Asjaõigus › Omandiasjad

Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja vajalikud kohtuvälised kulud, jäävad kostja kanda 55 % ulatuses. Ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebe kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

A.T. esitas 02.08.2007.a Viru Maakohtule hagi I.V. vastu omandiõiguse tunnustamise, kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise, kahju hüvitamise ning rikkumisega saadud tulu väljaandmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 03.07.2001.a hageja, kostja ja S.L. ́i (kostja poeg) vahel kinkeleping. Kinkelepinguga võõrandati Viru Maakohtu Kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriossa nr 14988508 kantud xxx asuv kinnistu „Autoparkla“ võrdsetes osades hageja ja S.L. ́i kaasomandisse. Hageja ja S.L. kanti kinnistusraamatusse kinnistu kaasaomanikena 28.09.2001. Kummalegi omanikule kuulub 1⁄2 kaasomandist. Kinkelepingus puudus kokkulepe, et kinnisasja valdus ja/või kasutusõigus jääb kostjale. Kostja valdab ja kasutab kinnistut alates 28.09.2001.a. ilma õigusliku aluseta ja vaatamata hageja taotlustele teeb jätkuvalt takistusi kinnistu valdamiseks. Samuti puudub kaasomanike vahel kokkulepe kinnistu valdamiseks ja kasutamiseks. Kostja on alates omandi üleminekust kasutanud kinnistut autoparkla teenuse osutamiseks. Kinnistul asub valvega parkla ning seal pargivad tasu eest oma autosid kolmandad isikud. Kostjal ei ole ilma kaasomanike kokkuleppeta olnud õigust alates 28.09.2001.a. kuni käesoleva ajani kasutada teiste isikute omandis olevat kinnistut endale tulu teenimiseks. Hageja on korduvalt suuliselt pöördunud kostja poole taotlusega lõpetada selline õigusvastane tegevus. Samuti on hageja septembris 2006 saatnud kostjale kirjaliku teatise sooviga kohtuda seoses kostja tegevusega. Hageja on teinud 27.04.2007.a. ja 14.06.2007.a. avaldused politseile väärteomenetluse algatamiseks ja kostjale on väärteomenetluse nr. 244007004718 raames koostatud väärteoprotokoll, millest tuleneb, et kostja kasutab kinnistut. Hageja andmetel on kostja registreeritud Maksu- ja Tolliametis füüsilisest isikust ettevõtjana ning majandustegevuse registris määratlenud üheks oma tegevuskohaks kinnistu asukoha. Majandustegevuse registri (edaspidi MTR) andmetel on kostja registreering MTR-s kohaliku omavalitsuse otsuse alusel kustutatud 19.03.2007. Kostja kasutab tahtlikult ja jätkuvalt ära olukorda, kus üks kaasomanikest on kostja poeg, endale ettevõtlustulu saamiseks, eirates täielikult hageja soovi kinnistut kasutada ja sealt tulu saada. Hageja on alates kaasomanikuks saamisest soovinud ise kinnistut kasutada, osutamaks seal parklateenust ettevõtlustulu teenimise eesmärgil ning selleks registreeris hageja end MTR-s 27.10.2005.a. numbri KTE007335 all. 13.02.2007.a. registreering kustutati. Kostja kasutab ja valdab alates 28.09.2001.a. hagejale kuuluvat kinnistut tulu teenimiseks ilma õigusliku aluseta, olles teadlik õigusliku aluse puudumisest. Hoolimata hageja kohtuvälistest püüdlustest ei ole kostja ebaseaduslikku valdust lõpetanud ning kinnisasja omaniku valdusesse üle andnud.

