Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
2-03-447 (enne 01.01.2006 nr 2-761/03) 11. veebruar 2009, Narva
M Š avaldus korteriühistu (KÜ) D 16 vastu korteriühistu liikmete 14.08.2003 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes 15000 (viisteist tuhat) krooni Avaldaja: M Š (ik xxx, elukoht xxx) Asjast puudutatud isikud: • KÜ D 16 (rk xxx, asukoht xxx) • KÜ D 16 seaduslik esindaja Tamara Provotorova • M K (elukoht: xxx) • Ž G (elukoht: xxx) • A F (elukoht: xxx) • L S (elukoht: xxx) • G L (elukoht: xxx) • Narva linn (SA Narva Linnaelamu kaudu; rn xxx, asukoht xxx/ • V K (elukoht: xxx) • V N (elukoht: xxx) • S T (elukoht: xxx) • L G (elukoht: xxx) • N K (elukoht: xxx) • Narva linn (SA Narva Linnaelamu kaudu; rn xxx, asukoht xxx) • G K (elukoht: xxx) • M S (elukoht: xxx) • A B (elukoht: xxx) • S Š (elukoht: xxx) • I G (elukoht: xxx) • R R (elukoht: xxx) • A R (elukoht: xxx) • A B (elukoht: xxx) • T P (elukoht: xxx) • T Z (elukoht: xxx) • L G (elukoht: xxx) • Narva linn (SA Narva Linnaelamu kaudu; rn xxx, asukoht xxx) • O D (elukoht: xxx) • N Z (elukoht: xxx) • M K (elukoht: xxx) • V M (elukoht: xxx) • L K (elukoht: xxx) • T S (elukoht: xxx)
Tsiviilasi nr 2-03-447
• • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • • •
O F (elukoht: xxx) L R (elukoht: xxx) M B (elukoht: xxx) N S (elukoht: xxx) V P (elukoht: xxx) A Ž (elukoht: xxx) S P (elukoht: xxx) H P (elukoht: xxx) J J (elukoht:xxx) M Š (elukoht: xxx) M K (elukoht: xxx) M T (elukoht: xxx) V G (elukoht: xxx) J S (elukoht: xxx) S K (elukoht: xxx) A S (elukoht: xxx) Y S (elukoht: xxx) E K (elukoht: xxx) V A (elukoht: xxx) J V (elukoht: xxx) V M (elukoht: xxx) I V (elukoht: xxx) V S (elukoht: xxx) V B (elukoht: xxx) Narva linn (xxx) L S (elukoht: xxx) R R (elukoht xxx) E R (elukoht xxx) A D (elukoht xxx) S S (elukoht xxx) S A (elukoht xxx) V P (elukoht xxx) T Z (elukoht: xxx) E R (elukoht xxx) V I (elukoht xxx) G T (elukoht: xxx) V V (elukoht: xxx) T B (elukoht xxx) Narva linn (SA Narva Linnaelamu kaudu; rn xxx, asukoht xxx) A K (elukoht xxx) M S (elukoht xxx) K M (elukoht xxx) T K (elukoht: xxx) S B (elukoht xxx) T T (elukoht: xxx) V V (elukoht xxx) T M (elukoht: xxx) Y K (elukoht xxx) V K (elukoht xxx) 2(15)
Tsiviilasi nr 2-03-447
V I (elukoht xxx) V V (elukoht xxx) A I (elukoht: xxx) I K (elukoht xxx) Narva linn (SA Narva Linnaelamu kaudu; rn xxx, asukoht xxx) • V P (elukoht xxx) • J S (elukoht xxx) • A M (elukoht xxx) • L T (elukoht xxx) • L G (elukoht xxx) Hagita menetlus Kirjalikus menetluses
Menetluse liik Asja lahendamise viis Resolutsioon
Menetluskulud
Edasikaebamise kord
Asjaolud, avaldaja nõuded ja põhjendused Kohtule 25.08.2003 esitatud avalduse kohaselt (I köide tl 1-2, tõlke I köide tl 19-20) 14.08.2003.a toimus KÜ D 16 korteriomanike koosolek. See on läbi viidud seadusevastaselt järgmistel põhjustel:
Tsiviilasi nr 2-03-447
14.08.2003 üldkoosoleku ja selle otsuste ebaseaduslikkus puudutab avaldaja isiklikke ja ühiskondlikke huvisid ja õigusi: avaldaja kui ühistu esimees jäi ilma dokumentatsioonist, töösuhetest, ei ole võimalust juhatada nii endist juhatust, kui ka „uut“, mille koosseisu avaldajat ei valitud. Ei ole võimalust teha majaga seotud töid, sealhulgas maja hooldamist. Üle 200 elaniku jäid ilma seaduslikult valitud juhtkonnast ja maja majandamisest. Põhjendades oma nõuet TsÜS §-dega 5, 31 ja 38, samuti mittetulundusühistute seaduse §-dega 20, 21 ja 22 palub avaldaja tunnistada kehtetuks KÜ D 16 liikmete 14. augusti 2003 üldkoosolek ja selle otsused, sisse nõuda kostjalt kohtukulud avaldaja kasuks. 23.07.2008 kohtusse saabunud kirjas (II. köide tl 44) avaldaja täpsustas oma nõuete põhjendusi sellega, et KÜ D 16 üldkoosoleku 26.06.2008 protokolli suhtes võib teada järgmine: Üldkoosoleku punkti 2.1. Avaldaja vallandamise põhjused ei ole objektiivsed s.t. need on valelikud vastuolus põhikirja P. 6.27 ja 6.28. ja ametijuhendi p. „ф“. Avaldaja vallandamine TLS § 86 p 6 ja 7 on distsiplinaarväärtegu ning vastavalt sellele pidi tööandja järgima Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 lg.2. Vastavalt Viru Ringkonnakohtu 18.05.2007 kohtuotsusele nr. 1-04-104: tühistada Viru Maakohtu 27.02.2007 otsus Mihhail Sirokovi süüdimõistmises KarS 344 lg 1 ja 345 lg 1). KarS §-de 344, 345 järgi on vallandamine ebaseaduslik. 