Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (4)

2-08-71383 Poolte vahel on 09.05.2008. a sõlmitud võlgnevuse tagasimaksmise kokkulepe nr 20081935 (lisa nr 1), mille punkti 3 kohaselt tunnistas kostja hageja ees võlgnevust summas 17 009,70 krooni. Hageja võimaldas kostjal kustutada võlgnevus osade kaupa vastavalt kokkuleppe lisaks olevale maksegraafikule. Kostja pidi tasuma võlgnevuse 15 võrdses osas iga kuu 15.-ndaks kuupäevaks. Kostja ei täitnud nimetatud kokkulepet nõuetekohaselt. Hageja nõue ja põhjendused 29.10.2008. a esitas Abi Kapital Grupp OÜ Pärnu Maakohtule hagi J L'a vastu võlgnevuse, leppetrahvi, intressi ja viivise kokku 32 420,89 krooni nõudes. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud. Hagiavalduse kohaselt kostja ei tasunud juba esimest kuumakset summas 1488, 35 krooni (tähtaeg 15.05.2008). Samuti ei tasunud kostja 15.06.2008 teist osamakset ja 15.07.2008 kolmandat osamakset. Hageja teavitas oma 21.07.2008 teates kostjat kokkuleppe ülesütlemisest (lisa nr 2) ning palus tasuda kogu võlgnevuse 28.07.2008. Kostja võlgnevust ei tasunud ning kirjale ei reageerinud. Hageja nõue kostja vastu koosneb põhivõlgnevusest, intressist, leppetrahvist ja viivistest: 1) Põhisumma suuruseks on 17 009,70 krooni. Kostja ei ole tagastanud põhisummast mingit osa. 2) Viiviseid on hageja arvestanud vastavalt kokkuleppe punktile 9 (0,5% tasumata summalt) 27.10.2008 seisuga: Summa Tähtaeg Viivitatud Summa päevas Kokku päevi 874, 45 krooni 15.05.2008 31 4, 37 krooni 135, 47 krooni 1780,46 krooni 15.06.2008 30 8, 90 krooni 267 krooni 2719,17 krooni 15.07.2008 6 13, 59 krooni 81, 54 krooni 17 009, 70 krooni 28.07.2008 91 85, 04 krooni 7738, 64 krooni Viivised kokku: 8562,40 krooni 3) Võlgnevuse tagasimaksmise kokkulepe punkt 11 sätestab, et juhul kui kostja viivitab maksegraafiku täitmisega rohkem kui 5 päeva, on Abi Kapital Grupp OÜ-l õigus öelda kokkulepe ühepoolselt üles ning nõuda kogu selleks hetkeks tasumata võlgnevuse, intresside, viiviste, leppetrahvide ja sissenõude kulude kohest tasumist, samuti leppetrahvi kokkuleppe ülesütlemise eest kostja süül 30% ulatuses võlgnevuse summast (kokkuleppe punkt 12). Deebitor kohustus kokkuleppega sellisel juhul tasuma kogu nõutud summa 7 päeva jooksul teate kokkuleppe ülesütlemisest tegemisest. Hageja ütles kokkuleppe kostjaga üles alates 21.07.2008 ning nõudis leppetrahvi 30% võlgnevuse summast 17 009,70 krooni, s.o 5102,91 krooni. 4) Vastavalt maksegraafikule olid pooled leppinud kokku intressis. Hageja nõuab kostjalt 3 esimese kuu intressi (kuni kokkuleppe ülesütlemiseni) kokku summas: 1745,88 krooni. Seega on hageja nõue kostja vastu kokku: 32 420,89 krooni. Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus (VÕS § 30 lg 1). Hageja ja kostja vahel sõlmitud võlgnevuse tagasimaksmise kokkulepe on oma sisult võlatunnistus. Võlatunnistus on seaduses ettenähtud kirjalikus vormis (VÕS § 30 lg 2). Kostja on tunnistanud oma kohustust hageja ees ning võtnud endale kohustuse võlgnevus osade kaupa kustutada. Paraku kostja seda kokkulepitud korras ei teinud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS 76 lg 3). VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Samuti peab võlgnik võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata

2 (4)

2-08-71383 pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada (VÕS § 102). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja muuhulgas nõuda: 1. kohustuse täitmist; 2. kahju hüvitamist; 3. rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 3 ja 6). Hageja pöördus kohtu poole nõudes kostjalt kohustuse täitmist (s.o võlgnevuse tasumist) ja viivist. Vastavalt VÕS §-ile 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja seisukoht Kohus saatis 20.11.2008. a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 20-22/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 03.12.2008. a /tl 23/. 16.12.2008. a saabus kohtusse kostja J L'a vastus /tl 24-25/, milles kostja võtab hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu suunatud nõuet, vastuväiteid ei ole, vastuhagi esitada ei soovi, on nõus kirjaliku menetlusega, kohtukulude osas vastuväiteid ei esita ja soovib asja lahendada kokkuleppel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, olles tutvunud käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kostja poolt eelmenetluses kohtule esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja lahendamist kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 440 lg 1 ja 3 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 3, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

3 (4)

2-08-71383 VÕS § 397 lg 1 alusel tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 1 ls 1 sätestab, et leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kuivõrd kostja on kohtule esitatud avalduses hageja kokkuleppest tuleneva võlgnevuse nõude koos kõrvalnõuetega õigeks võtnud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 32 420,89 krooni, millest põhivõlgnevus on 17 009,70 krooni, leppetrahv 5102,91 krooni, intressid 1745,88 krooni ja viivis 8562,40 krooni. Menetluskulud Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja ei ole nimetatud taotlusele vastuväiteid esitanud. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Reena Undrest Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.