lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-5993/40

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 06.02.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-5993/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
06.02.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1556
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. veebruar 2009 Tartu

Tsiviilasja number

2-07-5993

Tsiviilasi

Natalja Aleškevitši hagi Jüri Pappeli vastu ostuhinna alandamiseks ja 16 112.05 krooni väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

16 112.05 krooni

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. aprilli 2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Natalja Aleškevitši apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja):

XXXXXXXXXXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Natalja

Aleškevitš

(ik:

Vastustaja (kostja): Jüri Pappel (ik: XXXXXXXXXXX, surnud 24.08.2008), esindaja advokaat Anti Aasmaa Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 15. aprilli 2008 otsus muutamta. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus apellandi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil,

siis võidakse menetluses.

kassatsioonkaebus

lahendada

kirjalikus

Kassatsioonkaebuse Riigikohtule võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Natalja Aleškevitš esitas maakohtule hagi Jüri Pappeli vastu ostuhinna alandamiseks ja väljamõistmiseks summas 16 112.05 krooni. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja kostja vahel 18.12.2006 sõlmitud notariaalselt tõestatud keelumärke kustutamise avaldus, korteriomandi müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud. Lepingu esemeks oli korteriomand aadressil XXX XX Tallinn. Hageja sai lepingu järgi korteriomandi omanikuks. Vastavalt lepingu p-le 3.1 oli korteriomandi ostuhinnaks 850 000 krooni, mille hageja tasus 21.12.2006, täites sellega täielikult endapoolse kohustuse. Kostja pidi lepingu järgi hagejale korteriomandi valduse üle andma 03.01.2007. Nimetatud kuupäeval toimus korteriomandi valduse üleandmine ning hageja ja kostja kirjutasid alla vara üleandmis-vastuvõtuaktile, kus olid fikseeritud kõikide korteriomandis olemasolevate arvestite näidud. Lepingu p 3.7 sätestas, et müüja kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe kuu jooksul arvates valduse üleandmisest ning ostja nõudmisel esitab ostjale maksedokumendid, mis tõendavad nimetatud kohustuse täitmist. 15.01.2007 sai hageja KÜ-lt XXX XX arve nr 1035 kostja nimele kommunaalteenuste võlgnevuse summas 16 504.90 krooni tasumiseks. Summa 16 112.05 krooni on kostja võlgnevus arvestite näitude järgi, mis oli märgitud vara üleandmis-vastuvõtuaktis kuni korteriomandi otsese valduse üleandmiseni. Võlgnevuse kustutamine summas 16 112.05 krooni on kostja lepinguline kohustus lepingu p 3.7 alusel. Kostja võlgnevust tasunud ei ole, nimetatud kohustuse täitmise tähtaeg lõppes 03.02.2007.
2.Jüri Pappel hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt on kostja tasunud KÜ-le XXX XX korrektselt kõik maksed. Hageja poolt esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et kostjal oleks võlgnevus korteriühistu ees. Kostjale ei ole selge, millisel õiguslikul alusel nõuab hageja kostjalt 16 504.90 krooni maksmist.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus jättis 15. aprilli 2008 otsusega hagi täielikult rahuldamata. Otsuse kohaselt ei kuulu hagi rahuldamisele. Tõendit korteris fikseeritavate näitude valeandmete esitamise kohta kostja poolt ja sellest tuleneva vahe kohta, milline ongi hageja nõude aluseks,

