lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-66229/5

Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 18.02.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-66229/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
18.02.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
848
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

HARJU MAAKOHUS

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Kostja õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohtuasja number

2-08-66229

Otsuse kuupäev

18. veebruar 2009.a.

Kohtunik

Krista Kirspuu

Tsiviilasi

AS E hagi J G vastu 4199.04 krooni väljamõistmiseks.

Menetlusosalised ja nende

hageja – AS E (reg.kood xxx; asukoht: xxx); hageja esindaja – Eerika Erlach (Lindorff Eesti ASxxx); kostja – J G (endine perenimi U, isikukood xxx; viibimiskoht: xxx). 18. veebruar 2009.a., kirjalik menetlus.

esindajad

Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon

Hagi rahuldada. Mõista välja J Gilt AS E kasuks 4199.04 (neli tuhat ükssada üheksakümmend üheksa krooni ja 04 senti) krooni.

Menetluskulude jaotus

Jätta AS-i E poolt kantud menetluskulud J Gi kanda. Välja mõista J Gilt menetluskulu 1250.00 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni AS-i E kasuks.

Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista AS-i E ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust ning järelmaksuga müügilepingust tuleneva võla summas 2100.02 krooni ja

viivise 1624.02 krooni ning hinnakirjajärgse sissenõudetasu 475.00 krooni, kokku summas 4199.04 krooni ning kohtukulud

KOSTJA VASTUVÄITED

Kohus väljastas kostjale hagiavalduse ärakirja ja selle lisad koos kohustusega esitada hagile kirjalik vastus. Kostja on eelnimetatud materjalid kätte saanud ja on kohtule kirjalikult vastanud. Oma kirjalikus vastuses kohtule kostja tunnistas hagi ja on nõus selle tasuma. Kostja palus nõuet täitmisele mitte pöörata kuna viibib vanglas ja nõude täitmine kinnipidamisasutuses viibimise ajal osutub kostjale võimatuks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kuivõrd kostja oma 13.01.2009 kirjalikus vastuses tunnistas hagi ja sellele vastu ei vaielnud, tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt. TsMS § 1741 lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 1250 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu hagimenetluses ning õigusabikulu summas 1 000 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagi kohtule esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 250.00 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 2 500 krooni. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi

Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 4199.04 krooni. Kohtu hinnangul on õigusabikulude summa 1000 krooni käesoleval juhul mõistlik ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 1000 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni, kokku 1 250 krooni. TsMS § 445 lg 1 esimese lause järgi võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja palus nõuet täitmisele mitte pöörata kuna viibib vanglas ja nõude täitmine kinnipidamisasutuses viibimise ajal osutub kostjale võimatuks. Hageja ei nõustunud kostja taotlusega, kuivõrd leiab, et vabaduskaotusliku karistuse kandmine ei saa olla aluseks nõude tähtaja edasilükkamisele, kuna sellega kaasnenud tasumise võimetuse on kostja ise põhjustanud. Kuivõrd hageja ei nõustunud kostja taotlusega otsuse täitmise tähtaja edasilükkamiseks, jätab kohus kostja taotluse rahuldamata ja märgib, et vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 1 on kostja õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitama täidetav.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja