Tsiviilasi nr.2-09-149
Eesti Vabariigi nimel (tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-149
Tsiviilasi
X OÜ hagi FIE O. B. vastu üüri- ning kommunaalteenuste võlgnevuse nõudes. Hageja : X OÜ (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxxx/xxxxxxxxxxxxxx) Hageja esindaja :E. M. (Õigusbüroo A OÜ, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja : FIE O. B. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x.xxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusvorm
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS § 76, §101 lg 1 p 1,6, § 113, § ning TsMS §142 lg. 1, §162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §443, §630 ja §632, , kohus
otsustas: Rahuldada X OÜ (reg.kood xxxxxxxx) hagi FIE O. B. (is.kood xxxxxxxxxxx) vastu täies ulatuses.
Välja mõista FIE O. B. võlgnevus summas kümme tuhat viissada kolmkümmend (10 530) krooni 35 senti, leppetrahv üheksa tuhat kuussada ( 9 600) krooni ning viivis seisuga 30.12.2008.a. kolm tuhat nelikümmend kaheksa ( 3 048) krooni 81 senti ning tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis
alates 31.12.2008.a. 0,5% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni kuid mitte enam kui 100% põhinõudes X OÜ kasuks. Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kohtuvälised kulud, peab kandma kostja.
kantud vajalikud
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (17.02.2009.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest nähtub, et 28.07.2008.a. sõlmitud üürilepingu alusel kasutas kostja xxxxxxxxxx/x xxxxx linnas äriruume. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma kuus hagejale üüri 800 krooni, millele lisandus käibemaks. Samuti kohustus kostja tasuma kõik vara kasutamisega seotud kulutused vastavalt hageja poolt esitatud arvetele. Üürilepingu p. 2.1.3 kohaselt, leppisid pooled kokku, et arvete tasumisega viivitamisel maksab kostja hagejale viivist 0,5% tasumisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. 03.12.2008.a. sõlmitud üürilepingu lõpetamise kokkuleppes, kohustus kostja tasuma leppetrahvi 9 600 krooni. Äriruumid sai kostja oma kasutusse 28.07.2008.a. Kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arvete alusel 10 530 krooni, samuti leppetrahvi 9 600 krooni ja viivised summas 3 048,81 krooni. ning tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist, kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rahkem kui põhinõude ulatuses. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 23 179,16 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist, kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rahkem kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Menetluse käik
08.01.2009.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega edastatud 19.01.2009.a. /tl. 27/. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.23-25/. Kuni käesoleva ajani kostja
kohtule vastanud ei ole. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” TsMS §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” TsÜS §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4-6/ on tõendatud, et 28.07.2008 sõlmitud üürilepingu alusel kasutas kostja äripinda xxxxxxxxxx/x xxxxx linnas. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul üürimine) puudutavad õigusnormid . Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja ei ole lepingut täitnud nõuetekohaselt ning võlgneb hagejale tasumata arvete veest 10 530,35 krooni. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kahjude tasumist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepingust lähtuvalt leppisid pooled kokku viivises määraga 0,5% päevas tähtajaks tasumata summast päevas. Seisuga 30.12.2008.a. on kostja sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus 3 048,81 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt viivis kuni nõude täitmiseni kuid mitte rahkem kui põhinõude ulatuses. VÕS §101 lg.1 pp.1,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja on kohustist rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kahjude hüvitamist ja viivise tasumist. Seega on hageja õigustatud nõudma võlgnevuse summas 10 530,35 krooni, leppetrahvi 9 600 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 3 048,81 krooni tasumist ja
tulevikus sissenõutavaks muutuva viivitusintressi 0,5% päevas põhinõudelt, iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohase täitmiseni alates 31.12.2008a. , kuid kokku viivist mitte enam kui 100% põhinõudest. Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.
A.Pellja kohtunik 16.02.2009.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.