Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Mare Merimaa ja Imbi Sidok
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. veebruar 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-05-17403
Tsiviilasi
AS Atlas Seafood hagi Sergei Šahhovi vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks ning hüvitiste väljamaksmata jätmise õiguse tunnustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. jaanuari 2007.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Atlas Seafood apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant AS Atlas Seafood (registrikood 10870653, asukoht Paljassaare tee 28C, 10313, Tallinn), esindaja adv Siiri Malmberg Vastustaja Sergei Šahhov (Shakhov, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx xxx xx-xx, xxxxx xxxxxxx)
1.Jätta Harju Maakohtu 31. jaanuari 2007.a otsus muutmata. 2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja tööandja seisukoht Sergei Šahhov pöördus 21.04.2005.a töövaidluskomisjoni, paludes tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, välja mõista saamata jäänud töötasu 2005.a. märtsi ja aprilli eest, ebaseadusliku töölepingu lõpetamise eest hüvitis, kasutamata puhkuse kompensatsioon, hüvitis vastavalt töölepingu seaduse (TLS) §-le 82 ja keskmine palk tööraamatu kinnipidamise eest. Töövaidluskomisjoni 24.08.2005.a otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine TLS § 79 alusel ebaseaduslikuks, loeti tööleping TLS § 82 lg 1 alusel lõppenuks alates 17.04.2005.a ning mõisteti AS-ilt Atlas Seafood välja saamata jäänud töötasu 37 333,35 krooni (märts-17.04.2005), kasutamata puhkuse kompensatsioon 46,4 päeva eest 44 290,90 krooni, hüvitus TLS § 82 lg 2 alusel 56 000 krooni ja hüvitus TLS § 117 lg 2 alusel 56 000 krooni. AS Atlas Seafood ei nõustunud töövaidluskomisjoni poolt tehtud otsusega osaliselt ning pöördus 27.09.2005.a kohtusse, paludes tunnistada töölepingu lõpetamine TLS § 79 alusel seaduslikuks, tunnustada tööandja õigust mitte lõpetada töölepingut TLS 82 alusel ja jätta välja maksmata hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest TLS § 117 lg 2 alusel 56 000 krooni, hüvitus TLS § 82 alusel 56 000 krooni ja töötasu ajavahemiku märts17.04.2005.a eest 37 333,35 krooni. Tööandja poolt kohtule esitatud avalduse kohaselt töötas Sergei Šahhov AS-is Atlas Seafood alates 30.08.2002.a tehnikadirektorina töötasuga 28 000 krooni kuus. 7.03.2005.a esitas ta tööandjale kirjaliku avalduse omal soovil töölt lahkumiseks alates 10.03.2005.a ning samal kuupäeval tehtud resolutsiooniga andis tööandja esindaja selleks nõusoleku. Töötajat kohustati kuni 11.03.2005.a üle andma tööalane dokumentatsioon. Kuna töötaja oli suhtunud oma tööülesannetega seotud dokumentide hoiustamisse ja säilitamisse hooletult, siis ta ei olnud valmis dokumentatsiooni üleandmiseks korralduses näidatud kuupäevaks. 14.03.2005.a vormistati üleandmise-vastuvõtmise akt, milles fikseeriti nii üle antud kui puuduvad dokumendid. Tööalase dokumentatsiooni üleandmise eesmärgil lubati töötajal viibida kontoriruumides ka pärast töösuhte lõppemist. Kostjale tööülesandeid ei antud ja tema seniseid tööüleandeid täitis tema asemele tööle võetud uus töötaja. Tööandja tegi töölepingu lõpetamise kohta kande tööraamatusse. Töölepingu lõpetamine töölepingul jäi vormistamata seetõttu, et töötaja ei ilmunud kontorisse tema valduses oleva tööalase dokumentatsiooni üleandmiseks ja töölepingu lõpetamise vormistamiseks. Töötaja esitas 11.04.2005.a tööandjale avalduse tema töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel alates 17.04.2005.a, kuna talle ei ole makstud õigeaegselt välja töötasu. Tööandja teatas 15.04.2005.a kirjaga, et tööleping on lõpetatud töötaja soovil 10.03.2005.a ja teda paluti ilmuda tööandja juurde üleandmata dokumentatsiooni üleandmiseks ja töölepingu lõpetamise vormistamiseks. Tööandja leidis, et tööleping töötajaga lõpetati õigesti vastavalt töötaja avaldusele. Tööandja ei olnud kohustatud pärast 10.03.2005.a töötajale palka maksma. Asjaolu, et töötaja ei tulnud toime dokumentide üleandmisega töölepingu kestuse ajal, ei tähenda töösuhte jätkumist ega tühista poolte kokkulepet töölepingu lõpetamiseks 10.03.2005.a. Töötajal on siiani osa dokumentatsiooni üle andmata. Ka lõpparve mitteõigeaegne tasumine ei ole aluseks töösuhte jätkumisele.
