Asjaõigus › Omandiasjad

Menetluskulude jaotus Jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 11.veebruarist 2009.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduse kohaselt (tl.3-4) kinkis A. K. 10.detsembril 1998.a. temale omandiõiguse alusel kuuluva hoonestatud kinnistu xxxxx oma vennatütrele L. L. . Enne nimetatud tehingu tegemist käis kostja hagejat abistamas ja hooldamas ning avaldas seajuures soovi, et hageja kingiks oma kinnistu temale, andes lubaduse siis hagejat elu lõpuni hooldada. Pärast kinkelepingu jõustumist aga L. L. enam A. K. abistama ega hooldama ei tulnud. Hageja ei ole L. L. kunagi rääkinud ka kinnistu hinnast, mis on kinkelepingus märgitud. Kostja kohustust hagejat elu lõpuni hooldada ei pidanud hageja oluliseks lepingusse kanda, sest kostja on hageja vennatütar ja kuna ta oli enne lepingu sõlmimist ligi viie aasta jooksul hageja eest hoolt kandnud, eeldas hageja, et ta teeb seda ka edaspidi.L. L. ei asunud A. K. hooldama ka pärast seda, kui 2001.a. oli sõlmitud hooldusleping ja L. L. hakkas hooldamise eest saama tasu 200 krooni kuus. 21.09.2004.a. pöördus A. K. advokaadi vahendusel L. L. poole, ettepanekuga kinnistu tagasi anda, kuid L. L. pole seda teinud. Käesoleval ajal on A. K. sügava puudega isik, kellele on riigi (valla) poolt määratud hooldaja. Avalduses hagi aluse ja eseme täpsustamiseks (tl.37-40) toetub hageja hagi materiaalõiguslike alustena tehingu tegemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) §-dele 432 – 436 ning kuni 01.07.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 72, samuti kehtiva TsÜS § 98 lg 1. Hageja käsitleb 26.07.2008.a. kohtule esitatud ja kostjale kättetoimetatud hagiavaldust tehingu tühistamisavaldusena. riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.02.2008.a. lahendi nr.3-2-1140-07 valguses, millises on väljendatud seisukoht, et lepingu tühistamise avaldust on võimalik lugeda vastaspoolele esitatuks ka siis, kui see avaldus sisaldub hagis, mis on kostjale kätte toimetatud ning kostja võib aru saada hageja soovist tehing tühistada. TsÜS § 90 lg 2 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel taotleb hageja tühise tehingu järgi saadu – kinnistu xxxxx tagastamist ning kinnistusraamatus vastava kande muutmist. Selleks tuleb kustutada kinnistusraamatu registriosast nr. xxxxxx sinna omanikuna kantud L. L. ja kanda kinnistu xxxxx omanikuna kinnistusraamatusse A. K. . Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi. Vastuväidete kohaselt (tl.31-34) on poolte vahel sõlmitud kinkeleping, mitte elamu võõrandamise tehing eluaegse ülalpidamise tingimusega, mida reguleerisid tehingu tegemise ajal kehtinud TsK §-d 432, 435 ja 436, millistele hageja on toetunud. Poolte vahel sõlmitud