14.08.2003 öösel uus juhatus lõpetas mittekehtiva töölepingu (nemad tegid ainuisikuline otsus), kehtiv leping oli töövõtuleping. Üldkoosoleku punkt 2.2. Vana juhatuse (2002 a.) koosseis ei ole tagasi kutsutud. Üldkoosoleku punkt 2.3. Protsessuaalselt oleks pidanud olema vormistatud 14.08.2003., mitte aga 5 aasta möödudes. 14.11.2008 esitas avaldaja taotluse (III köide tl-d 55-58), mis sisaldab ka nõuete ja nende põhjenduste täpsustamist. Taotluse kohaselt palub avaldaja lisada kriminaalasjale nr l-04-104 avaldaja hagi punkti 4 lõikes materjalid, mis tõendavad revisjonikomisjoni puudumist ja järelduvalt ka selle komisjoni aruande puudumist KÜ D 16 koosolekul 14.08.2003. Vastavalt korteriühistu D 16 põhikirjale: „6.3 Üldkoosoleku kompetentsi kuuluvad: ... d) juhatuse ja revisjonikomisjoni arvulise koosseisu ning nende tegevuse tasustamise aluse ja korra määramine ... 7.4 Revisjonikomisjon peab teostama ühistu tegevuse revisjoni majandusaasta lõppemisel koostama selle kohta aruanded ja esitama need kinnitamiseks üldkoosolekule. ... 7.8 Revisjonikomisjoni koosolekud protokollitakse. Revisjonikomisjoni otsuse kirjutab alla iga selle otsuse poolt hääletanud komisjoniliige.“ 14.08.2003 toimunud üldkoosolekul revisjonikomisjoni olematu aruande just nagu esitas V. K. N. K pole mitte keegi ja mitte kunagi revisjonikomisjoni valinud. Tõendus: kriminaalasja materjalid – „Tunnistaja ülekuulamise protokoll, 04.06.2004. K N“ (kriminaalasi nr 1-04-104, köide 1. leht 152-153): „ ... Esitatud küsimuste kohta võin sisuliselt seletada järgmist, et 09.07.2003 olin arvatud komisjoni, mis kontrollis D 16 korteriühistu dokumentatsiooni, koosseisu ..." 4(15)
Tsiviilasi nr 2-03-447
Revisjonikomisjoni puudumise tõenduseks on esimese korraldusliku koosoleku protokoll, mis on kirjutatud P kaega („Korteriühistu D 16 asutamiskoosoleku protokoll. 06,10.2002.“ Köide 1, lehed 110-112), kus puuduvad revisjonikomisjoni liikmete nimed ja hääletamine selles küsimuses. Revisjonikomisjoni puudumise tõenduseks on ka korteriühistu D16 asutamiskoosoleku protokoll, 06.10.2002 (A A - koosoleku juhataja, T P - koosoleku protokollija), kus puuduvad revisjonikomisjoni liikmed ja hääletamine selles küsimuses. Revisjonikomisjoni puudumise tõenduseks on ka kriminaalasja materjalide hulgas anonüümne dokument – „Korteriühistu liikmetele, 09.07.2003“, leht 22 (kriminaalasi nr 1-04-104 köide 2, lehed 21-29). Ilma autori allkirjata, märkega „Lugupidamisega T. Z“. Kriminaalasju materjalidest: köide 2, lk 22 „ ... valikulise kontrolli momendil esimees hr Š ei esitanud dokumente, mis tõestaksid revisjonikomisjoni moodustamist, kes on selle koosseisus, milliseks tähtajaks on revisjonikomisjon valitud... " Edasi: „Lühikommentaarid revisjonikomisjoni moodustamise vajalikkuse kohta...“. 13. juuni 2003 akt dokumentatsiooni üleandmise kohta M. Š ja N. K revisjonikomisjoni liikmetele dokumentatsiooni valikuliseks kontrolliks revisjonikomisjoni liikmete N. K. M. Š ja N. S poolt ainult tõendab T. Z järeldusi, et revisjonikomisjoni ei olnud olemas. Kriminaalasja materjalidest: „Tunnistaja ülekuulamise protokoll, 04.06.2004. Z T“ (kriminaalasi nr 1-04-104, köide I, leht 158-159). „ ... Esitatud küsimuste kohta võin sisuliselt seletada järgmist, et 09.07.2003 olin arvatud komisjoni, mis kontrollis D 16 korteriühistu dokumentatsiooni, koosseisu, antud dokumentatsiooni esitas nimetatud ühistu esimees M Š... " Veel üks protokoll olematu revisjonikomisjoni liikmele nimedega ja järelikult ka olematu aruanne tekib hiljem kriminaalasja nr 1-04-104 materjalides – „Korteriühistu D 16 asutamiskoosoleku protokoll, 06.10.2002“ (köide 1, leht 30-32), kus revisjonikomisjon on kirjutatud P käega ning kuhu on arvatud G L N K ja T Z. Sellist komisjoni ei moodustatud. See dokument tekkis kriminaalasja materjalides 2004. aasta sügisel („Tunnistaja ülekuulamise protokoll, 19. jaanuar 2004. T P“, kriminaalasi 1-04104, köide 1, lehed 83-84): „ ... Raamatupidaja, esimehe töötasu küsimusi üldkoosolekul ei tõstatatud, need küsimused lisasin hiljem protokolli...“ Ehk teisisõnu protokolli oli muudetud mitmetes küsimustes, sealhulgas oli muudetud koosoleku päevakord. Kriminaalasja nr 1-04-104 materjalidest (köide 2, lk 42) tulenevalt revisjonikomisjoni ja järelikult ka selle aruande puudumise tõendiks on T. P ütlused. Kriminaalasja materjalidest: Kohus läheb üle tunnistaja ülekuulamisele. Tamara Provotorova. Eesti kodanik, KÜ Daumani 16 juhataja ja esimees. A. G küsimusele T. P vastab: „ ... 