Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hagiavaldus Hagejate ja kostja vahel oli 15. juulil 2002 sõlmitud osaühingu osade notariaalselt kinnitatud müügileping. Vastavalt lepingule müüs kumbki hageja kostjale OÜ Aasa Kliinik osad väärtusega 20 000 krooni hinnaga 150 000 krooni. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma kummagi hageja arvelduskontole 15 000 krooni ühe kuu jooksul, arvates lepingu allkirjastamisest ning 135 000 krooni kummagi hageja arvelduskontole ajavahemikul alates 01. september 2002 kuni 31. august 2003 igakuiste maksetena summas 11 250 krooni mastava kuu 15 kuupäevaks. Kostja tasus kummagi hageja arvelduskontole 15 000 krooni 15. augustil 2002 ja 11 250 krooni 16. septembril 2002. Kokku sai kumbki hageja kostjalt 26 250 krooni, ülejäänud 123 750 krooni on kummalegi hagejale tasumata. Kostja vastuväite osas, et kostja omandas OÜ-lt Aasa Kliinik nõuded hagejate vastu ja teostas tasaarvestuse, väidab hageja, et OÜ-l Aasa Kliinik ei tekkinud 18. juuli 2002 müügilepingutest nr 1-1/1 ja 1-1/2 tulenevat nõuet hagejate vastu, kuna OÜ Aasa Kliinik ei andnud hagejate valdusesse müügilepingutes märgitud vara ning seetõttu ei tekkinud hagejatel omandit sellele varale. Seega ei ole kostjal nõuete loovutamise lepinguga OÜ-lt Aasa Kliinik omandatud nõuet hageja I vastu summas 74 750 krooni ja nõuet hageja II vastu summas 123 750 krooni. Hagejad ei vaidlusta, et OÜ Aasa Kliinik poolt on hagejale I üle kantud rahasummad 27. augustil 2001 summa 9000 krooni, 11. jaanuaril 2002 summa 10 000 krooni, 11. veebruaril 2002 summa 20 000 krooni ja 24. aprillil 2002 summa 10 000 krooni, s.o kokku 49 000 krooni. Hagejate väitel ei ole nimetatud summa 49 000 krooni üle kantud laenuna, nagu seda on märgitud pangakonto väljavõttel, vaid töötasuks OÜ Aasa Kliinik direktorile Marina Žogale, kes osutas hagejale I 20. märtsil 2001 sõlmitud Meditsiiniliste teenuste osutamise lepingu alusel mänedžeri teenust. Laenulepingut hageja I ja OÜ Aasa Kliinik vahel sõlmitud ei olnud. Seega on ka 49 000 krooni osas kostja poolt OÜ-lt Aasa Kliinik omandatud nõue alusetu. Hagejate väitel ei ole kostja esitanud hagejatele tasaarvestuse avaldusi. Tasaarvestuse avaldustest said hagejad teada alles 03. aprillil 2008, s.o peale kostja poolt avalduste esitamist kohtule. Samuti ei olnud hagejad teadlikud müügilepingutest nr 1-1/1 ja 1-1/2. Hageja on seisukohal, et kostja tahtlikult varjas nimetatud dokumente. Hagejad paluvad välja mõista kostjalt hageja I kasuks 123 750 krooni ja hageja II kasuks 123 750 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejad on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: osade müügileping (t.l.-3-7, I kd); konto väljavõtted ja konto liikumise aruanded (t.l.-8-11, I kd); arved teenuse osutamise lepingu kohaselt (t.l.-122-127, II kd); majandusaasta aruanne (t.l.-128-139, II kd); audiitori järelotsus (t.l.-140, II kd); tegevusluba (t.l.-141, II kd); ruumide plaan (t.l.-142, II kd); tegevusluba (t.l.-143, II kd); ruumide plaanid (t.l.-144-147, II kd); kassa orderid (t.l.-148-154, II kd); leping nr 40/1 (t.l.-155-156, II kd); mänedžeri teenuse osutamise leping (t.l.-12-15, III kd); palga arvestus (t.l.-16-18, III kd); audiitori hinnang (t.l.-19, III kd); ekspertiisimäärus (t.l.-20-22, III kd); ekspertiisiakt (t.l.-23-28, III kd); OÜ Oskar Hambaravi tõend (t.l.-29, III kd); OÜ Pavlovi Apteek tõend (t.l.-30, III kd). Kostja vastus

2(10)

Vastuses hagiavaldusele kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel on osade müügilepingust tulenevad poolte kohustused lõppenud. Hageja viidatud tasumata summa osas on kostja kummagi hagejaga teostanud tasaarvelduse vahetult peale osade müügilepingu notariaalset tõestamist. Kostja ja OÜ Aasa Kliinik vahel oli 25. juulil 2002 sõlmitud nõuete loovutamise leping, mille alusel kostja omandas OÜ Aasa Kliinik nõuded hagejate vastu. Aasa Kliinik raamatupidamise õiendid ja tõend nr 24 kinnitavad, et OÜ Aasa Kliinik on nõuded hagejate vastu loovutanud ja OÜl Aasa Kliinik ei ole nõudeid hagejate vastu. Kostja poolt nõuete omandamisest hagejate vastu on esialgne võlausaldaja OÜ Aasa Kliinik kirjalikult informeerinud ka hagejate esindajaid. Peale nõuete omandamist teostas kostja nende osas tasaarvestuse ja edastas 29. juulil 2002 hagejatele tasaarvestuse avaldused, millele on kantud ka hagejate esindajate nõusolekuavaldus. Tasaarvestuse avaldused on hagejate esindajad kätte saanud 29. juulil 2002, mis on tõendatud esindajate allkirjadega mõlemal tasaarvestuse avaldusel. Tasaarvestatud on kostja nõue hageja II vastu summas 123 750 krooni hageja II nõudega kostja vastu summas 150 000 krooni ja kostja nõue hageja I vastu summas 123 750 krooni ja hageja I nõue kostja vastu summas 150 000 krooni. Seega on pooltevahelised samaliigilised nõuded lõppenud tasaarvestusega 29. juulil 2002. OÜ Aasa Kliinik ja hagejate vahel 18. juuli 2002 sõlmitud müügilepingute nr 1-1/1 ja 1-1/2 osas väidab kostja, et OÜ Aasa Kliinik poolt oli vara hagejatele üle antud. Hagejad on ostnud müügilepingutes nimetatud varad ja kohustunud võtma need oma valdusesse, mida kinnitavad ka allkirjad lepingutel. Seega on hagejatel kohustus tasuda müüjale kauba ostuhind vastavalt lepingutele. Kostja selgituste kohaselt nähtub OÜ Aasa Kliinik pangakonto väljavõttest, et perioodil 27. august 2001 kuni 30. aprill 2002 on OÜ Aasa Kliinik maksnud hagejale I laenuna 49 000 krooni. OÜ Aasa Kliinik laenu hagejale I tõendab ka hagejate poolt esitatud raamatupidamise ekspertiisi akt, millest selgub, et hageja I majandusaasta aruandes on seisuga 31. detsember 2001 võlg OÜ-le Aasa Kliinik 9000 krooni ja perioodil 01. jaanuar 2002 kuni 30. juuni 2002 on hageja I saanud OÜ-lt Aasa Kliinik laenu 40 000 krooni. Seega on väär hagejate väide, et OÜ-l Aasa Kliinik ei olnud nõuet summas 49 000 krooni hageja I vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja välja mõista kostjalt menetluskulud. Kostja esitas kohtule järgmised tõendid: nõuete loovutamise leping (t.l.-54-56); teade OÜ-le Oskar Hambaravi 25. juulist 2002 (t.l.-57, I kd); teade OÜ-le Pavlovi Apteek 25. juulist 2002 (t.l.-58, I kd); tasaarvestuse avaldused 29. juulist 2002 (t.l.-59-60, I kd); müügileping nr 1-1/1 ja lisa 1 (t.l.72-73, I kd); müügileping nr 1-1/2 ja lisa 1 (t.l.-74-75, I kd); konto väljavõte (t.l.-92-96, I kd); raamatupidamise õiendid (t.l.-97-98, I kd); raamatupidamise tõend nr 24 (t.l.-99, I kd); vastus kohtutäiturile (t.l.-92-93, II kd). Kohtuistung Kohtuistungil jäid hagejad eelnevalt kirjalikult esitatud nõude ja väidete juurde. Hagejad paluvad hagi rahuldada. Kostja hagi ei tunnista ja jääb oma kirjalikult esitatud vastuväidete juurde. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

3(10)

