuke koht, kus hageja pääseb oma krundile ilma riigimaad ületamata, on punktide 15 ja 42 vahel. Punktide 42 ja 15 juurde viib aiandusühistu kinnistut mööda tee, mis on sõiduautole kuival ajal läbitav. Kuna teed peab juurdepääsuks kasutama ka krundi 39 omanik, ei ole hageja poolt selle tee kasutamine ühistu jaoks koormav ning ei kitsenda ühistu õiguseid. Otstarbekas ei ole olukord, kus piiripunktide 43 ja 42 juurest kulgeb Peeter Voldi kasutatav tee üle aiandusühistu kinnistu ning selle kõrvalt, eelmise teega paralleelselt, kulgeb hageja kasutatav tee üle riigile kuuluva kinnistu. Juurdepääsu seadmine riigimaale piki aiandusühistu krundi piire ei kahjusta küll Eesti Vabariigi õiguseid üleliigsel määral, kuid on hagejale üleliia koormav. Hageja peaks hakkama kasutatavat teed alles rajama, samas kulgeb kõrval juba kasutuses olev tee. Aiandusühistu vastuväited tee asukoha osas ei ole piisavalt kaalukad ning neist ei nähtu aiandusühistu huvide ebamõistlik kasutamine. Kuivõrd hageja kinnistul asub elumaja, tuleb talle kindlustada juurdepääs nii jalgsi, sõiduautoga kui vajadusel ka veoautodega. Mõistlik on hageja nimetatud tasu suuruse arvestamise viis, kuivõrd kostjal ei ole kohustust hageja kasutatavat teed rajada ega korras hoida. Põhjendatud on ka hageja nõue tuvastada kostja tahteavaldus juurdepääsutee kohta märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse, kuna kohtuotsuse

alusel seatava kinnisomandi kitsenduse juurdepääsu kujul kinnisasjale saab kinnistusraamatu kaudu kolmandatele isikutele kehtivaks muuta vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) §-dele 63 lg 1 p 4 ja 141 lg 3 kinnistusraamatusse kantava märkusega. Apellatsioonkaebus AÜ Käsikäes palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Maakohus on vääralt kohaldanud AÕS § 156 lg 1, kuna hagejal on juurdepääsutee oma kinnistule juba 40 aastat ühistu üldkasutatavalt teelt mahasõiduna piiripunktide 160 ja 161 juurest vasakule üle riigile kuuluva kasutult seisva maa-ala, mis asub hageja kinnistu piiril. Selle mahasõidutee pikkus on 30 m ja see on kõige otsem tee hageja õue elamu ja garaaži juurde. Kuna hageja kasutab seda teeosa ainult oma perekonna heaks, peab ta seda ka ise remontima ja hooldama. Tee on sõidetav aastaringselt kõikide transpordivahenditega. Ühistu elamumaal punktides 15 ja 42 ei ole olnud kunagi avalikult kasutatavat juurdepääsuteed hageja kinnistule ja seda ehitada sinna ei saagi teedeehituslike normatiivide nõuete kohaselt, sest kõikvõimalikud veoautod (kanalisatsioon, prügivedu jne) sealt paremale või väljasõidul vasakule pöörata ei saakski. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kuna jättis rahuldamata aiandusühistu taotluse paikvaatluse korraldamiseks. Ükski foto, plaan ega muu tõend ei anna õiget pilti tegelikust olukorras. Paikvaatlusega oleks saanud selgeks teha tegeliku olukorra juurdepääsuteede kohta hageja kinnistule. Vastus apellatsioonkaebusele Jelena Kutassevitch vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Eesti Vabariik vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kaevatavat kohtuotsust tuleb osaliselt muuta juurdepääsutee kulgemise lõpuosa suhtes, määrates tee kaarduma enne piiripunkti 42 paremale ja seejärel vasakule, läbides seejuures riigimaa võimalikult piiripunkti 42 lähedalt ja suundudes seejärel valitsevale kinnisasjale. Ringkonnakohtu 05.02.2009 istungil olid menetlusosalised nõus, et juurdepääsutee lõpuosa võiks muuta, sest tee täisnurkne pööre paremale piiripunktide 42 ja 15 vahelt on tehniliselt raskendatud selle vahe kitsuse tõttu, ning leidsid, et tee lõpuosa võiks kulgeda läbi riigimaa piiripunkti 42 lähedalt. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 tühistab ringkonnakohus osaliselt Harju Maakohtu otsuse ning teeb tühistatud osas uue otsuse, viies resolutsiooni sisse vajalikud muudatused, määrates ühtlasi kindlaks ka Eesti Vabariigi suhtes vastavad õigused ja kohustused. Sisulises osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ei nõustu apellandi käsitlusega, et hageja kinnistule on juurdepääsutee olemas. AÕS § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu nõude rahuldamise eelduseks on seega juurdepääsu puudumine taotleja kinnisasjalt avalikule teele. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja kinnistu ei külgne avaliku teega, mistõttu on nõue juurdepääsutee kindlaksmääramiseks oma sisult igati põhjendatud. Hageja alternatiivse nõude osas on maakohtu seisukoht õige ja põhjendatud. Tee kulgemine üle Sinilille 1 kinnistu, jagades selle osadeks, oleks teeniva kinnisasja omanikule liigselt koormav. Maakohus on poolte huve põhjalikult kaalunud ja leidnud optimaalse

lahenduse. Kohus ei rikkunud asja menetlemisel protsessiõiguse norme. Juurdepääsu puudumine ei vajanud paikvaatluse käigus tuvastamist.

Ülejäänud osas sisaldab kaebus menetlusdokumendile ebakohaseid väljendeid, retoorilisi küsimusi ja hüüatusi, millele vastamist ei pea ringkonnakohus vajalikuks. Apellandi poolt seitse päeva pärast istungi toimumist esitatud protokolli parandustes sisalduv käsitlus, et aiandusühistu Käsikäes seaduslikul esindajal juhatuse liikmel Peeter Voldil ei olnud õigust istungil seisukohti avaldada, sest selline õigus oli antud vaid lepingulisele esindajale Tarmo Meriväljale, ei ole asjakohane. Ühistu juhatuse liikmel on seadusest tulenev õigus esindada ühistut ka kohtuvaidluses. Kostja seaduslik esindaja avaldas istungil üheselt, et kui hageja kinnistule suunduv juurdepääsutee pöörab enne piiripunkti 42 paremale, siis on ta vaidlusaluse tee kasutamisega nõus. Lepinguline esindaja püüdis ka kohtuistungil seaduslikku esindajat takistada arvamust avaldamast ja rahumeelset lahendust leidmast, kuid seaduslik esindaja jäi oma seisukoha juurde. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt esimese astme kohtu otsuse, mille tulemusel rahuldatakse hagi osaliselt, siis, arvestades vaidluse olemust, peab kolleegium õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Ü. Jänes

E. Randmäe

I. Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.