06.10.2002.a üldkoosoleku protokollile kirjutasin mina alla. Ei saa, ütelda, tähendab, revisjonikomisjoni ei valitud, valitud olid vaid trepikojavanemad...“ Dokument „Korteriühistu liikmetele“. KÜ D 16 revisjonikomisjoni aruanne 09.07.2003 kontrolli kohta Z, K, K, M allkirjadega tekib kriminaalasja materjalidesse alles 2004. aasta sügisel. Tegelikult seda dokumenti ei olnudki. Kriminaalasja 1-04-104 köide I, lehed 1-9 kuni 10-9 olevas dokumendis pakuvad huvi revisjonikomisjoni liikmete allkirjad. Kriminaalasja nr 1-04-104 materjalidest (köide 2, lk 42) revisjonikomisjoni ja järelikult ka selle aruande puudumise tõendiks on „Tunnistaja ülekuulamisprotokoll, 04.06.2004. K, M“ (kriminaalasi nr 1-04-104, köide 1, leht 54 - 155): „ ... Esitatud küsimuste kohta võin sisuliselt seletada järgmist, et 09.07.2003 olin arvatud komisjoni, mis kontrollis korteriühistu D 16 dokumentatsiooni, koosseisu...“ 5(15)
Tsiviilasi nr 2-03-447
Seega selline valelike dokumentide rohkus P – Š ja nende dokumentide valeks tunnistamine figurantide poolt kriminaalasja materjalides tõendavad, et puudub seaduslikult valitud revisjonikomisjon ja samuti puudub ka selle olematu komisjoni aruanne. Sellepärast avaldaja kui KÜ D 16 esimees ei saanud anda 13. juunil 2003. a K, S ja Š revisjonikomisjoni liikmete nimekirja, mille kohta kirjutabki Z dokumendis „Korteriühistu liikmetele, 09.07.2003“, leht 22 (kriminaalasi nr 1-04-104, köide 2, lehed 21-29). „Valikulise kontrolli momendiks hr Š ei esitanud dokumente, mis kinnitavad revisjonikomisjoni moodustamist, kes on selle koosseisus, milliseks tähtajaks on revisjonikomisjon valitud...“ Edasi: revisjonikomisjoni moodustamise vajalikkuse lühikommentaarid...“ See töö oli vaja ära teha. kuid avaldaja ei jõudnud. Seega P esitas mitu asutamiskoosoleku protokolli. Kriminaalasja materjalides figureerib kolm P käega kirjutatud revisjonikomisjoni nimekirja. Kõik on erinevad, mitte ühtegi nendest ei ole 06.10.2002 toimunud asutamiskoosolekul aktsepteeritud. T. P on mattunud oma valedesse. Kõigele lisaks pole mitte mingisugune asutamiskoosolek kinnitanud T. P juhatuse liikmeks. T. P sattus juhatuse liikmeks pärast dokumendi võltsimist („Korteriühistu D 16 asutamiskoosoleku protokoll, 06.10.2002. A A - koosoleku juhataja, T P - koosoleku protokollija): T. P kirjutas ennast ise nimetatud protokollis juhatuse liikmeks. Tõendus: kriminaalasja nr 1-04-104 köide 2, lk 42: Kohus läheb üle tunnistaja ülekuulamisele. T P, Eesti kodanik, KÜ D 16 juhataja ja esimees. A.G küsimusele T. P vastab: „ ... siis ma ei mõistnud ja ei kujutanud ette, kuhu need paberid lähevad, nüüd mõistan. Mulle ei öeldud, et paberid lähevad registrisse, pärast Š teatas, et meid registreeriti. Mõistsin, et see on riiklik organisatsioon. Ma ise ei saa aru, kuidas ma osutusin juhatuse liikmeks, mind ei valitud, vaid lülitati juhatuse liikmete nimekirja...“ Avaldaja palub kohut anda oma hinnangu T. P hulgalistele tõeväänamistele. Ülaltoodust tulenevalt avaldaja palub:
Tsiviilasi nr 2-03-447
Seega antud süüdistused ei ole tõestatud kriminaalasja ja Viru Ringkonnakohtu 28.05.2007 otsuse materjalidega. Asjast puudutatud isikute seisukoht Asjast puudutatud isiku KÜ D 16 esindaja esitas kohtule 04.07.2008 kirja (II köide tl 1), mille kohaselt KÜ liikmed on kätte saanud kohtu poolt saadetud M Š hagiavalduse, et esitada kohtule vastus. Vastuse asemel KÜ kutsus kokku koosoleku ning kinnitas 14.08.2003.a kõik vastuvõetud otsused. Kirjale on lisatud KÜ D 16 liikmete 26.06.2008.a üldkoosoleku protokoll. 15.07.2007 esitas KÜ D16 esindaja vastuse taotlusele (II köide tl 37), mille kohaselt 26.06.2008 toimus KÜ üldkoosolek. Koosolekul oli kinnitatud 14.08.2003 otsused. MTÜS § 24 lg 2 alusel hageja ei saa nõuda 14.08.2003 vastuvõetud otsuseid kehtetuks. Asjast puudutatud isiku KÜ D 16 hageja esitatud taotlusele arvamuse kohaselt (III köide tl 131) kostja esindaja T P andis kohtule selgitusi, et 06.10.2002.a ta oli üldkoosolekul protokollijana ning pärast koosoleku lõppemist juhatuse esimees M Š mitmekordselt palus teda protokollid ümber kirjutada, sellepärast M. Š käes on mitmed 06.10.2002.a üldkoosoleku protokollid. Seda tõendab, et hageja esitas kohtule kaks erinevat 06.10.2002.a üldkoosoleku protokolli. Kostja esitas kohtule 06.10.2002.a üldkoosoleku protokolli, millest on näha, et revisjonikomisjon oli valitud ning selle küsimuse poolt on hääletatud ühehäälselt. Kohtuistungil andsid korteriomanikud samuti selgitusi, et 06.10.2002.a üldkoosolekul olid valitud revisjonikomisjoni liikmed. On vaja märkida, et 14.08.2003.a vaidlustatud üldkoosolek oli kutsutud juhatuse poolt, millest kostja esitas 07.08.2003.a juhatuse protokolli. 