Käesoleval ajal on kinnisasi kostja ebaseaduslikus valduses ja kasutuses. Tulenevalt kostja tegevusest hagejal puudub tegelik võim kinnisasja üle. Kostja on omaniku õigust kinnisasja vallata ja kasutada rikkunud ning hageja nõuab muuhulgas ka kostjalt omanikule kuuluva kinnisasja valdus- ja kasutusõiguse rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kostja on teadlik, et tal puudub õiguslik alus kinnistut vallata ja seega on kostja saanud kinnistu valduse omavoliliselt ja on käesoleval aial kinnistu pahauskne valdaja. Õigus kinnistut vallataja kasutada on ainult kaasomanikel ühiselt või kolmandatel isikutel kaasomanike vastava kokkuleppe alusel. Kuna hageja soovis ise kasutada kinnisasja autoparkla teenuste osutamiseks, siis hageja poolt saamata jäänud ettevõtlustulu on antud juhul käsitletav saamata jäänud tuluna. Juba kinkelepingu sõlmimise ajal kasutas kostja kinnisasja autoparkla teenuste osutamiseks. Seega on kinnistu kasutamine eelkõige suunatud tulu teenimisele ja kostja jaoks pidi olema kinkelepingu sõlmimisel ja ka pärast seda arusaadav, et kinnisasja kasutatakse ettevõtlustulu teenimise eesmärgil. Nimetatud asjaolu tõendab ka kostja edasine tegevus kinnisasja ebaseaduslikul valdamisel ja kasutamisel. Sellest tulenevalt peab kostja hüvitama hagejale saamata jäänud ettevõtlustulu, mis tulenes sellest, et hagejal ei olnud võimalik kinnisasja kasutada autoparkla teenuste osutamiseks. Hageja omandas kinnisasja autoparkla teenuste osutamiseks. Hageja abikaasa omandas I. P. ́ilt ehitussoojaku valvurihoone otstarbeks ja hageja paigaldas selle kinnistule. Samuti ladustas hageja kinnistule ehitusmaterjali kavandatava parklateenuse osutamise otstarbeks. Kui kostja ei oleks omandit rikutud, oleks hageja saanud kinnistu omandamisel alustada seal autoparkla teenuse osutamist. Hageja oli selleks teinud ka vastavasisulisi ettevalmistusi ning kandnud sellega seoses ka kulutusi. Hageja oleks autoparkla teenuse osutamisel saanud tulu vähemalt samas mahus, kui kostja sai. Kuna hageja omandiõigust on kostja poolt rikutud ja rikutakse jätkuvalt, siis kaotas hageja võimaluse osutada eeldatavas ja oodatavas mahus parklateenust ning sellest tulenevalt kaotas hageja võimaluse teenida eeldatavalt teenuse osutamiselt tulu. Hagejal ei olnud võimalik alustada oma tegevust kostja tegevuse tõttu. Seeläbi tekkis hagejale kahju saamata jäänud ettevõtlustuluna. Saamata jäänud ettevõtlustulu suuruse arvestamisel tuleb arvestada, et selle täpse suuruse hindamine on komplitseeritud ning seetõttu tuleb hinnata tõenäosust, millega ja millises suuruses tulu oleks saadud, kui kohustusi oleks nõuetekohaselt täidetud. Kui kostja ei oleks kohustust rikkunud ning hageja oleks saanud kinnistut kasutada eesmärgipäraselt autoparkla teenuse osutamiseks, oleks hageja eeldatavalt saanud kasu sellelt mitte vähem kui kostja. Kuna hagi esitamisel puuduvad hagejal andmed selle kohta palju kostja kinnisasjal teenuse osutamisest tulu sai ja käesolevas hagis taotleb hageja vastavate andmete väljanõudmist kostjalt, siis kujuneb hageja nõue saamata jäänud ettevõtlustulu hüvitise suuruse osas samaseks kostja poolsest kinnistu kasutamisest saadud tuluga. Hageja palub tunnustada tema omandiõigust 1⁄2-le kaasomandist, välja nõuda kinnistu kostja ebaseaduslikust valdusest, välja nõuda kostjalt rikkumisega saadud tulu ja hageja poolt saamata jäänud tulu. Hagi rahuldamisel, (sh ka osalisel) palub hageja määrata kostjale kohtuotsuse vabatahtliku täitmise tähtajaks 30 kalendripäeva arvates kohtuotsuse jõustumisest ja kostja poolt kohtuotsuse vabatahtlikust täitmisest keeldumise korral määrata, et kohtuotsus täidetaks Täitemenetluse seadustiku § 180 sätestatud korras.