Tööandja käsitles töötaja avaldust töölt lahkumiseks omal soovil TLS § 79 alusel. Kui kohus leiab, et tööleping ei lõppenud TLS § 79 alusel, siis tuleb leping lugeda lõppenuks alates 10.03.2005.a TLS § 76 alusel. Sisuliselt on tegemist töölepingu lõpetamisega poolte kokkuleppel, kuna töölepingu lõpetamine 3-päevase etteteatamistähtajaga on võimalik ainult tööandja nõusolekul ning töötaja sai tööandjalt nõusoleku. Töötaja vastuväited S. Šahhov vaidles tööandjale vastu ja palus teha sellise otsuse, nagu tegi töövaidluskomisjon. Töötaja esitas küll 10.03.2005.a avalduse töölt lahkumiseks omal soovil, kuid tööandja kohaseid dokumente (töölepingu lõpetamine, tööraamatu väljastamine, lõpparve) ei vormistanud ning juhatuse liige Boris Sorkin palus telefonikõnes Ameerikast töötajal töösuhet jätkata kuni tema tagasitulekuni. Seega faktiliselt töölepingut ei lõpetatud ning töötaja jätkas töökohustuste täitmist, teostades inventuuri, tegeledes tehnilise dokumentatsiooni vormistamisega ja täites tegevdirektori poolt antud suulisi ning kirjalikke korraldusi. Palgapäeval töötajale palka ei makstud, mistõttu ta esitas 11.04.2005.a avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel alates 17.04.2005.a Töölepingu lõpetamisest TLS § 79 alusel sai töötaja teada alles tööandja 15.04.2005.a kirjast. Palga maksmata jätmisel on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tunnistades töölepingu lõpetamise 10.03.2005.a ebaseaduslikuks ja lugedes töötaja omal soovil töölt lahkunuks 12.04.2005.a ning mõistes tööandjalt töötaja kasuks välja 28 927,50 kooni töötasu perioodi 11.03.-12.04.2005.a eest ja 28 000 krooni hüvitust TLS § 117 lg 2 alusel, kokku 56 927,50 krooni. Kohus jättis rahuldamata töötaja nõude töölepingu lõppenuks lugemiseks TLS § 82 lg 1 järgi ja TLS § 82 lg 2 järgi hüvituse saamiseks. Tulenevalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg-st 4 sätestatust on protsessuaalselt töötaja hageja ja tööandja kostja. Kohus leidis, et töötaja nõue töölepingu lõppenuks tunnistamiseks TLS § 82 lg 1 alusel ja lg 2 alusel hüvitise väljamõistmiseks on alusetu. TLS § 82 ei ole kohaldatav ühekordsel palga mittemaksmisel, eriti olukorras, kus töötaja oli ise avaldanud soovi töölt lahkuda, ehk siis vaieldavas olukorras. Põhjendatud on töötaja nõue töölepingu lõppemise ebaseaduslikuks tunnistamiseks. Pooled olid leppinud kokku, et tööleping lõpetatakse töötaja algatusel 10.03.2005.a. Töölepingu lõpetamise kohta 10.03.2005.a töölepingusse kannet ei tehtud. Töötaja jätkas tööl viibimist ja dokumentatsiooni üleandmist pärast 10.03.2005.a ja seda kinnitas ka tööandja. TLS § 83 lg 3 kohaselt töösuhte jätkamisel pärast etteteatamistähtaja möödumist ei või pooled varem esitatud avalduse alusel töölepingut ühepoolselt lõpetada. Arvestades konkreetseid asjaolusid ei nõustunud kohus tööandja seisukohaga, mille kohaselt tuleb lugeda töösuhe lõppenuks 10.03.2005.a ja dokumentatsiooni üleandmise jätkamist pärast seda kuupäeva ei saa käsitada töösuhte jätkamisena. Selline seisukoht oleks õigustatud, kui 10.03.2005.a oleks töölepingusse tehtud kanne töölepingu lõpetamiseks ja dokumentatsiooni üleandmine järgnevalt oleks olnud lühiajaline. Antud juhul tegeles töötaja tööandja juures veel ligi kuu aega ning veel 4. ja 5. aprillil 2005.a täitis kirjalikke korraldusi. Seega oli töölepingu lõpetamine töötaja (peaks olema tööandja) algatusel ebaõige. Tulenevalt ITVS § 29 lg-st 2 ja TLS § 117 lg-st 2 tuleb tunnistada töötajaga tööleping lõppenuks töötaja algatusel alates 12.04.2005.a, mis on viimane töötamise päev ning rahuldada nõue saamata palga jäänud väljamõistmiseks perioodi 11.03.-12.04.2005 eest. Seoses töölepingu ebaseadusliku lõpetamisega mõistis kohus tööandjalt välja TLS § 117 lg 2 alusel töötaja ühe kuu palga, pidades seda antud asjaoludel piisavaks hüvituseks.
Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellant palus kohtuotsuse tühistada osas, millega vastustaja nõuded rahuldati. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole töölepingu lõpetamine seatud sõltuvusse töölepingu lõpetamise kande tegemisest töölepingusse. TLS § 73 lg 1 sätestab küll töölepingu lõpetamise vormistamise kohustuse, kuid ei sätesta, et töölepingu lõppemise päeval lepingu lõpetamise vormistamata jätmise korral tööleping ei lõpe. Seega kuigi lepingu lõpetamist kirjalikult ei vormistatud, ei tähenda see veel seda, et töösuhe jätkus. Ka asjaolu, et vastustaja jätkas tööalase dokumentatsiooni üleandmist ligi kuu aega, ei tähenda töösuhte jätkumist. Töölepingu lõpetamine ei ole seatud sõltuvusse töötajale usaldatud vara tagastamise faktist. See kohustus on töötajal ka siis, kui tööleping on lõpetatud. Apellandi korraldused vastustajale olid kõik eranditult suunatud dokumentatsiooni üleandmise kohustuse täitmisele. Apellant ei olnud kohustatud vastustajale pärast töölepingu lõpetamist 10.03.2005.a töötasu maksma. Kuna lepingu lõpetamine oli seaduslik, siis ei ole põhjendatud hüvitise maksmine TLS § 117 lg 2 alusel. Vastus apellatsioonkaebusele Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht ja otsuse põhjendused Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi, sest nõustub nendega. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega tunnistati kostjaga töölepingu lõpetamine 10.03.2005.a ebaseaduslikuks ja loeti kostja omal soovil töölt lahkunuks alates 12.04.2005. a ning mõisteti kostja kasuks välja töötasu perioodi eest 11.03.-12.04.2005.a ja hüvitus TLS § 117 lg 2 alusel. Apellatsioonkaebuses kordab hageja põhiliselt esimese astme kohtule esitatud väiteid, millele maakohus on piisava põhjalikkusega vastanud. Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et dokumentatsiooni üleandmise jätkamist pärast 10.03.2005.a ei saa käsitleda kostja töösuhte jätkumisena. Asja materjalist nähtuvalt ei teinud hageja 10.03.2005.a kostja töölepingusse kannet töölepingu lõpetamise kohta ja kostjal lubati dokumentatsiooni üleandmise eesmärgil viibida hageja tööruumides ka pärast nimetatud kuupäeva. Maakohtu seisukohta, et kostja jätkas hageja juures töötamist peale 10.03.2005.a veel ligi kuu aega, kinnitavad hageja poolt kostjale kui tehnikadirektorile veel 04. ja 05. aprillil 2005.a täitmiseks esitatud kirjalikud korraldused (tl 55, 56). Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud ja seega kostja töösuhe hageja juures jätkus ka pärast etteteatamistähtaja möödumist. S. Šahhov uut avaldust omal algatusel töölepingu lõpetamiseks esitanud ei ole. Tulenevalt TLS § 83 lg-st 3 ei või pooled töösuhete jätkumisel pärast etteteatamistähtaja möödumist varem esitatud avalduse alusel töölepingut ühepoolselt lõpetada. Seega leidis maakohus õigesti, et hageja poolt 10.03.2005.a töölepingu lõpetamine kostja algatusel oli ebaõige, kuivõrd poolte töösuhted jätkusid peale seda kuni 12.04.2005.a, mil kostja oli hageja juures viimast päeva tööl. TLS § 73 lg 2 kohaselt on töölepingu lõpetamise päevaks töötaja tööloleku viimane päev.
Kaebuse väide, et hageja ei ole kohustatud kostjale kuni 12.04.2005.a töötasu maksma, ei ole põhjendatud ega tulene seadusest. Et kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, millega kohus luges töölepingu lõppenuks kostja algatusel alates 12.04.2005.a, siis ITLS § 29 lg 2 ja TLS § 117 lg 2 kohaselt kui töötaja vaidlustab töölepingu lõppemise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel töölt lahkunuks alates töötamise tegeliku lõppemise päevast, mis on viimane töötamise päev, on kostja õigustatud saama sellel ajal töötamise eest töölepingu p-s 3.1 kokkulepitud palka ja hüvitust TLS § 117 lg 2 järgi. Palga suuruse arvutust perioodi eest 11.03.-12.04.2005.a kaebuses vaidlustatud ei ole. Otsusega väljamõistetud hüvitus ühe kuu palga ulatuses on antud asjaoludel piisav. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 kohaselt poolte menetluskulud nende endi kanda.
Mare Merimaa
Imbi Sidok
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.