14.08.2003.a üldkoosolek oli kutsutud juhatuse poolt. Ei ole selge, miks hageja esitab revisjonikomisjoni vastu nõude. Revisjonikomisjoni aruande suhtes üldkoosolekul ei hääletatud. 14.08.2003.a üldkoosolekul kutsuti hagejat tagasi, sellepärast, et selle eest hääletasid korteriühistu liikmed, kuna kostja ei ole täitnud oma kohustusi. Seda on näha kostja poolt esitatud kuulutusest 07.08.2003.a üldkoosolekule. Hageja teab hästi, kuidas seadus nõuab üldkoosoleku kuulutuse tegemist. Aga kuna hageja oli teadlik, et üldkoosolekul tuleb lahendusele küsimus tema vastu, siis ta riputas kuulutuse seadusevastaselt. Kostja palub jätta läbivaatamata hageja poolt esitatud tõendid, kuna ta esitas nad vene keeles ning nad ei ole tõlgitud täies ulatuses. Asjast puudutatud isiku Narva linn (SA Narva Linnaelamu kaudu) arvamuse kohaselt (I köide tl 213) ta on Narva linna munitsipaalelamufondi haldaja alates 01.07.2003.a. SA Narva Linnaelamu haldusse üle antud eluruumide seas on aadressil: D 16 majas asuvad eluruumid. SA Narva Linnaelamu ei saa kindlaks määrata oma seisukoha M Š hagis KÜ D 16 vastu seoses sellega, et SA Narva Linnaelamu esindaja ei osalenud hagis märgitud üldkoosolekul, ning lisadega kinnitamata hagiavalduse teksti põhjal pole võimalik oma arvamust esitada. Asjast puudutatud isiku A B arvamuse kohaselt (I köide tl 218) ta ei saa midagi teatada hagi kohta, kuna korteri nr 20 omanikuks sai ta 08.05.2006 ja otsuste tegemisel 2003.a ei viibinud. 7(15)
Tsiviilasi nr 2-03-447
Kohtuistung 29.10.2008 kohtuistungil (III köide tl 2-13) andsid asjast puudutatud isikud järgmised seletused: • V M (III köide tl 7-8), et tema arvates koosolek oli läbiviidud õigesti, ei toeta M. Š avaldust. Revisjonikomisjon tegi kontrolli, avastas rikkumisis esimehe ehk avaldaja poolt, tekkis usaldamatus, esimees ei täitnud oma kohustusi, mille tulemusena otsustati vahetada KÜ esimehe. M. Š ei suhtunud liikmetesse lugupidamisega, solvas neid. Kološina esitas aruande 14.08.2003 koosolekul. V. M mäletab, et revisjonkomisjoni küsimust arutati. V. M leiab, et kõige eest, sh revisjonkomisjoni loomise eest vastutab esimees. Revisjonkomisjoni olid pakutud 3 inimest, üldkoosolek toetas neid, võib olla keegi oli erapooletu, vastuhääli ei olnud. • T Z (III köide tl 8), et ta ei toeta M. Š avaldust. T. Z on KÜ liige ja tegi kontrolli, andis oma aruanne, mis oli esitaud kõikidele liikmetele ja see oli tehtud nende dokumentide alusel, mis olid üle antud hageja poolt. Selle perioodi eest, tema tegevuste eest, aruandes on kirjutatud, et tema poolt ei olnud loodud revisjonkomisjoni. Tema pidi tegema seda oma tegevuse ajal. Ei olnud esitatud dokumente, et kõik tehakse õigesti. See oli tehtud tutvumiseks. See ei olnud nagu revisjonkomisjoni otsust. 14.08.03.a andsid aruande revisjonkomisjoni liikmed, inimesed, kes pakkusid ennast. Perekonnanimesid T. Z ei mäleta. Dokumendid olid esitatud. T. Z ei saanud ütelda inimeste perekonnanimed, kes andsid revisjonkomisjoni aruande. T. Z allkirjutanud dokumendile. Selles dokumendis ei muutunud midagi. Teda valiti revisjonkomisjoni liikmeks esimesel üldkoosolekul. Seda, et revisjoni kontroll tehakse põhikirja järgi, T. Z ei tea. Ta kontrollis ainult need dokumendid, mis olid esitatud hageja poolt, kontrollis nende dokumentide õigsust ja põhjendatust. 06.10.02.a T. Z pakuti revisjonkomisjoni liikmeks, ta arvab, et oli nõus sellega. Oli hääletamine. Ta arvab, et revisjonkomisjoni valimine ei olnud õigesti vormistatud. T. Z tegi kontrolli revisjonkomisjoni liikmena, tegi aruande nende dokumentide alusel, mis olid esitatud hageja poolt. Hageja T. Z üldse ei andnud mitte mingeid dokumente. Hageja mitte kunagi ei suhelnud temaga nagu revisjonkomisjoni liikmega. Kui T. Z olid dokumendid, umbes kella 12 öösel, ta magas ja keegi koputas väga kõvasti ta uksele. T. Z vaatas aknast välja ja nägi, et see oli hageja. T. Z esitas dokumendid Š. • L G (III köide tl 8-9), et ta ei ole nõus M. Š avaldusega. Tahab ütelda tema käitumisest. Ta on jõhkard. Tema räägib, et teda ebaseaduslikult välja visati. Teda visati välja, kuna tema on jõhkard. L. G koristas trepikojad ja kord küsis hagejalt, kust võtta vett. Tema hakkas L. G vastu kohaldada jõudu. L. G ei mäleta, kas oli 14.08.03.a