KOSTJA VASTUS

Oma 05.09.2007.a vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei ole ta kunagi takistanud hagejal temale kuuluva kinnistu osa valdamist. Kostja selgitab, et kinnistu teise poole omanik on tema poeg S.L. ning kostja ei ole teadlik kaasomanike vahelistest vaidlustest kinnistu valdamisel. Kostja osutas kinnistul juba enne kinkelepingu sõlmimist autoparkla teenuseid ja kaasomanikega oli suuline kokkulepe, et ettevõte „Autoparkla“ jätkab tegevust ka peale kinkelepingu sõlmimist. Hageja on osa kinnistust ka kasutanud paigaldades sinna ehitise ja parkides endale ja abikaasale kuuluvaid autosid. Kostja leiab, et kuna tegutsev ettevõte ei kuulunud jagamisele ja kinkelepingus sellised andmed puuduvad, on hageja pretensioon alusetu.

HAGINÕUETE TÄPSUSTUS

22.12.2008.a esitas hageja haginõuete täpsustuse, milles tugineb kostja poolt Maksu- ja Tolliametile 2002-2007.a esitatud ettevõtlustulu käsitlevatele deklaratsioonidele. Hageja leiab, et kostja on perioodil 2002.a.-2008.a saanud eeldatavat ettevõtlustulu summas 395 601 krooni, millest hageja palub tema kasuks välja mõista 73 768 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud tulu summas 116 232 krooni, mis lähtub võimalikust rendisuhtest ja 1 m2 rendihinnast ca 33 senti

KOSTJA SEISUKOHT HAGINÕUETE TÄPSUSTUSELE

07.01.2009.a esitatud arvamuses vaidleb kostja hageja poolt esitatud arvestustele ja tõenditele vastu. Kostja leiab, et esitatud arvestused ei vasta tema poolt Maksu – ja Tolliametile esitatud andmetele täies mahus. Arvestused on toodud aastate 2002 – 2008.a. lõikes, aga hagi on esitatud 2007.a, seega varasemad kui 03.08.2004.a nõuded on aegunud. Kostja selgitab, et kinnistu kasutamisõiguse nõude esitamiseks puudub kaasomanike otsus, hagi on esitatud ühe kaasomaniku poolt, kellel puudub ainuisikuline nõude esitamise õigus, kuna temale kuulub vaid 50% kinnistu mõttelisest osast ning teist kaasomanikku ei ole menetlusse kaasatud. Hageja poolt on tõendamata kinnistu ebaseaduslik valdus ning hageja jätkuvalt kasutab kinnistut oma äranägemise järgi. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTUISTUNGID

Kohtuistungil 31.10.2008.a jäi hageja esindaja hagi juurde. Hageja esindaja selgitas, et kuna kokkulepe kaasomandi kasutamiseks puudub, puudub kostjal ka õiguslik alus kinnisasja kasutamiseks. Alus oleks, kui üks kaasomanik oleks kinnisasja talle kasutada andnud. Pooled kinnisasja kasutamisel kokkuleppele ei jõudnud. Kokkuleppe puudumisel ei ole kummalgi kaasomanikul õigust kinnisasja kasutada ning tingimused määrab kindlaks kohus, kui omavahel kokkulepet ei saavutata. Alates 2005.a on õiguslik olukord teine. Saamata jäänud tulu soovib hageja alates 2001.a kuni käesoleva ajani 50% ulatuses. Maamaksu on tasunud hageja. Kostja nõustaja selgitas, et Pargitaguse parklasse on hageja poolt ebaseaduslikult paigaldatud üks ehitis, see näitab, et kostja ei takista hagejal kinnistut vallata. Kinnistu jagamisest ja detailplaneeringust on vald kategooriliselt keeldunud. Kostja selgitas, et ei kasuta tervet kinnistut. Parklas oli 7 hagejale kuuluvat autot, materjalide ladu. Osa asju viidi ära, kui algas kriminaaluurimine. Praegu on kinnistul ainult soojak. Kostja kasutas parklat oma poja kirjaliku volikirja alusel ja ei takistanud hagejal kinnistut vallata. Parklas on pääsla, mis projekti järgi on kinnisasja oluline osa ja kuulub hagejale. Kostja on kantud Majandustegevuse registrisse ja jätkab tegevust Estonia pst 73 parklas. Oktoobris 2007 oli tegevus Pargitaguse parklas lõpetatud. Kohtuistungil 14.01.2009.a esitas hageja esindaja kirjaliku seisukoha kostja arvamusele ja esitatud tõenditele. Hageja esindaja jäi hagi juurde ja palus kinnisasja välja nõuda kaasomanike valdusesse ja kostjalt välja nõuda 73 768 krooni. Hageja kohtukulud tuleb välja mõista kostjalt ning kostja kohtukulud jätta tema enda kanda.

Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja nõustaja selgitas, et hagejale ei ole takistusi tehtud tema mõttelise osa kasutamiseks. Hageja kasutab seal olevat haagist, ehitab midagi. Hageja on Majandustegevuse registrist kustutatud vallavalitsuse otsusega. Vallavalitsus keeldus detailplaneeringu algatamisest, kuigi nad soovisid kinnistu jagada kaheks võrdseks osaks. Tuludeklaratsiooni alusel oli 2005.a ettevõtlusest saadud tulu 9 946 krooni, 2006.a 5 575 krooni ja 2007.a 2 522 krooni. 2007.a tuludeklaratsiooni olid pandud mõlema kinnistu tulud. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega, selle täpsustustega ja kostja vastustega, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtus tuvastas, et 03.07.2001 on I.V. (endine nimi I. P.) kinkinud kinnistu, mis on kantud Viru Maakohtu kinnistusameti Ida-Viru kinnistusjaokonna kinnistusregistri registriossa nr 14985, asukohaga xxx, S.L. ́ile (IK xxx) ja A. T. ́le kummalegi võrdses osas kogu kinnistust, mis läks kingisaajate kaasomandisse (tl 12- 16). 28.09.2001.a kanti Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr 14985 (xxx) ärimaa asukohaga xxx omanikena S.L. – 1⁄2 kaasomandist ja A.T. 1⁄2 kaasomandist (tl 17-18). I.V. oli majandustegevuse registris registreeritud 11.05.2005.a registreeringu numbriga xxx, mille alusel ta osutas parklateenust aadressil xxx maakond. 19.03.2007 oli registreering kustutatud (tl 26). Jõhvi Vallavalitsuse 13.02.2007 korraldusega nr 1101 kustutati 19.03.2007 majandustegevuse registrist registreering xxx, mille alusel A.T. osutas parklateenust aadressil Jõhvi vald, Pargitaguse küla (tl 31). AÕS § 68 lg1 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt AÕS § 70 lg 3 kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 71 lg 4 kohaselt kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. AÕS § 72 lg1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. AÕS § 80 lg1 ja lg 2 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg1 kohaselt omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. AÕS § 83 lg 1 kohaselt valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. AÕS § 35 kohaselt lg1 kohaselt valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata, lg 2 kohaselt

valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata ning lg 3 kohaselt valdus loetakse heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg1) . Hageja on esitanud vindikatsioonihagi, s.o. omaniku hagi valduse kaitseks, millega nõutakse AÕS § 80 alusel välja asja valdus kostja ebaseaduslikust valdusest. Asjas on tõendamist leidnud, et hageja on vaidlusaluse kinnistu kaasomanik ning kostja valdab kinnistut. Tulenevalt AÕS § 71 lg 4 on hagejal õigus esitada hagi kinnisasja kaasvaldusesse nõudmiseks. Hageja on tõenditena selle kohta, et kostja kasutab vaidlusalust kinnisasja ka käesoleval ajal esitanud Ida Politseiprefektuuri vastused ja väärteomenetluse materjalid (tl 142-152). Kostja leiab, et nimetatud tõendeid on vastuolus isikuandmete kaitse seadusega. Isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 p 8 kohaselt delikaatsed isikuandmed on: andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist. Isikuandmete kaitse seaduse § 2 lg 2 kohaselt käesolevat seadust kohaldatakse kriminaalmenetlusele ja kohtumenetlusele menetlusseadustikes sätestatud erisustega. Tulenevalt TsMS § 229 lg 1 ja lg 2 tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõuded ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning ekspertarvamus. Kohus leiab, et antud juhul ei hinda kohus esitatud tõendite alusel kostja poolt väidetava süüteo toimepanemisest, vaid ainult kostja vastuväidet, et ta pole peale 15.02.2006 vaidlusalust kinnistut parklana kasutanud ning seega on hageja poolt esitatud tõendid lubatavad. Samuti on Viru Maakohtu 28.10.2008 kohtuotsus väärteoasjas 4-07-4231 (KIS-i järgi 4-07-4131) jõustunud (tl 148). Kuigi kostja on esitanud väljavõtte majandustegevuse registrist (tl 176), mille kohaselt ta osutab alates 15.0.2006 registreeringu nr xxx all parklateenust aadressil xxx, ei tõenda nimetatud tõend vaieldamatult, et kostja ei ole alates eelnimetatud ajast kinnistut asukohaga Pargitaguse küla Jõhvi vald Ida-Virumaa vallanud ega kasutanud. 19.11.2008 väärtteoprotokollist (tl 143) nähtub, et kostja osutas 19.11.2008 vaidlusalusel kinnistul parklateenust. Kostja peab AÕS § 83 lg 1 tulenevalt tõendama, et tal on õigus asja vallata. Kostja on esitanud hagi vastuväidetena väited, et kinnistul tegutsev ettevõte kuulub talle, tal oli kinnistu kasutamiseks kaasomanikega suuline kokkulepe ning ta kasutab kinnistut pojalt saadud volikirja alusel. Kuigi 08.08.2005 oli kostja vanemana oma poja S.L. ́i seadusjärgne esindaja õigus teostada poja nimel tehinguid ja toiminguid, ei ole kostja ühtegi tõendit selles, et tal on õigus kinnisasja vallata kaasomanike suulise kokkuleppe ja S.L. ́i poolt antud volikirja alusel, esitanud. Asjaolu, et kinnistul tegutseb kostjale kuuluv ettevõte, ei tähenda iseenesest, et kostjal on õigus kinnisasja vallata ja kasutada. Samas märgib kohus, et kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised ja asfaltkate jms on AÕS § 54 lg 1 tulenevalt kinnisasja olulised osad ja on seega hageja ja S.L. ́i kaasomandis. Kostja viited sellele, et ta ei tee hagejale takistusi viimasele kuuluvat kinnisasja vallata, kuna hageja hoiab parklas oma vara (autod, soojak, ehitusmaterjalid), ei anna iseenesest hagi rahuldamata jätmiseks alust. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja saaks kasutada ja vallata kinnistut vastavalt selle otstarbele autoparklana.

Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et kostja kasutab hageja kaasomandis olevat kinnisasja ilma õigusliku aluseta, mistõttu tuleb hagi 1⁄2-le mõttelisele osale kaasomandist omandiõiguse tunnustamise ja asja võõrast ebaseaduslikust valdusest kaasomanike kaasvaldusesse välja nõudmise osas rahuldada. TsMS § 445 lg1 kohaselt võib kohus otsuses poolte taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmise tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 180 sätestab kinnisasja väljaandmise. Kostja vastuväiteid hageja taotlusele, et määrataks kindlaks kohtuotsuse vabatahtlik täitmise tähtaeg 30 kalendripäeva arvates kohtuotsuse jõustumisest ning kostja poolt kohtuotsuse vabatahtlikust keeldumise korral määrataks, et kohtuotsus täidetakse TMS § 180 sätestatud korras, ei esitanud. Seega kuulub hageja taotlus kohtuotsuse täitmise korra ja aja kindlaksmääramiseks rahuldamisele. Vastavalt AÕS § 85 lg 1 valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040 ning lg 2 isik, kes on saanud asja valduse omavoliga, on kohustatud lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule hüvitama ka saamata jäänud kasu, mida omanik ise asja vallates oleks saanud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu; lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1039 kohaselt rikkujalt, kes teadis oma õigustuse puudumisest või pidi sellest teadma, võib õigustatud isik lisaks saadu harilikule väärtusele nõuda ka rikkumisega saadud tulu väljaandmist. Rikkuja peab õigustatud isikule teatama, millist tulu ta rikkumisega saadust sai. Hageja palub kostjalt välja mõista ajavahemikus 2002 kuni 2008 õiguse rikkumisega saadud tulu summas 73 768 krooni ning ajavahemikus oktoober-detsember 2001 kuni 2008 saamata jäänud tulu summas 116 232 krooni. Hagi on hageja kohtusse esitanud 02.08.2007. Kostja palus hageja nõuete puhul arvestada hagi aegumisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 kui tsiviilseadustiku (TsÜS) või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002, sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui enne 01. juulit 2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtaeg on pikem kui TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaeg ja selline aegumistähtaeg lõpeks varem kui

vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 arvestatud aegumistähtaeg, kohaldatakse aegumisele enne 01. juulit 2002 kehtinud seadust. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama , et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumisetähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud, sest seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest. Kuna on hageja esitanud nõude õigusliku aluseta saadu tagastamiseks VÕS § 1037 ja 1039 alusel, kuulub antud juhul kohaldamisele TsÜS § 151 lg 1 sätestatud aegumistähtaeg. Kohus leiab, et kuna saamata jäänud tulu nõuded muutusid sissenõutavaks alates hiljemalt 2002.a, algas hagi aegumine TsÜS § 151 järgi (kuni 01. juulini 2002. a kehtinud redaktsioon) päevast, mil isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest. Kuna hagi on kohtusse esitatud 02.08.2007, on alusetust säästmisest tulenevad nõuded, mis jäävad ajavahemikku oktoober-detsember 2001 kuni 01.08.2004 aegunud. Hageja soovib kostjalt õiguse rikkumisega saadud ettevõtlustulu (ajavahemikus august 2004 kuni 2008 summas 45227,65 krooni /18,647% 242546, 50 kroonist (38117,50 /91482 : 12=7623,75 x 5/+ 96 860+ 48616+ 28953 + 30 000)/ ja saamata jäänud tulu summas 70808 krooni / 1/3 212424 kroonist (5 x 4008= 20040+ 4x 48096=192384) kostjalt väljamõistmist. Kasu väljaandmine on vindikatsiooninõude kui asja väljanõudmise nõude kõrvalnõudeks. Kasu all mõistetakse asja vilju ja tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu (TsÜS § 62). Saamata jäänud tulu on kasu , mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS §128 lg 4). Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 1037 lg1 reguleerib hüvitisnõuet, mis tuleneb teise isiku õiguse rikkumisest ja selle tõttu alusetust rikastumisest (rikkumiskondiktsioon). Rikkumiskondiktsiooni eeldused vastavalt VÕS § 1037 lg-le 1 on järgmised: 1) võlgnik rikub võlausaldaja mingit õigust (omandit, muud õigust või valdust) käsutamise, kasutamise, äratarbimise teel või muul viisil; 2) võlgnik rikastub rikkumise tagajärjel võlausaldaja arvel. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid ega ka asjaolusid, mis annaksid alust väita, et kostja oleks õiguse rikkumisega tekitanud kahju VÕS § 127 sätestatu mõttes. Antud juhul on hageja sisuliselt esitanud kaks alternatiivset saamata jäänud tulu nõuet, s.o. õiguse rikkumisega saadud ettevõtlustulu ja võimalikust rendilepingust saamata jäänud tulu nõuded. Hagiavalduses esitatud väidete kohaselt omandas hageja kinnisasja autoparkla teenuste osutamiseks. Samuti oli hageja (tema abikaasa) poolt omandatud ja paigaldatud kinnistule ehitussoojak valvurihoone otstarbeks ja ladustatud ehitusmaterjale kavandatava parklateenuse otstarbeks ning kui kostja ei oleks valdust rikkunud, oleks hageja saanud kinnistut kasutada autoparkla teenuste osutamiseks Hageja ei ole väiteid, ega ka tõendeid selle kohta, et ta soovis vaidlusalust kinnisasja anda üürile (rendile) kolmandatele isikutele, esitanud. Samuti ei ole asjas tõendamist leidnud, et kostja sai tulu seetõttu, et ta andis tema ebaseaduslikus valduses oleva kinnisasja üürile (rendile). Seega ei ole kostja renditasuna kasu saanud ning hageja arvelt väidetavat renditulu 116 232 krooni alusetult omandanud. Samuti leiab kohus, et kui hageja soovis vaidlusalust kinnistut ise kasutada teenuste osutamiseks ja ettevõtlustulu saamiseks, ei oleks ta samaaegselt saanud kinnistut üürile anda. Seega kuulub hageja nõue saamata jäänud tulu 116 232 krooni osas rahuldamata jätmisele.