Kohus tuvastas, et hagejate ja kostja vahel oli 15. juulil 2002 sõlmitud osaühingu OÜ Aasa Kliinik osade notariaalselt kinnitatud müügileping, mille kohaselt müüs kumbki hageja kostjale OÜ Aasa Kliinik osad nimiväärtusega 20 000 krooni hinnaga 150 000 krooni. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma kummagi hageja arvelduskontole 15 000 krooni ühe kuu jooksul, arvates lepingu allkirjastamisest ning 135 000 krooni kummagi hageja arvelduskontole ajavahemikul alates 01. september 2002 kuni 31. august 2003 igakuiste maksetena summas 11 250 krooni mastava kuu 15 kuupäevaks (t.l.-3-7, I kd). Kostja tasus kummagi hageja arvelduskontole 15 000 krooni 15. augustil 2002 ja 11 250 krooni 16. septembril 2002 (t.l.-8-12, I kd). Kokku tasus kostja hageja I pangakontole 26 250 krooni ning hageja II pangakontole 26 250 krooni. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Hagejate nõudeks on välja mõista kostjalt 15. juulil 2002 sõlmitud OÜ Aasa Kliinik osade müügilepingust tulenev kostja võlgnevus. Hagejate väitel võlgneb kostja hagejale I 123 750 krooni ja hagejale II 123 750 krooni. Kostja hagi ei tunnista ja väidab, et 15. juulil 2002 sõlmitud OÜ Aasa Kliinik osade müügilepingust tulenevad hagejate nõuded kostja vastu on tasaarvestatud seisuga 29. juuli 2002. Tasaarvestuse aluseks on OÜ-lt Aasa Kliinik 25. juuli 2002 nõuete loovutamise lepinguga (t.l.-3436, I kd) omandatud OÜ Aasa Kliinik nõue hageja I vastu summas 123 750 krooni ja OÜ Aasa Kliinik nõue hageja II vastu summas 123 750 krooni. OÜ Aasa Kliinik nõuded Hagejate väitel on kostja poolt OÜ-lt Aasa Kliinik omandatud nõuded alusetud. Vastavalt VÕS § 171 lg 1, võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Hagejate väitel ei tekkinud OÜ-l Aasa Kliinik 18. juuli 2002 müügilepingutest nr 1-1/1 ja 1-1/2 (t.l.-72-75, I kd) tulenevaid nõudeid hagejate vastu, kuna OÜ Aasa Kliinik ei andnud hagejate valdusesse müügilepingutes märgitud vara ning seetõttu ei tekkinud hagejatel omandit sellele varale. Kostja esitas vastuväite, et hagejad on ostnud müügilepingutes nimetatud varad ja kohustunud võtma need oma valdusesse. Lepingute 1-1/1 ja 1-1/2 punktis 2.1. kinnitavad ostjad ehk hagejad, et lepingu sõlmimise momendiks on ostja kauba vastu võtnud, üle vaadanud ja tuvastanud, et kaup vastab lepingu tingimustele. Kostja väitel on hagejad lepingu järgi saadud kauba vastu võtnud ning seega on OÜ Aasa Kliinik lepingu omapoolsed kohustused kohaselt ja täies ulatuses täitnud. Kohus nõustub kostja väitega. VÕS § 208 lg 1 kohaselt, asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. OÜ Aasa Kliinik ja hageja I vahel 18. juulil 2002 sõlmitud müügilepingu nr 1-1/1 (t.l.-72-73, I kd) ning OÜ Aasa Kliinik ja hageja II vahel sõlmitud müügilepingu nr 1-1/2 (t.l.-74-75, I kd) p-s 2.1. on pooled kokku leppinud, et ostja on kauba vastu võtnud, üle vaadanud ja tuvastanud, et kaup vastab lepingu tingimustele. Kauba üleandmise täiendavaid tingimusi leping ei sisalda. Tunnistaja Alexey Vylegzhanini ütlustest (t.l.-100-101, III kd) selgub, et müügilepingute lisas nimetatud vara asub osaliselt Aasa 4 hoones ka käesoleval ajal, kus on tegevuses OÜ Almeda Kliinik. OÜ Aasa Kliinik tegutses samas hoones, kusjuures OÜ Almeda Kliinik varad ja OÜ Aasa Kliinik varad on eraldi arvel. Tunnistaja Marina Žoga kinnitas, et suvel 2007.a. käidi müügilepingute lisas 4(10)