koosolekul, kui hagejat visati välja. Inimesi oli palju. Kõik olid nõus sellega, et vabastada hagejat sellelt ametikohalt. L. G ei mäleta, kas oli revisjonkomisjoni aruanne või mitte. Kõik inimesed hääletasid M. Š vastu. Esimesel üldkoosolekul L. G osales, see oli õues. Ta ei mäleta, kas oli revisjonkomisjoni küsimus ja kas valiti kedagi või mitte. • Ma B (III köide tl 9), et tema ei ole avaldusega nõus. Ta oli nii esimesel, kui ka teisel üldkoosolekul. Kui valiti hagejat, esimesel koosolekul oli T P, tema loobus KÜ esimeheks olla. Hageja pakkus enda ja liikmed ei olnud vastu, kuna ei teadnud, kes inimene see on. Vaidlustatud koosolekul oli avaldatud usaldamatus hageja vastu. Sellel koosolekul olid esitatud aruanded. Seepärast oli avaldatud usaldamatus. Kuidas oli tehtud protokoll, keegi ei näinud. Koosolek, kus oli avaldatud usaldamatus, kõik teadsid, kuhu nad lähevad. Kõik teadsid juba sellest, mis toimub. Paljud olid selle vastu. 07.08.03.a üldkoosolekut M. B ei mäleta, vist teda seal ei olnud. 14.08.03.a üldkoosolekul aruanne oli tehtud keskealise naise poolt. Tema luges aruande oma tehtud tööst. Üldkoosolek ei olnud kiire. Tööd olid palju. 8(15)
Tsiviilasi nr 2-03-447
Aruanne tehakse aasta lõpus. See ei olnud aastalõppu aruanne. M. B ei mäleta naise perekonnanime, kes tegi aruanne. Küsimus tekkis selles, et on vaja valida juhatuse. Kui palju pidi olema üldkoosolekul liikmed ei teadnud. Oli jutt, et revisjonkomisjon peab olema. Hääletamine oli. Olid pakutud kandidatuurid. Z vastu keegi ei andnud häält. Koosolek viisid inimesed, kes praegu ei ela majas. Neid on A. See oli initsiatiivgrupp. Nad kogusid inimesi. Protokollijaks kes oli, M. B ei mäleta. Ja kas üldse kirjutas keegi, ta ei mäleta. Kuna M. B tegeles KÜ korraldamisega, tal oli korteriomanikke nimekirjad, kes maksid osamaksu. Ta andis selle nimekirja hagejale. K töötas selles KÜ-s raamatupidajana 5 kuu jooksul. • M S (III köide tl 9-10), et 14.08.03.a oli esimene üldkoosolek, ta mäletab seda väga hästi ja ei ole M. Š avaldusega nõus. Enne seda maja valmistas KÜ loomiseks. P võttis endale kohustuse. Tema käis ja kogus allkirjad kõikidelt korteriomanikkelt. Esimesel üldkoosolekul M. S oli. Kuna ei olnud vormi, üldkoosolek on õigusvastane ja koosolek ei toimunud. Siis oli tehtud kuulutuse korduva koosoleku kohta. Päevakorras oli 3 punkti: esimehe tegevuse aruanne, kontrolli aruanne ja kolmas ta ei mäleta. Sellel koosolekul oli jurist G. Teda kutsus hageja. M. S üllatas see, et nemad rääkisid omavahel. Nende jutt oli sellest, et siin istuvad halvad inimesed, nagu jääri. M. S oli üllatunud, milletõttu ta sai initsiatiivgrupi liikmeks, kuna tahtis vaadata ja teada mida teeb hageja. Hageja kogu aeg räägib väga kõvasti. Koosolekul oli palju inimesi. See oli ainuke koosolek, kus oli tohutu hulk inimesi. Tema ütles, et tema tegi kõike ise. See oli falsifikatsioon. Peale seda esines K. M. S mäletab, et olid pakutud kandidatuurid revisjoni jaoks. Kandidatuuriks oli Z. Tema nõustus sellega. Oli pakutud Mets kandidatuur, kes elab esimeses trepikojas. Ennast pakkus veel üks naine, kes ütles, et tema on raamatupidaja. Liikmed andsid oma hääle ja M. S ei tea, kas oli protokolli seda kantud või mitte. 14.08.03.a oli valitud esimees, juhatuse liikmed. Rääkisid kõik kes tahtis. Üldkoosoleku lõpus inimesi oli palju ja leidsid, et kadusid dokumendid, kus olid liikmete allkirjad. Inimesed olid ühinenud ühe ideega. Mõtlesid, et seda tegi hageja või G. M. S teadis, et hageja üüris garaaži M. S samas GÜ-s ja M. S pakkus juhatuse liikmetele koos temaga minna hageja juurde, et võtta temalt dokumendid. Kui leidsid hagejat tema ütles, et andis neid dokumendid G. Peale seda M. S ütles, et teatab politseile, millele hageja ütles, et need dokumendid on tema kodus. Informatsioon oli tehtud. K tegi lühike aruande sellest, mis oli tehtud ja millised puudused olid leitud. Leidsid, et hagejal oli ühe üldkoosoleku kohta mitu dokumenti. Tema pidevalt nõudis juhatuse liikmetelt nende dokumentide allkirjastamist. Oli võltsitud palk ja paljud dokumendid. Inimesed nõudsid esimehelt, et tema kutsuks üldkoosolek. M. S oli initsiatiivgrupis, kuna oli palju vaimustatud inimesi. Paljud inimesed pöördusid tema poole. Kirjalikult pöördusid esimehe poole ja nõudsid, et tema kutsuks üldkoosolek. Tema keeldus ja seepärast pöörasid juhatuse poole. Hagejal ei olnud mingeid vastuvõtuaega. Dokumentatsioon oli tehtud halvasti. Töötada oli väga raske, kuna hageja ei tahtnud suhelda inimestega ja solvas neid. Nad püüdsid, et kõik oleks vastavalt seadusega ja põhikirjaga. Hageja oli vist nõus kutsuma üldkoosoleku. Kes protokollis, M. S ei mäleta. Esimese üldkoosoleku initsiaatoriks oli P. Esimesel üldkoosolekul kõige rohkem rääkis P. A esines saadikuna. Tema ei võtnud osa väga aktiivselt. Kõik oli hääletamisega. Olid kokkuvõtted. Tema esines vist 15 minutit. M. S mäletab, et oli püstitatud reglemendi küsimus. Ei olnud hääletamist reglemendi kohta. • A I (III köide tl 10), et tema ei käi koosolekutel, käib tema ema. Praegu tema halvasti end tunneb. 9(15)