Kostja täpseid andmeid ettevõtlusest saadud tulu kohta esitanud ei ole, seega saab kohus tugineda ainult kostja poolt koostatud ja Maksu- ja Tolliametile deklareeritud ettevõtlustulu andmetele. Vastavalt kostja poolt Maksu- Ja Tolliametile esitatud tuludeklaratsioonidele (tl 5881, 120-125, 159-175) on kostja saanud ettevõtlusest maksustatavat tulu 2004.aastal - 1079 krooni, 2005.aastal – 9946 krooni, 2006. aastal – 5575 krooni, 2007.aastal – 2522 krooni. Kirjalikke tõendeid ettevõtlusest saadud tulu kohta 2008.aastal kohtule esitatud ei ole. Eeldatavalt ei saanud ettevõtlusest saadav tulu 2008. aastal olla väiksem kui 2007.aastal, s.o. 2522 krooni. Hageja on leidnud, et kõiki kostja deklaratsioonides esitatud kulusid ta ei aktsepteeri, sest ei pea neid põhjendatuks ning kulude tõendamiskoormus lasub kostjal. Samas pole kohtule ühtegi tõendit selles, et Maksu- ja Tolliameti poolt poleks kostja poolt esitatud deklaratsioonide ridadel 2.1. kuni 2.11 kuludena deklareeritud summasid, sh kulutusi muud kuludele ning soetatud kaupadele ja teenustele, aktsepteeritud. Kuna kontroll esitatud tuludeklaratsioonide õigsuse üle kuulub Maksu- ja Tolliameti pädevusse, puudub kohtul alus deklaratsioonide õigsuses kahelda. Kuigi kostja väitel osutas ta alates 2006 aastast parklateenust ka Kohtla-Järve linnas, ei ole ta mingeidki tõendeid ega ka arvestusi selles parklas osutatud teenustest saadud ettevõtlustulu osas esitanud. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks õiguse rikkumisena saadud tuluna välja mõista 10507,30 krooni.(50% 21014,60 kroonist //449,60 /1079 : 12 kuud =89,90 x 5 kuud/ + 9946+ 5575 + 2522 + 2522// Ülejäänud osas, s.o. 179 492,70 krooni nõudes, kuulub hagi rahuldamata jätmisele. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 163 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõuded osaliselt, leiab kohus põhjendatud olevat jätta hageja menetluskulud kostja kanda 55 % ulatuses. Ülejäänud osas jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

Helgi Vinni Kohtunik: Kohtuotsus jõustus 10.

Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta 90 % ulatuses I.V. kanda. Nooremreferent

A.Kuzmina

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.