lepingus ei ole sätestatud tingimust, et elamu omandaja kohustub võõrandajale tagama materiaalse kindlustatuse muuhulgas hooldamise ja vajaliku abi näol, samuti pidi TsK § 432 2.lõike kohaselt sellises lepingus olema sätestatud vajaliku abi osutamise laad. Seega ei tekkinud kostjal kinkelepingust tulenevalt kohustust hageja eluaegseks ülalpidamiseks, hageja on ka ise tunnistanud, et eluaegses hooldamises oli tal kostjaga suuline kokkulepe. Sellist kokkulepet ei saa pidada kinkelepingu tingimuseks, vaid tegemist on iseseisva tehinguga. Kinnistu kinkelepingu näol on tegemist notariaalselt tõestatud tehinguga, notaril on kompetents selgitada enne tehingu tõestamist välja poolte tahe. Notar on kinnitanud, et tehing vastab poolte tahtele. Kinkelepingu tühistamist ei saa nõuda lepingus mittesisalduva suulise kokkuleppe väidetava täitmata jätmise tõttu. Asjaolud, et kostja oli teadlik hagejal puude kindlakstegemisest ning et ta ei ole hagejat hooldamas käinud, on tõendamata. Kostja on seisukohal, et hageja viited kostjapoolsele pettusele tehingu tegemisel on alusetud ning isegi juhul, kui tegemist oleks pettusega, siis on nõue tehingu tühiseks tunnistamiseks pettuse tõttu aegunud. Tulenevalt TsÜS § 72 lg 2 oli võimaliku pettuse korral tehingu tühiseks tunnistamise tähtaeg üks aasta alates pettusest teada saamisest või sellest teada saama pidamisest.Kuna hageja pöördus 2004.a. advokaat M.Valge poole, pidi ta juba siis olema teadlik asjaoludest, et kostja ei täitnud hooldamiskohustust ning tegemist võib olla pettusega.Kostja taotleb kohtult nõude aegumise kohaldamist. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna ei ole tõendatud asjaolude esinemine, mis võimaldavad nõuda tehingu tühistamist. Vaidlusalune kinnisasja kinke- ja asjaõigusleping (tl.7) sõlmiti poolte vahel 10.detsembril 1998.a., seega enne võlaõigusseaduse (VÕS) ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) jõustumist 01.juulil 2002.a. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise erõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 7 lg 1 kohaselt saab enne 01.juulit 2002 tehtud tehingu pärast 1.juulit 2002 tühistada või lepingu ühepoolselt lõpetada üksnes kehtivates seadustes sätestatud korras.Tühistamise aluste suhtes kohaldatakse tehingu tegemise ajal kehtinud seadust. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega tuleb käesolevas asjas hagejal tõendada eelkõige materiaalõiguslike eelduste esinemine tehingu tühistamiseks ning seejärel kostjal tõendada asjaolu, et hagejal puudub käesoleval ajal õigus nõuda tehingu tühistamist(nõude aegumine) või asjaolu, et hageja ei ole järginud tehingu tühistamisel seaduses (alates 01.07.2002 kehtiv TsÜS) sätestatud korda. Tehingu tegemise ajal kehtinud TsK § 259 lg 1 kohaselt annab kinkelepingu järgi üks pool vara tasuta teise poole omandusse. Tsiviilkoodeksis oli sätestatud võimalus ka elamu võõrandamiseks eluaegse ülalpidamise tingimusega (§ 432 jj.), kuid käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud sellise lepingu sõlmimine. Kohus ei saa eeldada, et notariaalselt tõestatud kinnisasja kinkelepingut ja asjaõiguslepingut sõlmides oli poolte tahe sõlmida mingi teine tehing. Notar on tehingut tõestades kindlaks teinud tehingu poolte teo- ja otsusevõime ning kinnitanud, et enne allakirjutamist on lepingu tekst pooltele ette loetud ja vastab nende tahtele (tl.7 pöördel).

