Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

Asjaolud

1 (5)

2-08-25353 Pärnu Maakohtu menetluses oli BIG Pank AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus Renno Remmel'i vastu võlgnevuse 83 156,98 krooni maksmise nõudes. Kohus tegi 16.09.2008. a määrusega võlgnik Renno Remmel'ile makseettepaneku võla tasumiseks, mille võlgnik sai kätte 17.09.2008. a. 08.10.2008. a saabus kohtule võlgnikult vastuväide maksekäsu kiirmenetluses. 05.01.2009. a tegi Pärnu Maakohtu kohtunikuabi kohtumääruse, millega rahuldas maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohtumääruse kohaselt kohustati Renno Remmelit tasuma BIG Pank AS-ile võlg 83 156,98 krooni ja menetluskulud 453,30 krooni. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei ole võlgnik vastuväidet esitanud ega seisuga 19.12.2008. a maksegraafikut sõlmimas käinud. Kohtule tagastatud lihtväljastusteatelt nähtub, et kohtumääruse on 19.01.2009. a vastu võtnud Anne Remmel, kes on Renno Remmeli ema.

2-08-25353 Vastustaja leiab, et määruskaebus on kohtu poolt võetud menetlusse alusetult. Vastustaja arvates, e määruskaebusest selgub, et võlgnik on maksekäsu kätte saanud 05. jaanuaril 2009.a. Võlgnik on esitanud määruskaebuse maksekäsu peale alles 29.10.2009.a. Seega on võlgnik esitanud määruskaebuse rohkem kui kolm nädalat peale maksekäsu kättesaamist. Järelikult on võlgnik ületanud seadusest tulenevat tähtaega ja määruskaebus on kohtu poolt menetlusse võetud alusetult. Veel leiab vastustaja, et kuna võlgnik ei ole määruskaebuses esile toonud mitte ühtegi TsMS § 4891 lg 2 toodud asjaolu, siis on määruskaebus alusetu. Vastustaja palub määruskaebuse jätta rahuldamata ja taastada Pärnu kohtutäitur Tarvi Söömeri täitemenetluses olev täiteasi nr 133/2009/36. Kohtu seisukoht Kohus tutvunud esitatud määruskaebusega, vastustaja poolt esitatud vastusega ning tsiviilasja nr 208-25353 toimikuga leidis, et Renno Remmel'i poolt esitatud määruskaebus tuleb rahuldada. Tsiviilasja toimikust nähtub, et BIG Pank AS on esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtule 28. mail 2008. a. Avalduse kohaselt nõutakse R. Remmel'ilt kokku 83 156.98 krooni tasumist. Nimetatud summast põhinõue on 45 330.14 EEK, intress 5768.06 EEK, viivitusintress 109.91 EEK, leppetrahv 9066.03 EEK, sissenõudekulud 1000 EEK ja kahjuhüvitis 21 882.84 EEK. 16.09.2008 kohtumäärusega võeti kiirmenetluse avaldus menetlusse ja tehti R. Remmel'ile makseettepanek summas 83 156.98 krooni, millele lisandub menetluskulu 453.30 krooni. Kohtumääruse kohaselt oli võlgnikul R. Remmel'il õigus kolme nädala jooksul esitada nõudele vastuväited. Tl 11 asuvast lihtväljastusteatest nähtub, et kohtumäärus on kätte toimetatud 17.09.2008. a ja selle on vastu võtnud * *, kes väljastusteatel olevast märkusest nähtuvalt on R. Remmel'i isa. Kuni 01.01.2009. a kehtinud TsMS § 322 lg 1 redaktsiooni kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Eeltoodu alusel loeb kohus, et R. Remmel on makseettepaneku kätte saanud 17.09.2008. a. 08.10.2008. a on Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtmajale saabunud R. Remmel'i vastuväide makseettepanekule. Vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 135 lg-le 1 algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg 5 sätetel kui tähtpäeva saabumine on määratud nädalates arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 135 lg 1 ja 136 lg 5 sätetest tulenevalt on R. Remmel'i poolt kohtule esitatud vastuväide esitatud õigeaegselt tähtaja piires. Kohus leiab, et tl 12 olev R. Remmel'i poolt esitatud dokument on käsitletav vastuväitena makseettepanekule hoolimata sellest, et seda ei ole vastuväitena pealkirjastatud. Tutvudes R. Remmel'i poolt 07.10.2008 allkirjastatud dokumendiga ilmneb, et võlgnik tunnistab ja on nõus maksma põhinõude summas 45 330.14 krooni, intressi summas 5768.06 krooni, viivise summas 109.91 krooni ja leppetrahvi summas 9066.03 krooni. Võlgnik palub end vabastada kahjuhüvitise tasust, mis on 21 882.84 krooni. Kohus leiab, et R. Remmel'i vastuse sisust tuleneb üheselt, et võlgnik vaidlustab kahjuhüvitise tasu summas 21 882.84 krooni. Kõiki ülejäänud nõudeid võlgnik tunnistab. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et tegemist on sisulise vastuväitega. Vastavalt TsMS § 485 lg-le 2 võib vastuväite esitada makseettepanekule lisatud blanketil või muus vormis. Vastuväite põhjendamine ei ole vajalik. TsMS § 485 lg 3 järgi kohus teatab avaldajale vastuväitest ja selle esitamise ajast. Tl 13 olevast elektroonilisest kirjavahetusest nähtub, et 19.11.2008. a on avaldajat teavitatud, et võlgnik on esitanud kirja sooviga koostada maksegraafik. Kohus leiab, et maksekäsu keskuse töötaja

3 (5)