Tsiviilasi nr 2-03-447
• •
•
•
•
• •
•
•
•
•
14.08.03.a üldkoosolekul ta oli kahekesi koos emaga. Viimasel oli tema. Sellel protokollil on A. I allkiri olemas. Oli palju inimesi. Aruande tegi esimees T. Olid mõned inimesed. Saalist samuti esines palju inimesi. Oli avaldatud usaldamatus hageja vastu. A. I oli koosolekul algusest lõpuni, ta ei tea perekonnanimed. Hääletamine oli hageja usaldamatuse kohta. Revisjonkomisjoni aruande vastuvõtmisest hääletamist A. I ei mäleta, kas oli või mitte. I V (III köide tl 10), et ta ei saa mitte midagi ütelda, kuna ostis korterit pärast neid sündmusi. V S (III köide tl 10), et valiti hagejat KÜ esimeheks. See inimene oli harjutud. Initsiatiivgrupp oli loodud. Kõik tahtsid teada palgast ja sellest, mida tehakse majas. V. S oli esimesel ehk 07.08.03.a üldkoosolekul, kuid see ei toimunud, kuna oli vähe inimesi. 14.08.03.a teda ei olnud ja oli tema abikaasa volituse alusel. S P (III köide tl 10), et ta oli mõlematel koosolekutel. Ta on KÜ liige. S. P mäletab hageja sõnu, et ta on sportlane ja mängib veel meie KÜ-ga. Revisjonkomisjon andis aruande, kuid kes, ta ei tea. Oli hääletamine. Tahtsid viia üldkoosolek läbi vastavalt seadusele. Ta ei mäleta kes protokollis, ei mäleta kas oli revisjonkomisjoni aruande kohta hääletamine. Püüdsid teha nii, et kõik oleks vastavalt seadusele. G K (III köide tl 11), et 14.08.03.a koosolekul teda ei olnud. Talle jutustati, et oli avaldatud usaldamatus. Ta oli sellega nõus. 07.08.03.a koosolekut ta ei mäleta. See oli vist õues. Oli seal. Seal oli jurist ja esimees. Ta on krt-st 13, volituse ta kirjutas enne koosolekut. V B (III köide tl 11), et käis 14.08.03.a koosolekul. Arvab, et koosolek vastas seadusele ja palub jätta hagi rahuldamata. Ta on krt-st 55. Organisatsiooni koosolekul teda ei olnud. Revisjonkomisjon peab andma aruanne aasta lõpus. Kui ei oleks lõpetatud hagejaga töösuhted, V. B ei tea mis oleks edasi. Olukord oli halb ja selles oli hageja süüdi. 14.08.03.a oli palju inimesi. V. B mäletab, et see oli õues, maja taga. V. B oli koosolekul isiklikult. A B (III köide tl 11), et ta ei osalenud nendel koosolekutel. S Š (III köide tl 11), et 14.08.03.a üldkoosolekul ta oli. Andis oma häält hageja vastu. Eelmine koosolek oli 07.08. ja teine 14.08. 07.08 koosoleku päevakorra ta ei mäleta.
Tsiviilasi nr 2-03-447
•
•
•
•
jutustas kontrollist, G. Z ei tea kes ta on. Tema jutustas sellest, täpselt ei mäleta, kuhu vist läksid raha. Koosolekul alati oli hääletamine, revisjonkomisjoni aruande vastuvõtmisest. L T (III köide tl 12), et ta osales kõikidel koosolekutel. 14.08. koosolekul ta oli ja inimesi oli palju. Andis oma hääle hageja vastu. Ta mäletab R. Mäletab, et oli G ja mingi naine, kes andis aruanne. Enamik inimestest olid hageja vastu. L. T mäletab, et hageja pidas G nõu. Pidi viima liiva ja mingi luuad. Päevakorra kohta oli hääletamine. L. T vaatas köide I tl 5 ja kinnitas, et allkiri on tema oma. T M (III köide tl 12), et ta oli 14.08 koosolekul, see oli maja taga. Oli palju rahvast. Oli G. Oli hääletamine hageja usaldamatuse kohta. T. M andis oma hääle hageja vastu. Esines raamatupidaja. Tema jutustas usaldamatusest hageja vastu, et KÜ liiged ei usalda teda. Paljud inimesed olid solvunud hageja poolt. Pretensioone ta ei mäleta. Ta andis oma allkirja. V N (III köide tl 12), et alates 2001.a ta ei ela selles majas ja seal elab tema ema. Ta ei saa ütelda mitte midagi selle kohta. Tema ema nimi on N J. Tema ei käinud koosolekutel tema tervisliku seisundi pärast. L Sm (III köide tl 13), et ta käis 14.08.03a koosolekul. 07.08 koosolek ei toimunud. Protokollija oli V V, ta praegu ei ela majas. Aruande esitas K. 07.08.a koosolekul mis küsimused pidid olema otsustatud, ta ei mäleta. L. S vaatas köide I tl 5 ja kinnitas, et allkiri on tema oma.