Hageja on esitanud asjaolu, et ta sõlmis lepingu ainult tingimusel, et kostja hooldaks teda ja kostja on teda petnud, kuna ei täitnud lubadust. Hoolduse vajaduse tõendamiseks on hageja esitanud perearsti tõendi (tl.41) mille kohaselt on hagejal diagnoositud kroonilstest haigustest alates 1978.aastast kõrgvererõhutõbi ja kardiaalne puudulikkus, alates 1995.aastast südame rütmihäired, 2001.aastal tekkis vasaku küünarvarreluu murrujärgne küünarliigese ja 4.-5. sõrme liikumatus ning 2007.a. on diagnoositud südame isheemiatõbi. A. K. on alates 2001.a. kindlaks tehtud raske puude ning 2007.a. sügava puude esinemine. Perearst on kinnitanud, et A. K. füüsiline aktiivsus on oluliselt piiratud nii liigeste kui ka südameveresoonkonna haiguste tõttu. Nimetatud tõendi põhjal on võimalik järeldada, et hageja oli juba vähemalt 2001.aastal isik, kes vajas kõrvalist abi hoolduse näol. xxxxxx-xxxxxx xxxxxxxxxxxxx tõendist (tl.51) nähtub , et ajavahemikus 26.02.2001 kuni 31.01.2004 oli A. K. hooldajaks L. L. , hooldus on lõpetatud hooldatava avalduse alusel seoses usaldamatusega. A. K. vastav avaldus on vallavalitsusele saabunud 14.01.2004.a (tl.50). Hageja ja kostja suhete kohta enne ja pärast tehingu tegemist, sealhulgas hooldamise kohustuse ja selle täitmise kohta on kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja xxxx xxxxx (tl.52 pöördel – 53). Tunnistaja ütluste kohaselt on tema pidevalt telefoni teel A. K. sidet pidanud ning 3-4 korda aastas ka külastanud. Ta teab, et hageja soovis oma maja kellelegi n.ö.”ära teha”, et siis teda toetataks, kuna tema tervis oli vilets. See oli palju aastaid tagasi, kui ta sellest juba rääkis ja hiljem ka teoks tegi. Enne kinkelepingu tegemist käis L. L. sagedasti A. juures, pärast seda käis ka, aga harva. Hiljem määrati A. valla poolt hooldajad. Siis pöördus hageja tunnistaja poole, et käia koos L. pool ja paluda, et ta maja tagasi kingiks, aga L. keeldus sellest. Vastavalt tehingu tegemise ajal kehtinud TsÜS § 72 lg 1 on pettus isiku poolt teise isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine, et kallutada teda tehingut tegema.Seega asjaolud, mida on võimalik kirjeldada pettusena (tegelike asjaolude mitteteatamine, ebaõige ettekujutuse loomine, eksituses hoidmine), peavad esinema enne tehingu tegemist. Kohtu poolt uuritud tõendite alusel ei ole võimalik lugeda tuvastatuks 10.12.1998.a. poolte vahel sõlmitud kinkelepingu tegemist pettuse mõjul. Tunnistaja T. väitnud, et A. K. ise soovis oma maja kellelegi võõrandada, eeldades, et isik, kes saab maja, hiljem teda hooldab. Tõendatud ei ole asjaolu, et L. L. tegi midagi tahtlikku eesmärgiga saavutada kinnistu kinkelepingu sõlmimine.Isegi kui ta hoolitses oma vanatädi eest enne kinkelepingu tegemist teadmisega, et viimane kingib oma kinnistu temale, ei saa sellest veel järeldada, et hooldamise eesmärk oligi saavutada tehingu tegemine.Hagiavalduses on hageja ise toonud esile, et enne tehingu tegemist abistas kostja teda ligi viie aasta jooksul. 2001.a., s.o. kolm aastat pärast tehingu tegemist määrati L. L. xxxxxx-xxxxxx valla poolt A. K. hooldajaks. Järelikult hoolitses ta ka sel ajal veel hageja eest piisaval määral, sest vastasel juhul poleks teda hooldajaks määratud. Asjaolust, et 2004.a. lõpetati 2001.a. määratud L. L. hooldus A. K. üle, ei saa järeldada, et 1998.a. ja enne seda oli kostja viinud hageja tahtlikult tulevase hoolduse teostamise osas eksimusse, et kallutada teda kinkelepingut sõlmima. Kohus leiab, et sellise asjaolu järeldamine on vastuolus hea usu põhimõttega, mis käesolevas asjas võimaldab eeldada, et L. L. hooldas A. K. kui abi vajavat sugulast. Hooldus on lõpetatud A. K. avalduse alusel seetõttu, et ta pole L. L. rahul. Hea usu põhimõtte vastane oleks arvata, et kostja hooldas enne kinnistu kinkimist hagejat ainuüksi seetõttu, et hageja kingiks oma

kinnistu temale ning teostas hooldust veel vähemalt viie aasta jooksul,et hageja ei saaks teada väidetavast pettusest. Seega puuduvad materiaalõiguslikud eeldused tehingu tühistamiseks. Kuna kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta on 10.12.1998.a. kinkelepingu teinud pettuse mõjul, siis ei saa kohus anda hinnangut kostja vastuväidetele, mis puudutavad tehingu tühistamise formaalseid tingimusi (tühistamise korda) ning nõude aegumist. Selleks peaks olema tuvastatud aluse esinemine tehingu tühistamiseks ehk pettus. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hagejale oli antud kohtu määruse alusel 15.08.2008 menetluses riigi õigusabi vastavalt riigi õigusabi seaduse § 8 p 1, s.o. kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seetõttu jäävad hagejale osutatud riigi õigusabi kulud riigi kanda. Riigipoolse menetlusabina oli hageja 04.09.2008 kohtu määruse alusel vabastatud ka riigilõivu, summas 21 250 krooni tasumisest. Nimetatud menetluskulu riigituludesse väljamõistmise otsustab kohus vastavalt TsMS § 179 lg 2 pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Epp Tombak

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.