Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-08-69795 Määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu PankrS § 29 lg 5 sätestatud korras. Võlgnikule hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema arvates määruse avalikult teatavaks tegemisest. Võlausaldajale hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema arvates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 (viisteist) päeva. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu 400 (nelisada) krooni. Asjaolud 24.10.2008.a esitas Skanska EMV Aktsiaseltsi lepinguline esindaja avalduse Osaühing Müller Lahendused (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab pankrotiseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ning võttis see 30.10.2008.a määrusega Viru Maakohtu menetlusse. 19.11.2008.a määrusega algatas kohus Osaühingu Müller Lahendused (likvideerimisel) pankrotimenetluse ning nimetas ajutiseks halduriks Martin Krupp. Ajutine haldur on kohtule esitanud ajutise halduri aruande ning kohus on pankrotiavaldust arutanud 21.01.2009.a kohtuistungil. 21.01.2009.a toimunud istungil on võlausaldaja Skanska EMV Aktsiaselts lubanud tasuda pankrotimenetluse kulud pankroti väljakuulutamisel. Arvestades eeltoodut, leidis kohus, et Osaühingu Müller Lahendused (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks tuleb huvitatud isikutel (võlausaldajatel, võlgnikul või mõnel muul kolmandal isikul) tasuda Viru Maakohtu tagatiskontole eeldatavate pankrotimenetluse kulude katteks 75 000 krooni. Seega tegi kohus 29.01.2009.a määrusega ettepanek Osaühingu Müller Lahendused (likvideerimisel, registrikood: xxx) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda Osaühingu Müller Lahendused (likvideerimisel) pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 75 000 (seitsekümmend viis tuhat) krooni hiljemalt 06. veebruariks 2009.a (kaasa arvatud) ning samaks päevaks esitada pankrotimenetluse kulude ettemaksu laekumist kontrollida võimaldavad andmed. Määratud tähtajaks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 75 000 (seitsekümmend viis tuhat) krooni keegi ei maksnud. Pankrotiavaldus Esitatud pankrotiavalduse kohaselt AS-l Skanska EMV (edaspidi võlausaldaja) on OÜ Müller Lahendused (likvideerimisel, edaspidi võlgnik) vastu nõue, mis tuleneb võlausaldaja ja võlgniku vahel 24.09.2007.a sõlmitud töövõtulepingust. Töövõtulepingu punkti 1.1 kohaselt tellis AS Skanska EMV Tallinnas Töökoja 1/Veerenni 53a rajatavas äri- ja parkimishoones OÜ-lt Müller Lahendused (likvideerimisel) vaiatöid. Sama lepingu punkti 1.2 kohaselt OÜ Müller Lahendused (likvideerimisel) poolt tehtavad tööd on määratletud lepinguga ning selle lisadega. Kõnesoleva töövõtulepingu nr 0714 punkti 7.1 kohaselt Töövõtja annab töö osad tellijale üle hiljemalt kalendrikuu viimasel kuupäeval üleandmisevastuvõtu aktiga ja punkti 5.2 kohaselt Tellija tasub töövõtjale vastavalt tellija poolt punkti 7 kohaselt heakskiidetud üleandmise-vastuvõtu aktiga vastuvõetud tööde eest 21 päeva jooksul arve saamisest arvates. 22.10.2007.a allkirjastati võlausaldaja ja võlgniku poolt tööde üleandmisevastuvõtmise akt nr 043. Tööde teostamise aluseks on leping nr 0714, 24.09.2007.a. Nimetatud aktil on märgitud teostatud tööde maksumus summas 7 611 118 krooni. Võlausaldaja esitas 22.10.2007.a võlgnikule tasumiseks arve nr 07014934 maksetähtajaga 12.11.2007.a teostatud tööde eest vastavalt aktile 043 summas 7 611 118 krooni. Võlgnik arvet maksetähtajaks ei tasunud. Võlausaldaja esitas 29.11.2007.a võlgnikule teate, milles teatab, et peatab vaiatööd Töökoja 1/Veerenni 53a rajatava äri- ja parkimishoone ehitusobjektil 23.11.2007.a kuni võlgniku poolt võla tasumiseni. Võlgnik võlgnevust siiski ei tasunud. 10.04.2008.a sõlmisid AS Skanska EMV ja OÜ Julianus Inkasso käsunduslepingu nr 05892-112(8)