16.12.2008 kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud N K (III köide tl 143), andis ütlusi selle kohta, et ta oli KÜ-s D16 raamatupidaja. Tunnistaja ei mäleta, kas sekretär V ja esimees Š olid valitud viimasel üldkoosolekul. Üldkoosolek oli kaootiline. Majas oli 2 korda kuus esimehe vastuvõtuaeg keldris. Tunnistaja juuresolekul mitte mingit solvanguid ei olnud, ta ei kuulnud. Inimesed olid agressiivsed. Isegi 14.08.2003.a koosolekul tunnistaja ei kuulnud, et hageja kedagi solvaks. Väga palju inimesi esinesid, aruannete esitamist ja hääletamist ei olnud. Inimesed olid ergutatud. Tunnistaja ei kuulnud sellest, et revisjonkomisjon oli majas. Oli inimene initsiatiivgrupist, teda tunnistaja mäletab, see oli K. K tunnistaja edastas dokumendid, tema vaatas neid. Päevakorra kinnitamise kohta ei olnud mitte mingit hääletamist. G oli tol ajal üldkoosolekul. 13.07.03.a koosolekul oli initsiatiivgrupp. Tunnistaja mäletab, et olid allkirjata kirjad, see oli lihtsalt pööramine KÜ-le. Tunnistaja arvab, et K rääkis sellest dokumendist. Tunnistaja ei mäleta, millest räägib KÜ D16 põhikiri. Kõik dokumendid peavad olema edastatud akti järgi. Sellel üldkoosolekul mitte midagi konkreetset ei arutatud, kuna inimesed olid agressiivsed. Hageja käest püüdsid võtta diplomaati. 14.08.03.a üldkoosolekule teda kutsus esimees. Tunnistaja ei saa öelda, et oli igal esimehe vastuvõtul, oli vastuvõtul 5-6 korda, täpselt ei saa öelda. Ta oli koos hagejaga vastuvõtuajal keldris. Ja viimane koosolek oli selle keldri juures. Tunnistaja ei saa nimetada inimesi, kes käisid vastuvõtuajal hageja juures oma küsimustega. Sellest majast tunnistaja praktiliselt kedagi ei tunne. Tunnistaja vastutab selle aja eest, kui oli hagejaga koos vastuvõtuajal. Tunnistaja ei edastanud initsiatiivgrupile dokumendid, need edastas KÜ esimees Š. M see oli, ta ei mäleta. Dokumentide edastamise ajal olid mingid inimesed. Tol ajal oli G. Tunnistaja valmistasin ette akti, ta ei öelnud, et see oli aruanne. Milleks ja miks dokumendid paluti kontrollimiseks tunnistaja ei tea. Seda palus initsiatiivgrupp. Tunnistaja ei mäleta, kes edastas initsiatiivgrupile dokumendid. Ta mäletab, et käis K juures ja andis seletusi nende dokumentide kohta. Kuidas edastas K dokumendid ei mäleta. Dokumentide üleandmise otsus oli tehtud esimehe nõude järgi. Š ütles, et initsiatiivgrupp nõuab dokumente. Tunnistaja loobus teha aruande, kuna seda tehakse aasta eest.
11(15)
Tsiviilasi nr 2-03-447
Tunnistaja kirjutas avalduse töölepingu lõpetamisest, kuna töötamine selles KÜ-s ei olnud võimalik, kuna KÜ liikmed olid väga agressiivsed. Püüdsid leida ühist keelt, kuid töötamine oli raske. Avaldaja ja asjast puudutatud isiku KÜ D 16 esindaja jäid kohtistungil oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Avaldaja loobus oma hagiavalduse punktides 1 ja 2 märgitud nõuetest. Menetluse käik 16.12.2009 kohtuistungil vaatas kohus asja läbi sisuliselt, arvates, et asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis, kuid avastas kohus lahendi tegemisel, et ei ole esitatud KÜ D 16 liikmete 14.08.2003 üldkoosoleku protokoll, mida vaidlustab avaldaja. Viru Maakohtu 13.01.2009 määrusega uuendati tsiviilasja nr 2-03-447 arutamist M Š avalduses KÜ D 16 vastu korteriühistu liikmete 14.08.2003 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes, jätkati tsiviilasja menetlust kirjalikus menetluses, kohustati avaldajat ja asjast puudutatud isiku KÜ D 16 esitada kohtule hiljemalt 7 päeva jooksul selle määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates KÜ D 16 liikmete 14.08.2003 üldkoosoleku protokoll, samaks päevaks menetlusosalised võivad kohtule esitada soovi korral täiendavad taotlused, tõendid, seisukohad, kuid ainult need, mis ei olnud esitatud varem, määrati, et tsiviilasjas nr 2-03-447 M Š avalduses KÜ D 16 vastu korteriühistu liikmete 14.08.2003 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu kantselei kaudu (asukoht 1. Mai 2, kab 133; 20308 NARVA) 11. veebruaril 2009 kell 16.00. Nii hageja kui ka kostja esitasid KÜ liikmete 14.08.2003 protokollid (IV köide, tl-d 112-115, 124-127, tõlge tl-del 130-131). Kohtu põhjendus Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et avaldus on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses. Avaldaja lõpu nõudeks on tunnistada KÜ D 16 liikmete 14.08.2003 üldkoosoleku otsused kehtetuks, kuna nad on vastuvõetud seaduse- ja põhikirja vastaselt järgmistel põhjustel: päevakorra kinnitamise kohta hääletamist ei olnudki (ehkki protokollis on kindlastimärgitud, et see on vastu võetud ühehäälselt - avaldaja ei võinud hääletada sellise poolt) mitte mingisugust revisjonikomisjoni aruannet koosolekul ei olnud. Eestvedaja M. Š tegi ettepaneku N. K esineda sellise aruandega, kuid viimane vastas, et kõikidel on niigi kõik selge koosolek võttis vastu otsuse avaldajaga töölepingu lõpetamise kohta, vaatamata sellele, et sellist küsimust päevakorras ei olnud protokolli järgi jättes avaldajat juhatuse koosseisust ja juhatuse esimehe ametist, mis on valitav amet, tagasi kutsumata, koosolek otsustas kohustada avaldajat „tagastama kõik ühistu dokumendid 14.08.2003“. Kuna ka seda küsimust ei olnud päevakorras, on ka see otsus seadusevastane koosolek nimetas „uue“ juhatuse, jättes vana juhatuse koosseisu tagasi kutsumata häälte lugemist hääletamisel läbi ei viidud, ei esitatud ka küsimust: „Kas on erapooletuid?“, seepärast paljude osalejate, kes ei hääletanud, hääled loeti „poolt“-häälteks.
12(15)
Tsiviilasi nr 2-03-447
Kohus leiab, et antud asja arutamisel tuleb tõendina võtta KÜ D 16 liikmete 14.08.2003 protokoll, mis on koostatud vene keeles, kuna algdokument koostati vene keeles ja kohtule esitatud tõlge ei vasta algdokumendi sisule. Kohus tuvastas, et 14.08.2003 toimus KÜ Da 16 liikmete koosolek. Antud koosolekust protokolli kohaselt võeti osa vastu 50 korteriomanikke. KÜ-s D 16 on nii menetlusosaliste seletuste kohaselt kui ka elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt on 90 liiget. Üldkoosoleku päevakorra punktid olid järgmised:
13(15)
Tsiviilasi nr 2-03-447
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Sama seaduse § 136 lg 7 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäeva, kellaajaga või sündmuse toimumisega, saabub tähtpäev sellel kuupäeval, kellaajal või sündmuse toimumisel. Sama seaduse § 135 lg 2 kohaselt tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Kui kutse üldkoosoleku kokkukutsumisest oli ülesriputatud 07.08.2003, siis 7-päevane etteteatamisaeg hakkas kulgema alates 08.08.2003 ja lõppes 14.08.2003 kell 24.00, seega üldkoosolek ei saanud toimuma varem kui 15.08.2003 kell 00.00. Seega kohus leiab, et kokkukutsumisel oli juhatus rikkunud selleks ette nähtud korda MTÜS § 20 lg-st 5 ja KÜ põhikirja p-st 6.8 tulenevalt. MTÜS-s sätestatakse samuti rikkumise tagajärjed. MTÜS § 21 lg 3 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud kõik liikmed. Seega kohus leiab, et 14.08.2003 KÜ üldkoosolek ei olnud pädev ühtegi otsust vastu võtma MTÜS § 21 lg 3 alusel, kuna koosoleku kokkukutsumisel rikuti seaduse ja põhikirja nõudeid ja koosolekul ei olnud kohal kõiki KÜ liikmed. Kokkuvõtvalt kohus ülaltoodu alusel leiab, et kuna 14.08.2003 üldkoosoleku kokkukutsumisel olid rikutud KOS-i ja KÜ D 16 põhikirja nõudeid ning 14.08.2003 toimunud koosolekust ei võtnud osa kõiki KÜ liikmeid, siis tuleb avaldaja nõuded rahuldada ning seega tunnistada KÜ D 16 poolt kokku kutsutud 14.08.2003.a. üldkoosolek otsustusvõimetuks ja selle poolt 14.08.2003 vastu võetud otsused kehtetuteks. Kohus ei nõustu avaldajaga, et KÜ asutamisel ei olnud valitud revisjonikomisjon, järelikult ei saanud see komisjon anda aruande oma tegevuse kohta 14.08.2003 üldkoosolekul. Revisjonikomisjoni valimine on tõendatud dokumentaalsete tõenditega: KÜ D16 asutamise 06.10.2002 üldkoosoleku protokolliga (III köide tl 16-18; 19-21). Tunnistaja N. K ütlustega on tõendamist leidnud, et revisjonikomisjoni aruanne ei olnud kinnitatud 14.08.2003 üldkoosolekul, kuna mitte keegi ei kuulanud mida räägitakse. Kohus leiab, et ülejäänud avaldaja väited ei ole vaja kohtumääruses analüüsida, kuna on juba tuvastatud, et 14.08.2003 üldkoosoleku kokkukutsumisel olid rikutud KOS-i ja KÜ D16 põhikirja nõudeid ning 14.08.2003 toimunud koosolekust ei võtnud osa kõiki KÜ liikmeid, mistõttu tuleb avaldaja nõuded rahuldada ning seega tunnistada KÜ D 16 poolt kokku kutsutud 14.08.2003.a. üldkoosolek otsustusvõimetuks ja selle poolt 14.08.2003 vastu võetud otsused kehtetuteks. Asjast puudutatud isik esitas kohtule KÜ D 16 liikmete 26.06.2008 üldkoosoleku protokolli koos lisadega (II köide tl-d 2-3, 4-6, 7, 8-33). Protokolli kohaselt 26.06.2008 koosolekul kinnitati kõik 14.08.2003 koosolekul vastuvõetud otsused. KÜ D16 leiab, et MTÜS § 24 lg 2 alusel avaldaja ei saa nõuda 14.08.2003.a vastuvõetud otsuseid kehtetuks. Vastavalt MTÜS § 24 lg 1 kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Kohus leiab, et ei saa aktsepteerida 26.06.2008 protokolli, kuna ei ole esitatud andmed, millal kutsuti see üldkoosolek kokku. Kohtule on arusaamatu 26.06.2008 üldkoosoleku 14(15)
Tsiviilasi nr 2-03-447
kokkukutsumise vajadus. KÜ D 16 ei tunnista tema vastu esitatud nõuded ja kui ta leiab, et 14.08.2003 üldkoosolekul võetud otsused on õiguspärased ja koosoleku kokkukutsumisel olid järgitud seaduse ja põhikirja nõuded, jääb arusaamatuks 26.06.2008 üldkoosoleku kokkukutsumise ja 14.08.2003 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kinnitamise vajadus. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 1 .lause kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Sama paragrahvi lg-st 3 tuleneb, et kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kohus rahuldas avaldaja nõuded ja avaldaja taotles tema kohtukulude väljamõistmist puudutatud isikult - KÜ D 16. Avaldaja on avalduselt tasunud riigilõivu - 120 krooni (I köide tl 6), õigusabi eest 450 krooni (I köide tl 7) ja 590 krooni (III köide tl 144, 145) ja selle mõistab kohus välja KÜ-lt D 16. Seoses avalduse rahuldamisega täies ulatuses jäävad KÜ D 16 menetluskulud (kohtukuld) tema enda kanda. Kohus leiab, et ka tuleb jätta avaldaja enda kanda jätta kulud, mille kohta ta esitas andmeid peale viimase kohtuistungi (IV köide tl-d118-120), nad on dateeritud enne viimase kohtuistungi toimumise ajaga, seega avaldajal oli võimalus esitada neid varem. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes TsMS §-dest 463-466, 660, 661.
Tamara Šabarova Kohtunik
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.