2-08-25353 poolt saadetud e-kiri on osaliselt moonutanud informatsiooni, mis tegelikult oli R. Remmel'i poolt esitatud vastuväites, mis hilisemalt on tinginud asjaolu, et R. Remmel'i poolt 08.10.2008. a kohtule esitatud vastuväidet ei ole käsitletud vastuväitena vaid kirjana, kus tunnistatakse kogu nõuet koos sooviga sõlmida avaldajaga selle tasumiseks maksegraafik. Pooled toimiku materjalidest nähtuvalt kokkulepet ei saavutanud ei nõude suuruse ega maksegraafiku osas, seetõttu tegi 05.01.2009. a kohtunikuabi määruse, millega kohustas tasuma R. Remmel'it BIG Pank AS-le 83 156.98 krooni ja menetluskulu 453.30 krooni. Kohtunikuabi määruse kohaselt ei ole võlgnik makseettepanekule vastuväidet esitanud. Vastavalt TsMS § 489 1 lg 2 p-le 3 võib võlgnik määruskaebuses tugineda asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Võlgniku palub määruskaebuses kohtul läbi vaadata kahjuhüvitise summa, sest leiab, et see on põhjendamatult kõrge. Samuti on võlgnik esitanud väite, et avaldaja ei selgitanud talle läbirääkimiste käigus kahjuhüvitise sisu. Võlgnik kordab määruskaebuses veel kord, et ta ei ole nõus tasuma antud kujul kahjuhüvitise nõuet. Kohus, analüüsinud võlgniku esialgselt esitatud vastuväidet ja määruskaebust, leiab, et võlgnik on kogu aeg vastu vaielnud kahjuhüvitise nõudele summas 21 882.84 krooni. Muul moel ei ole võlgniku tahet võimalik tõlgendada. Asjaolu, et isik on ilmselgelt ilma juriidilise abita koostanud oma vastuväite ja määruskaebuse ning ei ole kasutanud seaduse sõnastust, ei tähenda veel seda, et kohus ei peaks tuvastama võlgniku või mis tahes muu kohtumenetluse poole tegelikku tahet. Kuna võlgnik määruskaebuses vaidlustab kahjuhüvitise nii nagu ta seda tegi esialgses vastuväites, siis kohus leiab, et tegemist on TsMS § 4891 lg 2 p 3 sätestatud asjaoluga - maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud. Seega kohus ei nõustu vastustaja poolt vastuses viidatud seisukohale, et võlgnik ei ole oma määruskaebuses tuginenud ühelegi TsMS § 489 1 lg 2 toodud asjaolule. Asjaolu, et võlgnik määruskaebuses ei ole sõnaselgelt viidanud TsMS § 489 1 lg 2 p 3, ei tähenda veel seda, et ta sellele asjaolule ei ole tuginenud, väljendades korduvalt läbi menetluse erinevate etappide, et ta ei tunnista kahjuhüvitise nõuet. Tegemist on sisuliselt esitatud vastuväitega, seega kiirmenetluse eeldused vastavalt TsMS § 489 lgle 1 ei olnud täidetud. Kohus ei nõustu vastustaja poolt kohtule esitatud seisukohaga, et kohus võttis määruskaebuse menetlusse alusetult, sest võlgnik on ületanud seaduses ettenähtud määruskaebuse esitamise tähtaega. Vastustaja leiab, et R. Remmel on ise oma määruskaebuses kinnitanud, et on 05.01.2009. a maksekäsu kätte saanud. Kohus tutvudes asja materjalidega tuvastas, et tl 17 asuv lihtväljastusteade kinnitab, et 09.01.2009. a on üritatud I katsel kätte toimetada menetlusdokumenti st 05.01.2009. a kohtumäärust, mis sisaldas endas maksekäsku. Menetlusdokument on kätte toimetatud 19.01.2009.a, kusjuures vastuvõtjaks on * *, kes on R. Remmel'i ema väljastusteatele tehtud märkuse kohaselt. Nimetatud asjaolule on kohus viidanud juba 10.02.2009. a kohtumääruses, millega kohus võttis määruskaebuse menetlusse. Kohus leiab, et tuleb lähtuda objektiivsetest tõenditest, mis kinnitavad kuna ja kellele on menetlusdokument kätte toimetatud. R. Remmel'i määruskaebuse esimene lause võib olla tõesti mõneti eksitav, kuid asjaoludest nähtuvalt ei saanud määruskaebuse esitaja maksekäsku kätte saada 05.01.2009. a. Suure tõenäosusega on määruskaebuse esitaja oma määruskaebuse esimese lausega silmas pidanud vaid seda, et ta on kohtu poolt 05.01.2009 koostatud kohtumääruse kätte saanud. Kohus tugineb seejuures postisaadetise lihtväljastusteatele, mis asub tl 17 ning kohtu käsiposti raamatu väljavõttele, mille kohus on võtnud tsiviilasja materjalide juurde. Kohtu käsiposti raamatu väljavõttest nähtub, et esimest korda on maksekäsku sisaldav kohtumäärus väljastatud 09.01.2009, seega ei saanud R. Remmel 05.01.2009. a kuidagi kohtumäärust kätte saada. Kohtumäärus on kätte toimetatud 19.01.2009. a, millest arvates tuleb hakata arvestama

4 (5)

2-08-25353 määruskaebuse esitamise tähtaega vastavalt TsMS ja TsÜS sätetele. Määruskaebus on esitatud 29.01.2009. a, seega 15 päevase tähtaja jooksul vastavalt TsMS § 661 lg-le 2. Eeltoodud põhjendustel kohus rahuldab määruskaebuse. TsMS § 489 1 lg 4 järgi kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. See ei piira valdaja õigust esitada nõuet hagimenetluses.

Ruth Sild Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.