2-08-69795 04E lisa, mille kohaselt käsundiandjana AS Skanska EMV volitab käsundisaajat OÜ Julianus Inkasso sisse nõudma võlgnevust OÜ-lt Müller Lahendused (likvideerimisel) põhisummas 7 611 118 krooni koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 15.04.2008.a väljastas OÜ Julianus Inkasso võlgnikule e-posti, faksi ja tähitud posti teel võlateatise, milles teatas AS Skanska EMV poolt volitatud õigusest sisse nõuda võlgniku ja võlausaldaja vahelistest tehingutest tulenevat varalist nõuet koos kõrvalnõuetega. Samuti teavitas OÜ Julianus Inkasso võlausaldaja nõude aluseks olevatest dokumentidest ning andis tähtaja tasuda võlgnevus ja viivised hiljemalt 22.04.2008.a. 23.04.2008.a kontakteerus OÜ Julianus Inkasso võlgnikuga ja palus võlgnikul teha ettepanekuid võlgnevuse tasumise osas. Võlgnik andis küll lubadusi teha teatud aja jooksul ettepanekud võlgnevuse tasumise osas, kuid käesoleva hetkeni ei ole võlgnik võlgnevust täies ulatuses tasunud. Vestluse käigus kinnitas võlgnik ka oma õiged kontaktandmed. 29.04.2008.a saatis OÜ Julianus Inkasso võlgnikule faksile ja tähitud kirjana pankrotihoiatuse ning andis võlgnikule tähtaja tasuda võlgnevus hiljemalt 08.05.2008.a. 08.05.2008.a ja 15.05.2008.a kontakteerus võlausaldaja esindaja võlgnikuga ning võlgnik lubas taas teha ettepanekuid võlgnevuse tasumiseks. Käesoleva ajani ei ole pooled suulisi ega kirjalikke kokkuleppeid võla tasumiseks sõlminud. Kokku on võlgnikul tasumata võlausaldajale talle esitatud arve alusel summa 7 611 118 krooni. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on maksejõuetu ja võlgniku maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, kuna võlgnik ei suuda võetud kohustusi täita. Vastavalt maksehäirete raportile on võlgnikul tekkinud juuli 2007.a ning jaanuar 2008.a suures ulatuses võlgnevused. Samuti on võlausaldaja nõue võlgniku vastu tekkinud 2007.a lõpus, millest tulenevalt on võlausaldajal põhjendatult alust arvata, et võlgnik on alates 2007.a teisest poolest püsivates makseraskustes. Samuti näitab võlgniku maksejõuetust ka asjaolu, et võlgnik on suutnud tasuda alates makseraskustesse sattumise ajast üksnes väikseima võlgnevuse summas 5001-10000 krooni. Võlausaldaja juhib tähelepanu asjaolule, et vastavalt võlgniku 2007.a majandusaasta aruandele on võlgniku omakapital juba neljal järjestikusel aastal alla äriseadustiku §-s 136 sätestatud miinimumi, vastavalt 2004.a - 274 040 krooni, 2005.a - 1 262 419 krooni, 2006.a - 3 824 055 krooni, 2007.a - 8 478 685 krooni, mis viitab äriühingu äärmiselt negatiivsele finantsseisundile. Kuna äriühingu majanduslik seisund viitab juba 4 aastat järjest ilmselgele püsivale maksejõuetusele, ei ole juhatus sellest hoolimata täitnud oma kohustust esitada kohtule äriühingu pankrotiavaldus. Vastupidiselt on võlgnik teinud hoopis uusi tehinguid ja jätnud nende eest ka tasumata. Selline võlgniku tegevus võib tingida nõude esitamise juhatuse liikmete vastu pankrotiseaduse § 187 lg 2 alusel. Võlgnikul on tasumata