esitatud ei ole. Kohus ei arvestanud tõendina hageja poolt esitatud, korteri XXX XX arveldused korteriühistuga lisaga korter 35 arvete kokkuvõtte kohta, kuna nimetatud tõendist ei selgu, kes selle on allkirjastanud. Samuti puuduvad dokumendid mõõdetavate näitude algseisude kohta, seega kostja võlgnevuse tõepärasust kontrollida ei ole võimalik. Hageja on esitanud enda nõude tulenevalt VÕS §-st 112, aga ei ole esitanud oma hagi aluses konkreetseid VÕS § 112 lg-st 1 tulenevaid väärtusi, mille alusel oleks tal õigus nõuda ostuhinna alandamist. Hinna alandamise eesmärgiks on VÕS § 112 järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus ostja on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda. VÕS § 112 lg 2 järgi toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seega, hinna alandamine eeldab, et rikutud on kohustust, mille eest on hind kokku lepitud. Hinna alandamise objekt ei saa olla rahaline kohustus. Hinda saab seega alandada üksnes sellise kohustuse rikkumise suhtes, mis on hinna tasumisega vastastiku seotud (näiteks müüja kohustus anda üle ese ja teha võimalikuks omandi üleandmine). Kehtivast võlasuhtest peab olema tekkinud kohustus ja see peab olema sissenõutav. Seega ei ole hageja nõude materiaalsed eeldused õiguskaitsevahendi rakendamiseks täidetud ja ei ole järgitud ka hinna alandamise formaalseid nõudeid.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Natalja Aleškevitš taotleb apellatsioonkaebuses Viru Maakohtu 15.04.2008 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõigesti jäetud hagi rahuldamata. Kohtu järeldus, et apellant ei nõudnud vastustajalt võlgnevuste tasumist tõendavaid dokumente, on väär. Apellant palus kogu aeg vastustajat esitada oma võla kustutamist tõendavaid dokumente, mida vastustaja käesoleva ajani teinud ei ole. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja õiguskaitsevahendina nõuda võlgnikult, s.o vastustajalt, kohustuse täitmist. Samuti näeb VÕS § 101 lg 1 p 5 kohustuse rikkumise korral ette hinda alandamist. Seoses sellega apellandil on seaduslik alus korteriomandi hinna alandamiseks vastustaja võlgnevuse summa võrra, s.o 16 122.05 krooni. Vastustaja võlgnevus on müügilepingu p 3.7 rikkumine, mis annab apellandile õiguse rakendada VÕS § 101 lg 1 p-is 5 nimetatud õiguskaitsevahendit. 28.12.2007 korteriühistu poolt väljastatud tõendist on selgelt näha, et võlgnevus arvestite näitude järgi oli tekkinud 2006. a, kui vastustaja oli korteriomandi omanikuks. Paljasõnaline on seisukoht, et hageja ei täitnud materiaalseid eeldusi õiguskaitsevahendi rakendamiseks ega järginud hinna alandamise formaalseid nõudeid. Vastavalt VÕS § 112 lg-le 1 kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Apellant esitas 06.06.2007 vastustajale avalduse hinna alandamise kohta, mis on vastustaja poolt kohtu kaudu vastuvõetud. Seega on avalduse esitamise formaalsed nõuded on apellandi poolt täidetud. Vastustaja ei täitnud apellandi eest lepingu p 3.7, millega rikkus oma lepingulist kohustust. Sellel põhjusel apellandil tekkis õigus rakendada sätestatud VÕS § 101 lg 1 p 5 õiguskaitsevahendit, s.o hinda alandamist. Hinna alandamise suuruseks on vastustaja poolt täitmata jäetud kohustuse suurus, nimelt tema võlgnevus kommunaalteenuste eest 16 112.05 krooni ulatuses, mis tuleneb poolte vahel sõlmitud vara üleandmisvastuvõtuaktist. Järelikult on apellandi nõudel selge põhjuslik seos vastustaja poolse kohustuse mittetäitmise suurusega ja järelikult ka hinna alandamisega. Seega on täidetud hinna alandamise materiaalsed nõuded.
5.J. Pappel vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu
15.aprilli 2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on vastustaja tasunud XXX XX korteriühistule korrektselt kõik maksed. Hageja esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et J. Pappelil oleks võlgnevus korteriühistu ees. Samuti on tõendamata nõude summa. Jääb arusaamatuks, miks võlgneb kostja elektri, gaasi ja vee eest just korteriühistule. Samuti ei ole teada, kas nt üldhoolduse, maamaks, prügivedu või üldelektri eest on esitatud nõue edasi- või tagasiulatuvalt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu
15.aprilli 2008 otsus muutmata. Kuna vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuses on esitatud põhiliselt samu väiteid, milliseid esitati esimese astme kohtuski. Maakohus on neid põhjalikult käsitlenud, hinnanud õigesti esitatud tõendeid ja kohaldanud materiaalõigust ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata. VÕS § 112 lg 1 esimese lause kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hinna alandamine on mõeldav üksnes vastastikuse lepingu puhul ning selle kohaldamise eelduseks on, et rikutud on kohustust, mille eest on hind kokku lepitud. Seega saab hinda alandada üksnes sellise kohustuse rikkumise suhtes, mis on hinna tasumisega vastastikku seotud. Kuna antud juhul on tegemist müügilepinguga, siis saab müüja selliseks kohustuseks olla esmajoones kohustus anda üle ese ja teha võimalikuks omandi üleandmine (VÕS § 208 lg 1). Asja materjalidest nähtub, et kostja on müüjana eelmärgitud kohustuse täitnud ning sellele ei ole hageja oma nõuet põhjendades ka vastuväiteid esitanud. Eelnevast järelduvalt on maakohus õigesti leidnud, et kuna hinna alandamise materiaalsed eeldused ei ole täidetud, siis juba üksnes seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Apellant on ekslikult leidnud, et alus hinna alandamiseks tuleneb müügilepingu p-st 3.7. Nimetatud punkti kohaselt müüja kannab kõik lepingu esemega seotud kulud kuni otsese valduse üleandmiseni, tasudes need hiljemalt ühe kuu jooksul arvates valduse üleandmisest. Kuigi nimetatud müüja kohustus sätestati müügilepingus, ei ole selle puhul tegemist müügilepingust tuleneva vastastikuse kohustusega, s.t sellest ei sõltunud müügieseme hind. Müügilepingu p-l 3.7 on selgitav tähendus ja sellega lepiti kokku, et kuni müügilepingu otsese valduse üleandmiseni seotud eluasemekulud (elekter, vesi, gaas) kannab müüja. Üleandmisevastuvõtmise aktist (t.l 18) nähtub, et korteriomand anti ostjale üle 03.01.2007 ja selles fikseeriti arvestite näidud. Üleandmise-vastuvõtmise akti alusel koostati arve nr 1035 ning vaatamata sellele, et see saadeti hagejale, on selle tasumise kohustus kostjal. Arvel märgitud summa tasumist saab korteriühistu nõuda kostjalt. Hagejal tekkiks nõudeõigus kostja vastu juhul, kui ta hüvitaks kostja eest arvel märgitud võla korteriühistule.

Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendid kahel lehel korteriomandi, XXX XX Tallinn, arvelduste kohta korteriühistuga, kuna need kajastavad asjaolusid, mille kohta on andmed asja materjalide juures olemas. TsMS § 225 lg 3 kohaselt volitus ei lõpe volitaja surmaga, tsiviilkohtumenetlusteovõimetuks muutumisega ega tema seadusliku esindaja muutumisega. TsMS § 353 lg-st 2 tulenevalt füüsilisest isikust poole surma korral menetlus ei peatu, kui poolt esindab menetluses lepinguline esindaja. Eelmärgitud sätete alusel oli vastustajat esindaval advokaadil õigus esitada vastus apellatsioonkaebusele ka pärast vastustaja surma.

8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus apellandi kanda.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja