Viru Maakohus
Kohtunik
Fred Fisker
Määruse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue
2-09-2576
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: L OÜ (registrikood xxx; asukoht xxx), seaduslik esindaja G P Kostja: V S (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
L OÜ hagi V S vastu 25 000 krooni nõudes
Resolutsioon
1(2)
Hageja leiab, et hagiavalduse esitamise seisuga kostja võlgnevus hageja ees moodustas 25 047 krooni, millest 19 147 krooni on viivis ja kahjuhüvitis summas 5 900 krooni. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagiavaldusest nähtub, hageja ja OÜ Datagate (võlausaldaja) vahel on sõlmitud mitte nõude loovutamise leping, vaid teenuse osutamise leping ehk käsundusleping (vaata tlk 5-6) võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 619 mõttes. Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja, antud juhul L OÜ) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja, antud juhul OÜ Datagate) teenuseid kokkulepitud tasu eest. Käsunduslepingu järgi kohustub L OÜ nõudma võlgnikult V S 26 977 krooni OÜ Datagate poolt esitatud dokumentide alusel, OÜ Datagate kohustub omalt poolt tasuma osutatud teenuse eest vastavalt lepingu nr 003-07 punktis 2.6 sätestatud korrale. Tõlgendades L OÜ ja OÜ Datagate vahel sõlmitud lepingut jõudis kohus järeldusele, et antud lepingu sõlmimisega ei toimunud nõude üleminekut VÕS § 164 lg 1 mõttes. Seega ei ole L OÜ astunud võlausaldaja OÜ Datagate asemele ega saa osaleda hagejana kohtumenetluses. Võlausaldajal tahte puudumist nõude loovutamiseks tõendab ka lepingu punkt 1.5, mis piirab L OÜ õiguse võlausaldaja nõusolekuta võlgnevuse sissenõudmiseks kohtukorras. Samuti lepingu punkt 2.7 viitab sellele, et L OÜ peab sissenõutud võlgnevuse OÜ-le Datagate üle andma. Ülalnimetatud tingimustel sõlmitud lepingu raames nõude loovutamine on välistatud. Ülaltoodust lähtudes puudub L OÜ-l õigus esitada hagi V S vastu hagiavalduses toodud asjaoludele tuginedes. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et ülalpool nimetatud asjaolud on hagiavalduse menetlusse võtmise selliseks takistuseks, mida pole võimalik täiendavat tähtaega andes kõrvaldada, seega keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmast ilma tähtaja määramata puuduste kõrvaldamiseks. TsMS § 372 lg 4 kohaselt, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 5 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 2 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 2 hagejal on õigus taotleda menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Taotluses tuleb kindlasti määrata millisele arvelduskontole peab kohus riigilõivu tagastama. 2(2)
Fred Fisker Kohtunik
3(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.