võlausaldajale põhivõlana 7 611 118 krooni. Samuti on võlausaldajatel õigus nõuda arvete tasumisega viivitamise eest võlgnikult viivist, mis seisuga 21.10.2008.a moodustab võlausaldaja nõude puhul summa 761 111,18 krooni. Vastavalt võlausaldaja nõude aluseks oleva töövõtulepingu punkti 4.3 kohaselt töövõtja kohustub tasuma oma lepingust tulenevate kohustuste mittetähtaegse täitmise eest viivist 0,15 % päevas tööde maksumusest, kuid mitte rohkem kui 10 % tööde maksumusest. Võlausaldaja arvestab viivist lepingujärgse viivisemääraga 0,15 % päevas alates AS Skanska EMV poolt esitatud arvel määratud maksetähtajast 12.11.2007.a kuni 22.10.2008.a. Võlausaldaja viivisenõue on kokku summas 761 111,18 krooni, so mitte rohkem kui 10 % arve summast. Käesoleval juhul on võlgniku kohustus muutunud sissenõutavaks alates võlgnikule esitatud arvel märgitud maksetähtpäevade saabumisest. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi ka 30 päeva jooksul alates nimetatud tähtpäevadest. Samuti ei ole võlgnik asunud võlgnevust tasuma ka peale OÜ Julianus Inkasso poolt võlgnikule 29.04.2008.a esitatud pankrotihoiatust. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PankrS §-dest 1 lg 2, 3; 10 lg 2 p 1; 31 lg 1; VÕS §-dest 76 lg 3(8)

2-08-69795 1; 82 lg 1; 208 lg 1 palub võlausaldaja kuulutada välja võlgniku OÜ Müller Lahendused (likvideerimisel) pankrot. Ajutise pankrotihalduri aruanne Ajutise pankrotihalduri poolt esitatud aruande kohaselt võlgnik kanti äriregistrisse 16.06.2000.a ning võlgniku peamiseks tegevusalaks oli ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine. 2007.aastal sõlmis võlgnik OÜ-ga Arco Kapital ehituse peatöövõtulepingu, mille sisuks ja ehitusobjektiks oli büroohoone asukohaga Veerenni 53/Töökoja 1 Tallinn raudbetoon vaiatööde korraldamine ja järelevalve. Võlgnik esitas pakkumise kogu hoone ehitamise ehituslikuks maksumuseks summas ca 350 miljonit krooni. Vaiatööde alltöövõtjaks valiti Skanska EMV AS, kelle poolt teostatavate tööde maksumuseks oli ca 12 miljonit krooni. Alltöövõtja teostas ülalviidatud tööd osaliselt ja esitas teostatud töödele arve summas 7,6 miljonit krooni. Võlgnik esitas omakorda arve OÜ-le Arco Kapital, mis tasuti osaliselt. Lähtudes eelnevast ja langevast olukorrast ehitusturul algasid võlgnikul raskused. Samaaegselt pidas võlgnik läbirääkimisi Jõhvis Narva mnt 14 planeeritava büroohoone ehitamisel töövõtulepingu sõlmimiseks. Likvideerija sõnul oleks lepingu sõlmimine lahendanud võlgniku likviidsusprobleemid, kuid 2008.aasta oktoobris otsustati alustada likvideerimist, kuna Jõhvi linnas asuva objekti teostamine lükkus tulevikku. Võlgniku 2008.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnik orienteeritud ehitustegevuse opereerimisele, mis kujutab endast peatöövõttu erinevatel ehitusobjektidel. 2008.aastal võlgnikul töötajaid ei olnud ja tööjõukulud puudusid. 19.11.2008.a seisuga oli võlgniku omakapital 50 981 krooni. Võlgniku 2007.a majandusaasta aruande kohaselt lõpetati 2007.aastal objektid Räime tn elurajoonis ja Vabaduse pst elurajoonis. Ehitusobjektid Rebase tänaval, Suur-Patarei tänaval ja Veerenni tänaval olid saavutanud 55 %-lise valmidusastme. Juhatus nentis, et 2007.a lõpuga on äriühingul kriitilises olukorras lühiajaline maksevõime ehk lühiajalised kohustused on suuremad kui lühiajalised nõuded ostjatele. Olukord tulenes sellest, et äriühing ei võta ettemaksu arendajatelt kuid on ise tihti olukorras, kus allhankija nõuab teatud tegevuse alustamiseks vähemalt 30 % ette maksmist. Äriühingu 2007.a majandusaasta lõppes kahjumiga summas – 4,7 miljonit krooni seoses sellega, et arendaja lõpetas finantseerimise. 2007.aastal oli äriühingu realiseerimise netokäive ca 70 miljonit krooni. Majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingu omakapital oli 31.12.2007.a seisuga – 8 478 685 krooni. Võlgniku 2006.a majandusaasta aruandest nähtub, et äriühingu omakapital oli 31.12.2006.a seisuga – 3 824 055 krooni. Juhatus on majandusaasta aruande tegevusaruandes põhjendanud omakapitali mittevastavust Äriseadustikule sellega, et kuna 2006.aastal ei lõpetatud ühtegi positiivse rahavooga projekti, aga samas alustati uute projektidega, siis tekkis olukord, kus äriühing pidi finantseerima ehituse algust omavahenditest. Samuti on juhatus nentinud, et 2006.aastal oli äriühingule ülimalt raske, kuna ehitusturg oli saavutanud olukorra, kus allhankijatel oli odavam leping katkestada, kui jätkata kokkulepitud hindadega. 2006.aastal oli äriühingu realiseerimise netokäive ca 44,5 miljonit krooni ja majandusaasta lõpetati kahjumiga – 2,6 miljonit krooni. Kahjumi tingis vanemate projektide hinnakokkulepped, mis ei vastanud turul pakutavatele hindadele. Võlgniku varad Võlgniku 19.11.2008.a bilansi kohaselt on võlgnikul järgmised varad: 1) raha ja pangakontod 234 krooni; 2) nõuded ostjate vastu 9 220 055 krooni. Likvideerija sõnul koosneb nõuded ostjate vastu nõudest OÜ Arco Kapital vastu, kes jättis tehtud 4(8)

2-08-69795 tööde eest tasumata. Likvideerija U. Toome on seisukohal, et antud nõude näol on tegemist ebatõenäoliselt laekuva nõudega, kuna Arco Kapital OÜ on samuti makseraskustes. Võlgnik on saatnud Arco Kapital OÜ-le pretensiooni võlgnevuse tasumiseks, kuid Arco Kapital OÜ ei ole pretensioonile vastust saatnud. Ajutine haldur on tuvastanud äriregistrile esitatud majandusaasta aruande andmetele toetudes, et 31.12.2007.a seisuga on Arco Kapital OÜ-l varasid kokku summas 286 152 715 krooni (ca 57 miljonit on nõuded ja ettemaksed, 119 miljonit kinnisvarainvesteeringud ja 108 miljonit materiaalne põhivara) ja kohustusi summas 248 636 954 krooni (ca 59 miljonit laenukohustused, 6 miljonit võlad ja ettemaksed ja 183 miljonit pikaajalised võlakohustused). Arco Kapital OÜ-le kuulub kinnistu asukohaga Tuukri 1 B, Tallinn, Suurusega 9289 m2, millele on seatud hüpoteek Hansapank AS kasuks summas 91 miljonit krooni ja 4354/10219 mõttelist osa kinnistust asukohaga Töökoja 1, Talinn, suurusega 10219 m2, millele on seatud hüpoteek summas 335 000 000 krooni SEB Pank AS kasuks ja kohtulik hüpoteek summas 8 399 840 SWCO Project AS kasuks. Seega esialgsel hinnangul võib öelda, et Arco Kapital OÜ vara on suuremas osas koormatud hüpoteekidega. Samas ei ole haldurile teada, kas ja millised käibevahendid Arco Kapital OÜ-l käesoleval hetkel on. Käesoleval hetkel puudub võlgnikul võimalus esitada Arco Kapital OÜ suhtes hagiavaldust kohtusse kuna riiglõiv summalt 9 220 055 krooni on 300 000 krooni, millised vahendid võlgnikul puuduvad. Võlgniku 2007.a majandusaasta aruande kohaselt on võlgnikul 31.12.2007.a seisuga kokku varasid summas 2 106 548 krooni järgmiselt: 1) raha ja pangakontod 486 619 krooni; 2) nõuded ostjate vastu 215 505 krooni; 3) maksude ettemaksed ja tagasinõuded 1 245 158 krooni; 4) ettemaksed teenuste eest 111 845 krooni; 5) pikaajalised finantsinvesteeringud 28 449 krooni; 6) materiaalne põhivara 18 971 krooni. 