nimetatud vara kontrollimas ning leiti, et vara asub endistviisi aadressil Aasa 4, nagu see alguses oli sinna toodud. Kohus peab vajalikuks märkida, et Eesti õiguses eristatakse omandi üleminekul võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku lepingut. Müügileping on võlaõiguslik leping, mille sisuks on müüja kohustus anda ostjale üle teatud asi ja tagada üleantava asja omandiõiguse üleminek ostjale ning ostja kohustus tasuda kokku lepitud hind. Müügilepingu sõlmimisega ei toimu asja omandiõiguse üleminekut ostjale. Omandi üleminekuks on vajalik käsutustehing ehk asjaõiguslik kokkulepe. Seega on müüja põhikohustuseks teha võimalikuks müüdud asja omandi üleminek ostjale. See aga ei tähenda, et müüja peab tagama omandi ostjale ülemineku. Kui müüja poolt on kaup ostjale üleandmiseks valmis pandud, lasub ostjal kohustus kaup vastu võtta, s.o ostja on kohustatud võtma kauba oma valdusesse ja selle ära vedama, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt VÕS § 209 lg 1 ja lg 2, kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Kui lepingu esemeks on liigitunnustega asjad, ei loeta neid ostja käsutusse andmiseks valmispanduks enne, kuni neid ei ole lepingu järgi üleandmiseks tähistusega, veodokumentidega või muul viisil selgelt eristatud. Kui müüja on asja määratud kohas ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud, loetakse asja ostjale üleandmise kohustus täidetuks. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud, et omand müügilepingutes nimetatud varale oleks jäänud üle andmata kostja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel. Kuna müügilepingutes puudub eraldi kokkulepe ostetud kauba üleandmise viisi, koha ja aja suhtes, tuleb eeldada, et kauba üleandmise kohaks oli kauba esialgne asukoht, s.o OÜ Aasa Kliinik asukoht aadressil Aasa 4. Vaidlust ei ole, et müügilepingutes märgitud kaup asus nimetatud kohas. Hagejad olid ka teadlikud kauba asukohast, kuna müügilepingute p 2.1. kohaselt oli ostja kauba vastu võtnud, üle vaadanud ja tuvastanud, et kaup vastab lepingutingimustele. Lähtuvalt VÕS § 76 lg 4, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hagejate väide, et hagejad ei ole oma tegevuses kasutanud hoonet aadressil Aasa 4, ei oma tähendust, kuna müügilepingus ei olnud kokkulepet selle kohta, et müüja oleks olnud kohustatud toimetama kauba ostja asukohta. Seega ei oma asjas tähendust ka hageja tõendid Aasa 4 ruumide osas - tegevusluba (t.l.-141, II kd), ruumide plaan (t.l.-142, II kd), tegevusluba (t.l.-143, II kd), ruumide plaanid (t.l.-144-147, II kd). Kohus jõuab järeldusele, et OÜ Aasa Kliinik oli 18. juuli 2002 müügilepingutes nr 1-1/1 ja 1-1/2 märgitud kauba ostja käsutusse andmiseks valmis pannud ja sellest ostjale teatanud ning seega loeb kohus, et asja ostjale üleandmise kohustus oli müüja OÜ Aasa Kliinik poolt täidetud. Samuti ei ole põhjendatud hagejate väide, et nad ei teadnud 18. juuli 2002 müügilepingutest nr 11/1 ja 1-1/2. Nimetatud müügilepingutel on hagejate seadusliku esindaja allkirjad (t.l.-72-75, I kd). Lepingud on sõlmitud 18. juulil 2002. Äriregistri kohaselt oli Andrei Žoga 18. juulil 2002 hageja I ja hageja II juhatuse liige, s.o seaduslik esindaja. Seega pidid hagejad olema teadlikud müügilepingutest nr 1-1/1 ja 1-1/2. Vaidlust ei ole, et OÜ Aasa Kliinik ja hageja I vahel 18. juulil 2002 sõlmitud müügilepingu nr 11/1 (t.l.-72-73, I kd) p 3.1. kohaselt oli kauba hinnaks 74 750 krooni ning p 3.2. kohaselt tuli ostjal tasuda kauba eest viie päeva jooksul. Samuti ei ole vaidlust, et OÜ Aasa Kliinik ja hageja II vahel sõlmitud müügilepingu nr 1-1/2 (t.l.-74-75, I kd) p 3.1. kohaselt oli kauba hinnaks 123 750 krooni ning p 3.2. kohaselt tuli ostjal tasuda kauba eest viie päeva jooksul. Kohus leiab, et hagejal I oli 18. juulil 2002 OÜ-ga Aasa Kliinik sõlmitud müügilepingust nr 1-1/1 tekkinud kohustus tasuda OÜ-le Aasa Kliinik ostetud esemete kokkulepitud hind summas 74 750 5(10)

krooni ning hagejal II oli 18. juulil 2002 OÜ-ga Aasa Kliinik sõlmitud müügilepingust nr 1-1/1 tekkinud kohustus tasuda OÜ-le Aasa Kliinik ostetud esemete kokkulepitud hind summas 123 750 krooni. Nimetatud kohustused on sissenõutavad. Hagejad ei ole tõendanud, et nad oleks nimetatud kohustused täitnud. Hagejate väitel on OÜ Aasa Kliinik nõue hageja I vastu 49 000 krooni osas alusetu. Vaidlust ei ole, et OÜ Aasa Kliinik poolt on hagejale I üle kantud raha 27. augustil 2001 summas 9000 krooni,

6(10)

Kohus jõuab järeldusele, et OÜ-u Aasa Kliinik nõue hageja I vastu summas 49 000 krooni on tõendatud. Seega OÜ Aasa Kliinik nõuded hagejate vastu põhjendatud. Kohus loeb tuvastatuks, et OÜ-l Aasa Kliinik olid 25. juuli 2002 nõuete loovutamise lepingu sõlmimise aja seisuga nõuded hageja I vastu summas 74 750 krooni ja summas 49 000 krooni, kokku 123 750 krooni ning hageja II vastu nõue summas 123 750 krooni. Nõuete loovutamine Kostja väitel omandas ta OÜ-lt Aasa Kliinik nõuded hageja I vastu summas 123 750 krooni ja hageja II vastu summas 123 750 krooni vastu 25. juuli 2002 nõuete loovutamise lepinguga (t.l.-3436, I kd). OÜ Aasa Kliinik poolt nimetatud nõuete loovutamist kostjale tõendab 25. juuli 2002 nõuete loovutamise leping (t.l.-54-56, I kd), OÜ Aasa Kliinik raamatupidamise õiendid (t.l.-97-98, I kd) ja OÜ Aasa Kliinik raamatupidamise tõend (t.l.-99, I kd). Nimetatud dokumentidest selgub, et hageja I 18. juuli 2002 lepingust tulenev võlgnevus summas 74 750 krooni ja 11. jaanuari 2002,

Kostja väitel on ta 29. juulil 2002 tasaarvestanud osade müügist tekkinud kummagi hageja nõuded 123 750 krooni ulatuses OÜ-lt Aasa Kliinik omandatud hagejate vastu suunatud rahaliste nõuetega. Vastavalt VÕS § 197 lg 1, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole, et kostja vastu oli hagejal I OÜ Aasa Kliinik osade müügist tulenev rahaline nõue summas 123 750 krooni ning hagejal II OÜ Aasa Kliinik osade müügist tulenev rahaline nõue summas 123 750 krooni. Kohus tuvastas, et kostja omandas OÜ-lt Aasa Kliinik nõude hageja I vastu summas 123 750 krooni ja OÜ Aasa Kliinik nõude hageja II vastu summas 123 750 krooni. Vaidlust ei ole ka selle üle, et pooltel oli õigus oma kohustused täita ja nimetatud nõuded olid sissenõutavad. Lähtuvalt VÕS § 198, tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Kostja poolt kohtule esitatud tasaarvestuse avaldustest (t.l.-59-60) selgub, et kostja on saatnud 29. juulil 2002 hagejale I tasaarvestuse avalduse, milles märgib, et kostja tasaarveldab oma nõude hageja I vastu summas 123 750 krooni hageja I nõudega kostja vastu summas 150 000 krooni. Hagejad esitasid vastuväite, et hagejad ei ole tasaarvestuse avaldusi kätte saanud. Kohus leiab, et hagejate väide on põhjendamata. TsÜS § 69 lg 1 ja lg 2 kohaselt, kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Tasaarvestuse avaldused on kätte saanud hagejate seaduslik esindaja Andrei Žoga 29. juulil 2002, mille kohta on tasaarvestuse avaldustel tema allkirjad (t.l.-59,60, I kd). Äriregistri kohaselt oli Andrei Žoga 29. juulil 2002 hageja I ja hageja II juhatuse liige, s.o seaduslik esindaja. Seega pidid hagejad olema teadlikud tasaarvestuse avalduste esitamisest. Et hagejad teadsid tasaarvestuse avaldustest, tõendab ka hagejate esindaja 04. aprilli 2003 kiri kohtutäiturile Viktor Šabassile (t.l.92-93, II kd), milles hagejate esindaja teatab, et kuni OÜ Elta Servis kaebuse saamiseni ei olnud hagejatel teada A.Žoga poolt allkirjastatud vastastikuste arvestuste kohta. Sellest järeldub, et kirja kirjutamise aja seisuga 04. aprillil 2003 oli hagejate esindaja juba teadlik tasaarvestuste avaldustest. Hageja väide, et kostja tahtlikult varjas nimetatud dokumente, ei ole tõendatud. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on 29. juulil 2002 esitanud hagejatele tasaarvestuse avaldused nõuetekohaselt ning hagejad on need avaldused kätte saanud. Vastavalt VÕS § 197 lg 2, tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Kohus leiab, et hageja nõuete osas tasaarvestuse läbiviimine on tõendatud ning tasaarvestus oli teostatud kooskõlas seadusega. Kostja poolt oli teostatud OÜ-lt Aasa Kliinik hageja I vastu 8(10)

omandatud rahalise nõude summas 123 750 krooni tasaarvestus hageja I OÜ Aasa Kliinik osade müügist tuleneva rahalise nõudega kostja vastu summas 150 000 krooni ning OÜ-lt Aasa Kliinik hageja II vastu omandatud rahalise nõude summas 123 750 krooni tasaarvestus hageja II OÜ Aasa Kliinik osade müügist tuleneva rahalise nõudega kostja vastu summas 150 000 krooni. Hagejate nõue Hagejate nõudeks on välja mõista kostjalt 15. juulil 2002 sõlmitud OÜ Aasa Kliinik osade müügilepingust tulenev kostja võlgnevus hagejale I summas 123 750 krooni ja hagejale II summas 123 750 krooni. Kohus tuvastas, et kostja on 29. juulil 2002 tasaarvestanud osade müügist tekkinud kummagi hageja nõuded 123 750 krooni ulatuses ja seejärel tasunud 15. augustil 2002 hagejatele kummalegi 15 000 krooni ja 16. septembril 2002 lisaks eelnevale veel kummalegi 11 250 krooni, s.o tasunud hagejale I summa 26 250 krooni ja hagejale II summa 26 250 krooni. Seega on 15. juulil 2002 sõlmitud OÜ Aasa Kliinik osade müügilepingust tulenevad hageja I ning hageja II nõuded kostja vastu summas 150 000 krooni viimase makse tasumise aja seisuga 16. septembril 2002 rahuldatud täies ulatuses. Kohus tuvastas, et kostjal puudub 15. juulil 2002 sõlmitud OÜ Aasa Kliinik osade müügilepingust tulenev võlgnevus hagejatele. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 15. september 2003 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta hagejate kanda võrdsetes osades. Tasumata riigilõiv Lähtuvalt TsMS § 139 lg 2 p1 ja lg 3, riigilõivu tuleb tasuda hagilt, vastuhagilt ja iseseisva nõudega kolmanda isiku hagilt. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hagi hinnaks on 247 500 krooni. Hagejad on hagiavalduse esitamisel tasunud 8000 krooni (t.l.-16, I kd). Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 1 kohaselt, hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana. RLS lisa 1 alusel kuulub hagihinnalt kuni 260 000 krooni tasumisele riigilõiv 14 000 krooni. Seega on hagejad tasunud riigilõivu 6000 krooni vähem kui seaduses sätestatud.

9(10)

Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1 ja lg 2, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Pärast asjas tehtud lahendi jõustumist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. Määrust ei või teha, kui asjas tehtud kohtulahendi jõustumisest on möödunud üle kahe aasta. Kohus selgitab, et vähem tasutud riigilõivu summas 6000 krooni riigi kasuks väljamõistmise lahendab kohus määrusega peale kohtuotsuse jõustumist.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.