7) pikaajalised finantsinvesteeringud on 2006.aastal soetatud Tallink AS aktsiad, mis võõrandati 2008.aasta oktoobris 7 000 krooni eest. Materiaalne põhivara on likvideerija sõnul amortiseerunud ja kasutuskõlbmatu. Ajutise haldur saatis päringud erinevatesse krediidiasutustesse ning tuvastas, et võlgnik omab järgmisi arvelduskontosid: 1) arvelduskonto nr xxx SEB Pank AS-is, mille saldo on 0,00 krooni; 2) arvelduskonto nr xxx Hansapank AS-is, mille saldo on 232,61 krooni (konto broneeritud summas 4 162,75 krooni kaarditehingute võlgnevusest); 3) arvelduskonto nr xxx Danske Bank AS Eesti filiaalis, mille saldo on 02.12.2008.a seisuga 6 881,93 krooni. Krediidipank AS-is, Marfin Pank Eesti AS-is, Dnb Nord Bank AS-is, Parex Banka Eesti Filiaalis, SEB Pank AS-is ja Tallinna Äripanga AS-is võlgnik arvelduskontot ei oma. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel võlgnikule vara ei kuulu ja ei ole kuulunud. Võlgnik on märgitud Lexus GS430 (2003.a., reg.nr xxx) vastutavaks kasutajaks. Sõiduki omanik on AS SEB Liising. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule vara ei kuulu. AS Hansa Liising Eesti, ALG Liisingu AS-i, Danske Bank AS Eesti Filiaali ja Nordea Finance Estonia ASi andmetel võlgnikul kehtivaid liisinglepinguid sõlmitud ei ole. SEB liising AS-ist ei ole ajutine haldur käesoleva ajani vastust saanud. Võlgniku peamiseks varaks on nõue Arco Kapital OÜ vastu summas ca 9 miljonit krooni samas ei ole haldurile teada, kas nimetatud võlgnevust on ka reaalsuses võimalik sisse nõuda. Võlgniku kohustused (võlad) Likvideerija sõnul on võlgnikul kokku kohustusi summas 9 169 308,00 krooni järgmiselt: 1) Rido Viimistlus OÜ 364 745 krooni; 2) Helmot OÜ 96 760,00 krooni; 3) Hansa Law Offices OÜ 19 943,16 krooni; 4) SEB Liising AS 11 207,18 krooni; 5) Skanska EMV AS 7 611 118 krooni; 6) SVS Metall OÜ 640 387,17 krooni; 7) AS Hansa Liising Eesti 161 361,49 krooni; 8) Hesperid OÜ 263 786 krooni. Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskuse 03.12.2008.a teatise 5(8)

2-08-69795 kohaselt ei ole võlgnikul 03.12.2008.a seisuga maksuvõlgnevust. Ajutisele pankrotihaldurile on teate võlgnevuse olemasolu kohta edastanud järgmised äriühingud: 1) ELTEL Networks AS 19 880,18 krooni; 2) AS Hansa Liising Eesti 162 102,49 krooni; 3) SVS Metall OÜ 662 628,93 krooni; 4) OÜ Turvateenistus Alfastar 159 618,60 krooni. Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi kokku ca 9 200 000 krooni. Finantsanalüüs Majandusliku olukorra hindamise aluseks on võetud bilansid 31.12.2007.a ja 31.12.2006.a. Ajutine haldur ei ole pidanud vajalikuks koostada finantsanalüüsi 19.11.2008.a bilansi kohta, kuivõrd bilanss ei kajasta äriühingu tegelikku majanduslikku olukorda. Nimelt on 19.11.2008.a seisuga bilansis ainsaks varaks nõue summas 9 220 289 krooni, mida likvideerija peab ebatõenäoliselt laekuvaks nõudeks. Lühiajalise võla kattekordaja (maksevõime üldine tase) = käibevarad / lühiajalised kohustused. Lühiajalise võla kattekordaja väljendab ühe krooni käibevarade võimet tasuda lühiajalisi kohustusi. Ettevõttel peab olema normaalseks funktsioneerimiseks lühiajaliste võlgade tähtajaliseks tasumiseks vajalikud käibevahendid. Kuna iga ettevõtte peamine eesmärk on kasumi saamine, on pideva likviidsuse tagamine ettevõtte eksisteerimise vältimatu tingimus. Lühiajalise võla kattekordaja loetakse heaks, kui ta on üle 1,60, vahemikus 1,20 kuni 1,59 rahuldavaks, alla 0,90 aga juba nõrgaks, millele võib järgneda ettevõtte pikemaajaline maksevõimetus. Võlgniku puhul oli näitaja 31.12.2006.a seisuga 0,287 ja 31.12.2007.a seisuga 0,195, olles mõlemal aastal väga nõrk. Käibekapitali puudujäägi katmise peamiseks allikaks on järgnevate aastate majandustegevusest saadav puhaskasum Kuivõrd võlgnikul oli kõikidel vaadeldud aastatel suur kahjum, siis käesoleval hetkel puuduvad võimalused käibekapitali defitsiidi katmiseks. Likviidsuskordaja (likviidsussuhe, maksevõime kordaja) = (käibevarad – kauba- ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. Likviidsuskordaja näitab mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidsusega varasid lühiajaliste kohustuste tasumiseks. Reeglina peaks see näitaja olema üle ühe – see tähendab, et ettevõte on võimeline rahaliselt katma kõik lühiajalised võlad. Võlgniku puhul oli näitaja kõikidel aastatel tugevalt alla lubatud piiri, olles 2006.a 0,287 ja 2007.a 0,195. Käibekapitali näitaja (Working kapital) = käibevarad – lühiajalised kohustused. Käibekapitali näitaja väljendab käibevarade osa, mis on finantseeritud pikaajaliste kohustuste arvelt. Ta näitab summaliselt, millises ulatuses ei piisa lühiajaliste kohustuste täitmiseks likviidseid vahendeid. Võlgniku puhul oli käibekapitali kõigil vaadeldavatel aastatel negatiivne olles 31.12.2006.a – 3 876 883 ja 31.12.2007.a – 8 526 106. Seega on ettevõttel kogu aeg olnud suur käibekapitali defitsiit. Võlakordaja (üldine võlasuhe) = kohustused / koguvarad. Üldine võlasuhe näitab kui suur osa ettevõtte varast on finantseeritud võlgadega. Mida väiksem on näitaja, seda rohkem on kreeditorid firma likvideerimisel kahjudest kaitstud. Kui omakapital moodustab rohkem kui 50% kogupassivast, toimub ettevõtte tegevuse finantseerimine võõrkapitali arvelt lubatud piirides. Omakapitali minimaaltase ei tohiks olla aga alla 20-30%, mis tähendab, et üldine võlasuhe ei tohiks olla üle 0.7 – 0.8, sest sel juhul oleks ettevõtte sõltuvus võõrkapitalist väga kõrge, mis ei ole aga positiivne. Võlgniku puhul on sõltuvus võõrkapitalist olnud kõrge mõlemal vaadeldud aastal olles 31.12.2006.a seisuga 3,368 ja 31.12.2007.a seisuga 5,025. Võõr- ja omakapitali suhe = lühi- ja pikaajalised kohustused / omakapital. Näitab mitu krooni välisinvesteeringuid on ühe krooni omaniku kapitali kohta ning ta kajastab seega võlausaldajate riskimäära. Kui omakapital moodustaks kogupassivast 50 % või rohkem, mis on eelmise punkti andmetel lubatud piirides, on näitaja soovitavaks suurimaks suuruseks üks, samas ei või näitaja olla negatiivne, kuna sel juhul oleks negatiivne ka omakapital. Võlgniku puhul oli võõr- ja omakapitali suhe 2006.a – 1,422 ja 2007.a – 1,248 – siit ilmneb, et näitaja oli mõlemal aastal 6(8)

2-08-69795 negatiivne tulenevalt omakapitali negatiivsusest. Seega on võlgniku puhul võlausaldajate riskimäär lubamatult suur. Netovara osakaal osakapitalis moodustas võlgnikul 2006.aastal – 95,601 ja 2007.aastal – 211,967. Vastavalt äriseadustikule (ÄS § 176) ei või osaühingu netovara olla vähem kui pool osakapitalist, võlgniku puhul on aga netovara osakaal allapoole lubatud määra. Nimetatud olukorras, peab üldkoosolek otsustama: 1) osakapitali suurendamise või vähendamise, või muude abinõude tarvitusele võtmise, tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt pool osakapitalist või; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamisega või; 3) pankrotiavalduse esitamise. Arvamus maksejõuetuse tekkimise ja pankroti väljakuulutamise kohta Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol, majandustegevus puudub. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetust põhjustanud kuritegu või rasked juhtimisvead, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjustajaks võib eelkõige pidada üldist majanduslikku olukorda, kinnisvaraturu langust ning Arco Kapital OÜ poolt arvete tasumata jätmist. Samas peab ajutine haldur juhtima kohtu tähelepanu sellele, et äriühingu omakapital on olnud negatiivne juba vähemalt alates 2004.aastast. Seega oleks äriühingu juhatuse liige pidanud tarvitusele võtma äriseadustikus toodud meetmed negatiivse omakapitali likvideerimiseks. Küsitav on ka pankrotiavalduse õigeaegne esitamine. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud. Ainus võimalus pankrotimenetlusse vahendite saamiseks oleks hagiavalduse esitamine Arco Kapital OÜ vastu. Samas ei ole kindel kas kohus annab võlgnikule menetlusabi võlgniku riigilõivust vabastamiseks nimetatud hagiavalduse esitamisel. Juhul kui kohus võlgnikule menetlusabi ei võimalda, tuleks hagiavalduse esitamiseks tasuda riigilõivu summas 300 000 krooni, millised rahalised vahendid võlgnikul puuduvad. Arvestades asjaolu, et võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, võiks kohus anda võlausaldajatele tähtaja menetluskulude katteks kohtu deposiiti rahaliste vahendite kandmiseks. Menetluskulude esialgseks suuruseks oleks ca 75 000 krooni s.h. ajutise halduri tasu ja kulutused. Tulenevalt eelnevast ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 ja § 30 ajutine haldur palub: 1) anda võlausaldajatele tähtaeg pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa tasumiseks; 2) punktis 1 nimetatud summa tasumise korral välja kuulutada OÜ Müller Lahendused (likvideerimisel, registrikood 10676997), pankrot ning määrata pankrotihalduriks Martin Krupp; 3) juhul kui võlausaldajad ei tasu kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summat, lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtumääruse põhjendused Kohus olles tutvunud käesoleva pankrotiasja materjalidega ja ajutise halduri poolt esitatud aruandega, asub seisukohale, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 alusel. PankrS § 157 p 2 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega (§ 29 lg 1 ja § 158). PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja 7(8)

2-08-69795 kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise võimalus. Asja materjalidest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu ning ajutise pankrotihalduri kontrollitud andmetel ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Seega leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus halduri pankrotimenetluse lõpetamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse ning lähtuvalt PankrS § 165 lg 3, tuleb vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et Osaühingu Müller Lahendused (likvideerimisel) olemasolevate dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku likvideerija Urmas Toome. Ajutise pankrotihalduri poolt kohtule esitatud taotluse ajutise halduri tasu ja kulude väljamaksmiseks lahendab kohus eraldi määrusega.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.